Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

2-13-45374 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

2-13-45374 tsiviilhagiga. Käesoleval juhul ei ole sama kahju eest tsiviilhagi esitatud ning seega tuleb nõue rahuldada (tl 52-53). Kostja II vastus hagile ja täiendavad vastuväited

Kohtuotsuse põhjendused

-

-

-

kostja I ja kostja II mõisteti Harju Maakohtu 23.11.2012 otsusega kriminaalasjas 1-126430 süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri XXX. Kohtute infosüsteemi (KIS) järgi on nimetatud otsus jõustunud kostja I ja kostja II suhtes 27.05.2013 Riigikohtu määrusega (millega jäeti XXX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata) (tl 16-95); XXXon OAS § 9 lg-te 3 ja 4 ning ja RPKS § 20 lg 2 p 2 alusel hüvitisele õigust omavaks isikuks (st et ta on vanaduspensioniealine ja kuriteoohver XXX vanem); Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 12.07.2012 otsusega nr XXX hüvitati vägivallakuriteo ohvri matusekulud summas 448 eurot ning riiklik hüvitis ajavahemikul 05.01.2012 kuni 30.09.2013 summas 3 735,71 eurot, kokku 4 183,71 eurot (tl 4-7); Riigi regressinõue on OAS § 31 lg 1 sõnastuse järgi piiratud üksnes ulatuses, mis sama kahju eest on välja mõistetud tsiviilhagiga. Käesoleval juhul ei ole sama kahju eest tsiviilhagi esitatud; Harju Maakohus on 05.02.2014 tagaseljaotsusega (osaotsuse mõttes) tsiviilasjas nr 2-1345374 rahuldanud Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi kostja I XXX suhtes, kuna kostja I ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ja millega mõisteti XXX(isikukood XXX) Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks välja kahjuhüvitis summas 4 183,71 eurot (tl 67-68).

2-13-45374 tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 näeb ette, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kuivõrd käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja II koos kostjaga I põhjustas süülise teoga kannatanu XXX surma, on kostja II koos kostjaga I seaduse kohaselt solidaarvõlgnikena kohustatud hüvitama kannatanu matuse-kulud ja ohvri surmast tuleneva kahju. OAS § 7 lg 1 näeb ette, et nimetatud seaduse alusel makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikutele. OAS § 8 lg 1 p 1 järgi on vägivallakuriteoks muuhulgas isiku elu või tervise vastu toime pandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm. OAS § 9 lg-st 3 tulenevalt kui ohver saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. OAS tähenduses loetakse ülalpeetavaks isikut, kes on nimetatud RPKS §-s 20. OAS § 9 lg 3 ja RPKS § 20 lg 2 p 2 tulenevalt on hüvitisele õigust omavaks perekonnaliikmeks ohvri vanem, kes on vanaduspensionieas või töövõimetu. OAS § 9 lg 4 kohaselt on ohvri ravi- ja matusekulude eest õigus saada hüvitist füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. OAS § 10 lg 1 kohaselt võetakse hüvitise suuruse määramise aluseks vägivallakuriteoga tekitatud järgmine varaline kahju: 1) töövõimetusest tulenev kahju; 2) ohvri ravikulud; 3) ohvri surmast tulenev kahju; 4) prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju; 5) ohvri matusekulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatakse hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad, mida ohver või ülalpeetav või käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või on õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult. Kuriteoga tekitatud kahju eest vastutava isiku makstavast hüvitisest arvestatakse hüvitise suurust määrates seda osa, mille ta on hüvitise taotlejale maksnud enne käesoleva seaduse alusel hüvitise määramist. OAS § 13 kohaselt hüvitatakse vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused need kandnud isikule 448 euro ulatuses. OAS § 14 kohaselt makstakse vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstakse hüvitist käesoleva seaduse § 11 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust järgnevalt: 1) ühele ülalpeetavale 75 protsenti; 2) kahele ülalpeetavale 85 protsenti; 3) kolmele või enamale ülalpeetavale kokku 100 protsenti. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 12.07.2012 otsusest nr XXX ega kohtule esitatud muudest materjalidest ei nähtu, et kostja II oleks matusekuludeks midagi maksnud. Kostja II väidet 100 euro maksmise kohta peab kohus paljasõnaliseks. Hüvitis summas 4 183,71 eurot (sh matusekulude hüvitis summas 448 eurot ja perioodiline hüvitis 3 735,71 eurot) on Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 13.09.2013 teatise kohaselt XXXvälja makstud. OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast OAS-i alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kuivõrd kannatanu matusekulud kandnud isikule on OAS-i alusel hüvitis välja makstud, on riigile üle läinud regressinõude esitamise õigus kuriteo toime pannud kostja vastu. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue kostja II suhtes rahuldamisele. Otsuse täitmisel tuleb võtta arvesse, et Harju Maakohtu 05.02.2014 tagaseljaotsusega (osaotsuse mõttes) tsiviilasjas nr 2-13-45374 rahuldati Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi kostja I XXX suhtes, kuna kostja I ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ja mõisteti XXX (isikukood XXX) Eesti Vabariigi (Sotsiaal-kindlustusameti kaudu) kasuks välja

2-13-45374 kahjuhüvitis summas 4 183,71 eurot. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.