Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-12-21614/22
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.02.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1561

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kaupo Paal 17.02.2014, Tallinn 2-12-21614

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohtu 27.09.2013 otsus PharmaInvest OÜ apellatsioonkaebus 1309 eurot 64 senti Hageja PharmaInvest OÜ (rk 11904383), lepinguline esindaja Sven Soeson Kostja L M (ik XXXXXXXXX) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

PharmaInvest OÜ hagi L M u (M) vastu 1309 euro 64 sendi saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 27.09.2013 otsus jätta muutmata.

2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus juhindus asja lahendamisel TsMS § 405 lg 1 p-des 2-3, 5, 6 sätestatust. Poolte vahel puudub vaidlus, et AS Balti Investeeringute Grupi Pank sõlmis kostjaga 17.06.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0802158/15tt, krediidisummaks oli 1309 eurot 64 senti, s.o 20 491 krooni 42 senti. Krediidisumma väljamaksmisel tehti tasaarvestus krediidiandja ja kostja vahel varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuetega 1309 eurot 64 senti, s.o 20 491 krooni 42 sendi ulatuses (t.lk 12-18). AS Balti Investeeringute Grupi Pank loovutas nõude PharmaInvest OÜ-le (t.lk 8-10). Krediidiandja ja kostja sõlmisid järjestikku ja omavahelises seoses olevaid krediidilepinguid (17.06.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr 0802158/15tt tehti poolte vahel tasaarvestus krediidilepingutest nr 0730269/96tt ja 0748258/96rk tulenevate nõuetega). Poolte vahel 17.06.2008 sõlmitud lepingule nr 0802158/15tt kohalduvad VÕS § 402 jj tarbijakrediidilepingu sätted. Eelnevatest krediidilepingutest tulenevad kohustused on VÕS § 186 alusel lõpetatud, VÕS § 30 lg 1 alusel omandasid pooled uue krediidilepinguga uued õigused ja kohustused. Lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Kajastades kogu senise nõude uues krediidilepingus krediidisummana, tekitas krediidiandja olukorra, mis on kostjale äärmiselt ebasoodne, kuna ei võimalda enam esitada vastuväiteid varasematest lepingutest tulenevale nõudele. Nimetatud asjaoludel on tarbijakrediidileping nr 0802158/15tt sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, seega on täidetud TsÜS §-s 86 lg 2 p 1 sätestatud eeldus. Kostja sõlmis lepingu sundolukorras nii erakorralisest vajadusest kui ka sõltuvussuhtest tulenevalt. Kostja on püüdnud krediidiandjaga jõuda kokkuleppele võlgnevuse likvideerimise osas, seega on palunud maksegraafikut igakuiste osamaksetena võlgnevuse tasumiseks (t.lk 4855), m.h nõustus kostja sõlmima eelnevatest lepingutest tekkinud võlgnevuse katteks uue krediidilepingu. Kostja on püüdnud maksegraafikutes sätestatud osamakseid tasuda, kuid täielikku nõude täitmist ei ole toimunud (t.lk 56-62, tl 84-127). Eelnevatest lepingutest tulenevale võlgnevusele (k.a intressid) on uue lepingu sõlmimisel lisatud intressi tasumise kohustus määras 31,80%. Krediidiandja oleks eraõigusliku juriidilise isikuna saanud kostjale võimaldada viimase makseraskuste korral maksepuhkust ka esmase lepingu sõlmimisel. Tsiviilasja materjalidest nähtub krediidiandja eesmärgipärane tegevus, mis seisnes

Apellatsioonkaebus põhines samadel väidetel, mida hageja esitas hagis ning maakohus on hageja väiteid piisava põhjalikkusega käsitlenud ja neile vastanud. Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud asja läbivaatamisel apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme, mis tingiksid kohtuotsuse tühistamise ja uue otsusega hagi rahuldamise. Vaidlust ei olnud selles, et sõlmitud laenuleping oli tarbijakrediidileping ja maakohus kohaldas asja lahendamisel õigesti VÕS-i tarbijakrediidilepingute sätteid ja käsitles kostjat kui tarbijat, kes vajas õiguskäibes nõrgema poolena õiguste suuremat kaitset. Maakohus on õigesti arvestanud, et kostja sattus AS-st Balti Investeeringute Grupi Pank võetud kiirlaenude ja tarbimislaenu tagastamisega makseraskustesse. Kostja pidas pangaga läbirääkimisi ja soovis võlgnevuse tasuda graafiku alusel, kuid selle asemel soovis krediidiandja sõlmida kostjaga uut ebasoodsat lepingut (t.lk 48-55). Selle asemel, et anda kostjale võimalikku maksepuhkust, pakkus kostja maksegraafiku, mis osutus uueks tarbijakrediidilepinguks. Sarnaselt oli krediidiandja käitunud kostjaga eelnevalt. Maakohus tuvastas õigesti, et krediidilepinguga, mille puhul arvestati krediidiandja varemsõlmitud krediidilepingutest nr 0730269/96tt ja 0748258/96rk tulenevate nõuetega, omandasid pooled uued õigused ja kohustused. Eelnevatest krediidilepingutest tulenevad kohustused olid VÕS § 186 alusel lõppenud ja krediidiandja oli tekitanud kostjale äärmiselt ebasoodsa olukorra, jättes kostja ilma võimalusest esitada varemsõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele vastuväiteid nagu on õigesti tuvastanud maakohus. Kostja on hagile vastuses märkinud, et ta on AS Balti Investeeringute Pangast võtnud 4 laenu ja et ainus panga poolt pakutud variant võla tasumiseks oli nn uus maksegraafik, mis täheldanuks algsete intresside ja laenu juba kolmekordset maksmist ja kostja on tõendanud, et tal puudub võlgnevus krediidiandja ees ja hagi rahuldamiseks puudus igasugune alus. Krediidiandjal ei lasunud vastutustundliku laenamise printsiibist lähtuvalt kohustust sõlmida võla kustutamiseks uut lepingut, nagu käesoleva vaidluse puhul, kusjuures uue nn laenu hulka oli arvatud viivis ja intress, millelt krediidiandja (t.lk 12-13) hakkas uuesti viivist arvestama. Maakohus tuvastas õigesti, et tegemist ei olnud kostja huvisid ja õigusi arvestava läbirääkimisprotsessiga, kuna kostja oli võlgnevuse tõttu sundolukorras. Eksitav on apellandi väide, et väga pikaks kulgenud läbirääkimised kinnitasid kostja vaba tahet sõlmida uus leping. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0802158/15tt on heade kommete vastane ja tühine, kuna kostja oli sõlminud lepingu sundolukorras nii erakorralisest vajadusest kui ka sõltuvussuhtest tulenevalt. Maakohus hindas tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ning otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda TsMS § 171 lõike 1 alusel.