Kohtulahend

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja Osaühingu Hekva osanik. 15.03.2013 toimus Osaühingu Hekva juhatuse koosolek, kus otsustati muuta põhikirja ning sätestada põhikirjas, et osade võõrandamine kolmandale isikule on lubatud üksnes juhatuse eelneva otsuse ning esindusõigusliku juhatuse liikme notariaalselt tõestatud nõusoleku korral. 15.03.2013 oli reedene nädalapäev ja ei ole eluliselt usutav, et Osaühingu Hekva osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise teade oleks tavalise edastamise korral osanikeni jõudnud vähemalt nädal enne osanikupoolse seisukoha andmise tähtaega, so 22.03.2013. Isegi, kui Osaühingu Hekva juhatus oleks osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise teate postitanud viivitusteta 15.03.2013, ei oleks see saanud jõuda adressaadini enne 19.03.2013 ega ka posti teel adressaadilt tagasi osaühingule enne osanike koosoleku toimumise tähtaega 22.03.2013. Osanike põhikirja muutmise otsus on Osaühingu Hekva juhatuse poolt kinnitatud 22.03.2013 kell 13.02. Kostja juhatuse liige MM toimetas kostja osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise teate osanikele 15.03.2013-20.03.2013 vahelisel ajal kätte isiklikult, nõudes osanikelt kaaskirja allkirjastamist koheselt, võttes seega osanikelt võimaluse põhikirja uue redaktsiooniga tutvumiseks ja otsuse tegemise üle eelnevalt kaalumiseks. Seega ei vastanud otsused osanike vabalt kujunenud tegelikule tahtele. Otsuste vastuvõtmine on läbi viidud ÄS § 172 lg 1 nõudeid rikkudes, ei olnud pädev otsuseid vastu võtma ja vastuvõetud otsused on tühised. Oma tuvastushuvi põhjendab hageja sellega, et põhikirja punktides 3.2. ja 3.3. seatud omandi käsutuspiirangud ei ole põhjendatud ega proportsionaalsed ja piiravad ebamõistlikult PS §-st 32 tulenevat osaniku õigust oma vara vabalt kujunenud tahte kohaselt käsutada. Hageja palus tuvastada Osaühingu Hekva osanike 22.03.2013 kirjaliku üldkoosoleku otsuste tühisuse või alternatiivselt tühistada Osaühingu Hekva osanike 22.03.2013 kirjaliku üldkoosoleku otsused; tuvastada Osaühingu Hekva põhikirja punktide 3.2. ja 3.3. vastuolu Eesti Vabariigi Põhiseadusega; tühistada äriregistri 26.03.2013 kandemäärus Osaühingu Hekva põhikirja muutmise osas. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudus osanike koosoleku kokkukutsumise ajal nagu ka otsuste vastuvõtmise ajal õigusvõime. Hageja on äriregistrisse kantud 27.03.2013. Seetõttu on hagi ebaõigesti menetlusse võetud. Hagiavalduselt on vähem tasutud riigilõivu. Hageja hageja on esitanud kolm tuvastusnõuet, millest kaks on alternatiivsed. Puudub alus ÄS § 172 lg 1 kohaldamiseks. Kostja ei ole osanike koosolekut kokku kutsunud, vaid hagis käsitletud otsused võeti vastu koosolekut kokku kutsumata ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Kui ÄS

§ 172 lg 1 on käesoleval juhul kohaldatav, oli kostja osanike 22.03.2012 otsuste vastuvõtmisel esindatud 100% hääleõiguslike osanike häältest, mistõttu esineb ÄS §-s 1721 sisalduv välistus (ÄS § 1721). Kostja on osa omandanud mitterahalise sissemakse kaudu 21.03.2013 RL, kes omakorda omandas antud osa 20.03.2013 kinke teel AM. AM on juba 18.03.2013 hääletanud kõikide üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise poolt. Seega on hageja eriõiguseellane saanud oma hääleõigust kasutada ning on hääletanud otsuste poolt. Hagi on vastuolus TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtetega, sest hageja soovib tühisuse tuvastamist otsuse osas, mille poolt tema eriõiguseellane on hääletanud. Hääletustulemuste kinnitamise hetkeks ei olnud hageja kostjat kostja osade omandamisest teavitanud. Kostja sai sellest teada alles 26.03.2013, mil notar Anne Heinsaar esitas äriregistrile avalduse hageja osanikuna registrisse kandmiseks. ÄS § 178 lg 1 järgi saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Käesoleval juhul on hageja eriõiguseellane AM osalenud otsuse tegemisel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige osanikke kallutas. Äriühingu põhikiri ei saa olla vastuolus põhiseadusega. Tulenevalt ÄS § 178 lg-st 6 ei ole äriregistri kandemäärust võimalik tühistada. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tuvastas kostja osanike 22.03.2013 kirjalikul üldkoosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise otsuse tühisuse. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda osaühingu osanike otsuse tühisuse tuvastamist. Kolleegiumi arvates võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab ÄS § 178 lg 3 järgi nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Hageja omandas osa enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja on kantud osanikuna kostja osanike nimekirja. Vaidlust ei ole, et ta on kostja osanik. On ilmne, et vastuvõetud otsused riivavad tema huve. Seega oli hagejal TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi osanikuna ja seega on tal õigus esitada hagi kostja otsuse vaidlustamiseks, mis puudutab otseselt tema õigusi, so põhikirja muudatust ja hagi on menetlusse võetud õigesti. Asjaolu, et kostja ei olnud osa omandamisest teadlik, samuti, et hageja õiguseelneja otsuste poolt hääletas, ei oma hageja subjektiivse õiguse realiseerimise suhtes tähtsust. Kuna hageja õigustatud huvist saab rääkida vaid põhikirja muutmise ja kinnitamise otsuse suhtes ja teiste otsuste puhul on hageja õiguste riive kaheldav, jätkab kohus menetlust vaid nimetatud otsuse osas. Kostja on veendunud, et osanike 22.03.2013 otsuse vastuvõtmisel oli esindatud 100% hääleõiguslike osanike häältest ja seega, isegi kui koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud oli otsuste vastuvõtmine õigustatud ÄS § 1721 alusel, mille kohaselt kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Tegelikult ei ole kostja tõendanud osanike 100 % osalust otsuste vastuvõtmisel. Isegi kui lahutada nimekirjast selleks ajaks surnud isikud, siis ei osalenud hääletuses: KA, AK, AK, UV, TK, ÜM, AO ja AR. Puuduvad andmed selle kohta, kas nendele isikutele vastuvõtmisele kuuluvate otsuste eelnõud ja vastavad hääletusankeedid edastati ehk siis ei ole nende isikute puhul selge, kas neil oli võimalik otsuse vastuvõtmisel osaleda. Seega ei saa rääkida 100%-lisest osalusest otsuste vastuvõtmisel ja oluline on, et otsused oleksid vastu võetud protseduurireegleid järgides. Esitatud osanike otsuste ja kinnituste vormidest ei selgu, millal ja mil moel need osanikele kätte toimetati. Ühelgi vormil ei ole märgitud tähtaega, millal peaks need tagastama ja milline oli otsuste redaktsioon, mille suhtes osanikud pidid oma seisukohta väljendama. Kostja ei ole pidanud vajalikuks nimetatud tõendeid ka kohtule esitada. Kohus ei pea usutavaks kostja väidet, et enamikule osanikest toimetas teate kätte juhatuse liige isiklikult, et hõlbustada nende hääleõiguse realiseerimist. Isegi kui see selliselt toimus, võib pigem põhjendatuks pidada hageja väidet, et osanikud ei olnud otsuste vastuvõtmisel vabad oma tahte väljendamisel vaid juhatuse liige võis neid selles ka mõjutada. Ka ei ole selge millises vormis ja millise otsuse eelnõu poolt või vastu osanikud hääletasid. Kuna puuduvad tõendid otsuse eelnõu edastamise kohta osanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tuleb tunnistada, et otsuste vastuvõtmisel on rikutud olulisi protseduurireegleid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud vaidlustatud otsuste vastuvõtmist seaduses ettenähtud korras, mistõttu otsus osaühingu põhikirja muutmiseks tuleb tunnistada tühiseks (ÄS § 1771). Kuna kohus tunnistas põhikirja muutmise otsuse tühiseks ei pidanud kohus põhjendatuks tühise otsusega põhikirja lisatud muudatuse põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg 8 kohaselt kui otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kanda muutmiseks. Kuna kohus tunnistas tühiseks otsuse, mille alusel kandemääruse avaldus esitati, siis kuulub kandemäärus põhikirja muudatuse registreerimiseks tühistamisele käesoleva kohtulahendi alusel. Osaühing Hekva apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus võttis hagi ebaõigesti menetlusse, sest sellelt oli tasumata nõutavas suuruses riigilõiv. Hagejal ei olnud käesoleval juhul õigust hagi esitada ei üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ega ka kehtetuks tunnistamiseks. Tulenevalt ÄS § 178 lg-st 3 saab otsuse vaidlustamiseks õiguslik huvi olla osanikul, kes kas ei osalenud koosolekul või kui osales, siis hääletas sellel otsustatud eelnõude vastu. Käesoleval juhul on hageja eriõiguseellane üldkoosolekul osalenud ning ka otsuse poolt hääletanud. Hagejal puudus hääletustulemuste kinnitamise ajal 22.03.2013 õigusvõime ning hageja ei olnud kostjat osaluse omandamisest teavitanud (ÄS § 150 lg 1). Kohus tugines asjaoludele, mida ei ole arutatud, samuti hindas asjaolusid vastuolus poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega. Kostja osanike 22.03.2013 otsuste vastuvõtmisel olid esindatud 100% hääleõiguslike osanike häältest, millest ka kõiki hääli hääletustulemustel arvestati. Seetõttu esineb ÄS §-s 1721 sisalduv välistus, millest tulenevalt on osanike otsus seaduslik ja jõus isegi juhul, kui koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. ÄS §-s 173 sätestatud korras hääletamisega on kõikide mittehääletanud osanike ja hääletanud osanike hääli arvesse võttes osanikke koosolekul esindatud alati 100 %, ning ÄS § 1721 tõlgendamine viisil, mille kohaselt tähendab kõigi osanike esindatus osanike aktiivset hääletusest osa võtmist, mitte aga häälte arvestamist, on ekslik.

Hageja 09.10.2013 kohtule edastatud menetlusdokument esitati tähtaega ületades. Hageja tähtaja ennistamist ega pikendamist ei taotlenud, seega ei olnud kohtul õigust hageja seisukohta vastu võtta ega selles esitatud argumentidele ja uutele esile toodud ja kostjaga läbi arutamata faktilistele asjaoludele lahendi koostamisel tugineda. Saare Varahaldus OÜ apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub muuta maakohtu otsus menetlustulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda. Hagi eesmärgiks oli tuvastada kostja osanike 22.03.2013 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise tühisus ja kostja põhikirja 26.03.2013 redaktsiooni punktide 3.2. ja 3.3. vastuolu põhiseadusega ning tühisuse tuvastamisel teha vastav kandemuudatus äriregistris. Kuna maakohus tuvastas kostja 22.03.2013 kirjaliku kirjalikul üldkoosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise otsuse tühisuse, siis langes ära ka vajadus eraldi tuvastada põhikirja punktide

- ÄS § 172 lg 1 sätestatu kohaldamisele ei kuulu, sest tegemist on kirjalikult otsuste vastuvõtmisega. - Kui eelnimetatud säte oleks kohaldatav, ei ole otsused tühised ka seetõttu, et hääletamisest võtsid osa kõik osanikud (ÄS § 172l). - Kostjal oli hääletamise ajal 99 hääleõiguslikku osanikku, kellest kõigi hääli võeti hääletamisel arvesse. - Kuna hageja eriõiguseellane AM hääletas 18.03.2013 otsuste vastuvõtmise poolt, on hagi vastuolus hea usu põhimõttega. - Kuivõrd hageja õiguseellane osales otsuse vastuvõtmisel ja hääletas selle poolt, ei ole hagejal otsuste vaidlustamise õigust (ÄS § 178 lg 1). - Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige osanikke kallutas. Kostja osanike näol on tegemist suures osas eakate inimestega, mistõttu juhatuse liikme poolt hääletussedeli isiklik kättetoimetamine soodustas ja hõlbustas hääleõiguse realiseerimist ja üldkoosoleku tõrgeteta läbiviimist. Kostja ja tema osanike huvides ei ole kulutuste tegemine 99 erineva postisaadetise saatmiseks. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kirjalikult üldkoosoleku otsuste hääletamisel ei saadetud osanikele enne hääletustulemuste kokkulugemist otsuste vastuvõtmise kohta teateid või otsuse projekte põhikirja p-s 6.3. ettenähtud viisil tähitud kirjaga osaniku viimati teadaoleval aadressil. Riigikohus on märkinud, et vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust (vt lahend 3-2-1-97-11, p 27). Ringkonnakohus leiab, et seetõttu ei saa pidada hääletamist hageja poolt vaidlustatud otsuste osas seaduslikuks ja vaidlusalused otsused on tühised. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kohaldamisele kuulub ÄS § 172l. Nimetatud norm asetseb seadustikus paragrahvide järel, mis reguleerivad otsuste vastuvõtmist koosolekul. Vaidlusalune norm kasutab sõnastust „kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud“. Seega eeldab see füüsilist kohalviibimist koosolekul. ÄS § 172 nõuete mittejärgimine on võimalik tulenevalt ÄS § 173 lg-test 6 ja 7 vaid kahel tingimusel. Esiteks juhul, kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise. Samuti on see lubatud suurema osanike arvuga osaühingu puhul, kuid üksnes tingimusel, et kõik osanikud otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. Seetõttu ei saa ÄS § 172l tõlgendada koostoimes 173 lg-ga 2 selliselt, et 100 % osanikest hääletab ka siis, kui osad hääletajad jäävad passiivseks. Lisaks ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kostja osa ühisomanikud on ka M ja TT, kellest vaid üks on teostanud hääleõigust (ÄS § 172 lg 5). Seetõttu on maakohtu järeldus, et osanike koosolekul ei osalenud kõik osanikud, lõppjärelduses õige. Kostja etteheide maakohtule menetlusõiguse normi rikkumise osas seoses hageja 09.10.2013 kohtusse saabunud menetlusdokumendis toodud väidete arvestamisega on osaliselt õigustatud, kuid ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Kohus määras poolte nõusolekul asja arutamise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks TsMS § 403 lg 1 alusel. Kuigi hageja avaldus koos hagiavalduse asjaolude täiendusega on kohtusse saabunud kaks päeva hiljem maakohtu määratud tähtajast, ei saanud maakohus jätta uute asjaoludega arvestamata. Pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras (TsMS § 330 lg 3). TsMS § 331 lg 1 kohaselt saaks kohus jätta avalduse menetlemata üksnes juhul, kui see põhjustaks kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist (seda isegi juhul, kui meneltusosaline ei põhista hilinemise mõjuvat põhjust). Toimiku materjalidest nähtuvalt saabus hageja avaldus 09.10.2013. Kohus oli eelnevalt lubanud kuulutada otsuse 17.10.2013. Kostja taotles hilinenud avalduse menetlemata jätmist 16.10.2013. Uute asjaoludega arvestamine oli kohtu diskretsiooniotsus, kui kohus leidis, et asjaolude esiletoomine ei põhjustanud menetluse viibimist. Kostja ei toonud oma 16.10.2013 avalduses esile, et soovib hageja väidetele vastuväiteid esitada. Kostja ei taotlenud ka

täiendava tähtaja andmist oma seisukohtade või tõendite esitamiseks ja kohtuotsuse kuulutamise edasilükkamist analoogia alusel TsMS § 331 lg-ga 2. Ette võib maakohtule heita vaid seda, et kohus ei teavitanud kostjat eelnevalt hageja seisukohtadega arvestamisest. Maakohtu nimetatud eksimus ei ole siiski otsuse tühistamise aluseks, sest kostja on saanud apellatsioonkaebuses hageja väidetele vastu vaielda ja oma seisukohad esitada. Tegemist on õiguslike seisukohtadega. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kohus tugines asja lahendamisel asjaoludele, mis ei olnud poolte vahel vaidluse all või millele ei olnud pooled tuginenud. Sellisteks asjaoludeks on osanike otsuste ja kinnituste vormide sisu ning kättetoimetamine juhatuse liikme poolt. Vormide sisu osas pooled väiteid ei esitanud ja vaidlust ei olnud poolte vahel, et juhatuse liige edastas hääletusvormid osanikele. Tegemist on menetlusõiguse rikkumisega, mis ei too aga kaasa otsuse tühistamist. Vastavad osad tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Asja lahendamisel ei oma tähendust, kas kostja juhatuse liige MM mõjutas osanikke hääletama otsuste vastuvõtmise poolt või mitte. Samuti ei oma tähendust, et AM hageja õiguseellasena hääletas tühise otsuse vastuvõtmise poolt. AM hääletamine omaks tähendust üksnes siis, kui otsused ei oleks mitte tühised, vaid esineksid alused otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hageja nõuded tunnistada põhiseadusevastaseks kostja põhikirja punktid ja tühistada kandemäärus, tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Põhiseadusega vastuolus olevaks saab tunnistada üksnes seaduse või muu õigusakti. Positiivse kandemääruse tühistamiseks puudub samuti seaduslik alus. Kuivõrd ringkonnakohus on hagejale nimetatut 02.01.2014 kirjaga selgitanud, hageja vastavatest nõuetest loobunud ei ole, jätab ringkonnakohus hagi selles osas läbivaatamata. Seoses hagi läbivaatamata jätmisega eelnimetatud nõuetes langeb ära küsimus vähemtasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tasunud õigesti riigilõivu hagilt hinnaga 3 500 eurot. Menetluskulude jaotuse osas ei ole maakohus eksinud. Pole võimalik väita, et kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumist tahtlikult. Kostja arusaam õigusnormi tõlgendamisest on olnud hagejast erinev. Hageja esitas nõude kõigi üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühistamiseks, mille maakohus rahuldas osaliselt, tunnistades vaid ühe kolmest otsusest tühisuse (põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise osas). Ülejäänud otsuste osas puudus hagejal hagi esitamiseks tuvastushuvi. Hageja apellatsioonkaebus menetluskulude kostja kanda jätmiseks jääb seega rahuldamata. Rahuldamata jääb ka kostja apellatsioonkaebus maakohtu otsuse tühistamiseks. Seetõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud 10 % ulatuses hageja ja 90 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Jõustunud Riigikohtu 14.10.2014 otsuses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.