Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kaupo Paal 17.02.2014, Tallinn 2-12-21614
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 27.09.2013 otsus PharmaInvest OÜ apellatsioonkaebus 1309 eurot 64 senti Hageja PharmaInvest OÜ (rk 11904383), lepinguline esindaja Sven Soeson Kostja L M (ik XXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
PharmaInvest OÜ hagi L M u (M) vastu 1309 euro 64 sendi saamiseks
0802158/15tt, mille kohaselt sai kostja enda kasutusse krediidisumma 1309 eurot 64 senti intressimääraga 31,80% aastas. 12.10.2009 ütles krediidiandja lepingu üles ja nõudis hiljemalt 22.10.2009 laenu tagastamist. Hageja omandas 26.09.2011 nõude loovutamise lepingu p 2.1 kohaselt kõik nõuded kostja. Kostja vastuväited
krediidisummasid suurendava kokkuleppe sõlmimises, mis ilmselgelt ei ole antud juhul tarbijast kostja huvisid arvestav. Krediidiandjal lasus vastutustundliku laenamise printsiibist tulenevalt kohustus tarbijakrediidilepingu nr 0802158/15tt sõlmimisest keelduda. Uue lepingu sõlmimisel ei võinud arvestada kostja laenusumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis võimaldas krediidiandjal veelkord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist. Krediidiandja, olles teadlik kostja eelnevatest maksejõuetuse probleemidest, kasutas oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmist lepingut krediidiandja seatud tingimustel, kusjuures krediidisaaja seoti talle kulukama ning tühiseid kokkuleppeid sisaldava lepinguga. Kostjal puudub hageja ees võlg. Taolise käitumisega suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Vastutustundliku laenamise printsiibi rikkumine on antud juhul heade kommetega vastuolus. Krediidiandja krediidiasutusena ei ole toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse. Tarbijakrediidileping nr 0802158/15tt on tühine TsÜS § 85 ja 86 alusel, mistõttu tuleb hagi kostja vastu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebus põhines samadel väidetel, mida hageja esitas hagis ning maakohus on hageja väiteid piisava põhjalikkusega käsitlenud ja neile vastanud. Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud asja läbivaatamisel apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme, mis tingiksid kohtuotsuse tühistamise ja uue otsusega hagi rahuldamise. Vaidlust ei olnud selles, et sõlmitud laenuleping oli tarbijakrediidileping ja maakohus kohaldas asja lahendamisel õigesti VÕS-i tarbijakrediidilepingute sätteid ja käsitles kostjat kui tarbijat, kes vajas õiguskäibes nõrgema poolena õiguste suuremat kaitset. Maakohus on õigesti arvestanud, et kostja sattus AS-st Balti Investeeringute Grupi Pank võetud kiirlaenude ja tarbimislaenu tagastamisega makseraskustesse. Kostja pidas pangaga läbirääkimisi ja soovis võlgnevuse tasuda graafiku alusel, kuid selle asemel soovis krediidiandja sõlmida kostjaga uut ebasoodsat lepingut (t.lk 48-55). Selle asemel, et anda kostjale võimalikku maksepuhkust, pakkus kostja maksegraafiku, mis osutus uueks tarbijakrediidilepinguks. Sarnaselt oli krediidiandja käitunud kostjaga eelnevalt. Maakohus tuvastas õigesti, et krediidilepinguga, mille puhul arvestati krediidiandja varemsõlmitud krediidilepingutest nr 0730269/96tt ja 0748258/96rk tulenevate nõuetega, omandasid pooled uued õigused ja kohustused. Eelnevatest krediidilepingutest tulenevad kohustused olid VÕS § 186 alusel lõppenud ja krediidiandja oli tekitanud kostjale äärmiselt ebasoodsa olukorra, jättes kostja ilma võimalusest esitada varemsõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele vastuväiteid nagu on õigesti tuvastanud maakohus. Kostja on hagile vastuses märkinud, et ta on AS Balti Investeeringute Pangast võtnud 4 laenu ja et ainus panga poolt pakutud variant võla tasumiseks oli nn uus maksegraafik, mis täheldanuks algsete intresside ja laenu juba kolmekordset maksmist ja kostja on tõendanud, et tal puudub võlgnevus krediidiandja ees ja hagi rahuldamiseks puudus igasugune alus. Krediidiandjal ei lasunud vastutustundliku laenamise printsiibist lähtuvalt kohustust sõlmida võla kustutamiseks uut lepingut, nagu käesoleva vaidluse puhul, kusjuures uue nn laenu hulka oli arvatud viivis ja intress, millelt krediidiandja (t.lk 12-13) hakkas uuesti viivist arvestama. Maakohus tuvastas õigesti, et tegemist ei olnud kostja huvisid ja õigusi arvestava läbirääkimisprotsessiga, kuna kostja oli võlgnevuse tõttu sundolukorras. Eksitav on apellandi väide, et väga pikaks kulgenud läbirääkimised kinnitasid kostja vaba tahet sõlmida uus leping. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0802158/15tt on heade kommete vastane ja tühine, kuna kostja oli sõlminud lepingu sundolukorras nii erakorralisest vajadusest kui ka sõltuvussuhtest tulenevalt. Maakohus hindas tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ning otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda TsMS § 171 lõike 1 alusel.
Ulvi Loonurm
Ande Tänav
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.