Osaühingu Hekva apellatsioonkaebus, 5052,52 eurot XX apellatsioonkaebus, 6804,65 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Hekva (registrikood 10373274), lepingulised esindajad Ave-Pirjo Paluvere ja Priit Janu esindajad Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Kohtuistungi toimumise aeg
04.12.2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta 18.12.2019 esitatud kompromiss kinnitamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 17.04.2019 otsus muutmata.
3.Osaühingu Hekva apellatsioonkaebus ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta poolte endi kanda.
jätta
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 1(12)
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Hekva (hageja) esitas 17.01.2019 Pärnu Maakohtule hagi XX (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt olid hageja juhatuse liikmed kuni 30.11.2018 kostja, CC ja YY. 30.11.2018 toimus hageja osanike erakorraline koosolek ja hageja juhatuse liikmeteks valiti DD, UU ja MM, kes viisid 31.12.2018 läbi inventuuri. Inventuuri käigus tuvastati, et kostja on 01.04.2013 – 19.12.2018 vahelisel ajal tasunud isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid 14 122,43 eurot hageja arvelt, rikkudes lojaalsuskohustust. Kostja ei ole eelviidatud kulusid hageja huvides teinud. Sellega on kostja tekitanud hagejale kahju. Viivis on 4415,82 eurot.
3.10.03.2019 seisukohas selgitas hageja hagiavalduses toodud arvete osas järgnevat: 1) 01.04.2013 on kostja tasunud hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroole arve nr 2013054 summas 522 eurot. Hageja ei ole Viru Platsi Õigusbüroolt õigusabi teenust tellinud ega ka saanud. Viru Platsi Õigusbüroo arve nr 2013054 on tasu õigusabi eest, mille tellis ja sai kostja tsiviilasjas nr 2-13-15548 – XX hagi Urve-Elfriede Nahkuri vastu 20.03.2013 sõlmitud FF ja EE vahelise OÜ Hekva osa omandiõiguse üleandmise käsutustehingu tühiseks tunnistamiseks ja tsiviilasjas nr 2-13-15550 XX hagi RR ja Saare Varahaldus OÜ vastu tunnustamaks RR ja Saare Varahaldus OÜ vahel 21.03.2013 osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise ja osa omandamise lepingut OÜ Hekva osa müügilepinguna. Hagejal eelviidatud menetlustega igasugune puutumus puudub ja kostja on tasunud 522 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. 2) 09.04.2013 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas nr 2-13-15548 riigilõivu 250 eurot ja 50 eurot, mis olid tema isiklikud kulud. 3) 09.04.2013 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas nr 2-13-15550 riigilõivu 250 eurot ja 50 eurot, mis olid tema isiklikud kulud. 4) 06.06.2013 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arvete nr 234 ja nr 235 alusel 480 eurot enda isiklike kulude katteks. Arvel nr 234 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-13-15550 ja arvel nr 235 õigusabi tsiviilasjas nr 2-13-15548. Hageja raamatupidamises arve nr 235 puudub. 5) 02.09.2013 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroole arve nr 2013151 summas 764,40 eurot, mis oli õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-31027. 6) 05.11.2013 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroole arve nr 2013195 summas 235,20 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-31027. 7) 15.11.2013 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas nr 2-13-15550 riigilõivu 250 eurot. 8) 29.11.2013 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroole arve nr 2013208 summas 520,80 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-31027. 9) 12.12.2013 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve nr 527 õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-15550. 2(12)
10) 27.12.2013 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroole arve nr 2013233 summas 25,20 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-31027. 11) 20.01.2014 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas nr 2-13-15550 riigilõivu 250 eurot. 12) 31.01.2014 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroole arve nr 2014007 summas 453,60 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-31027. 13) 07.02.2014 tasus kostja 744 eurot hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve nr 73 alusel õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-15550. 14) 02.04.2014 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroole arve nr 2014046 summas 870,10 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-31027. 15) 07.04.2014 tasus kostja hageja arvelt Advokaadibüroole Pohla & Hallmägi arve nr 140295 järgi 598,18 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-31027. 16) 27.05.2014 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve nr 245 alusel 816 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-15550. 17) 09.09.2014 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroole arve nr 2014127 summas 176,40 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-31027. 18) 09.10.2014 tasus kostja hageja arvelt Advokaadibüroole Pohla & Hallmägi arve nr 140792 summas 58,80 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-31027. 19) 19.01.2015 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroole arve nr 2014210 summas 50,40 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-31027. 20) 20.05.2015 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve nr 225 alusel 688,60 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-15550. 21) 01.07.2015 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve nr 289 järgi 792 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-15550. 22) 26.08.2015 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas nr 2-13-15550 riigilõivu 300 eurot. 23) 28.08.2015 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve nr 361 alusel 288 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-15550. 24) 12.11.2015 ja 23.11.2015 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve nr 519 alusel kokku 696 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-15550. 25) 21.12.2015 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas nr 2-13-15550 riigilõivu 650 eurot. 26) 08.08.2016 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas nr 2-13-15550 riigilõivu 50 eurot. 27) 31.08.2016 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas nr 2-13-15550 riigilõivu 90 eurot. 28) 31.08.2016 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve nr 439 alusel 936 eurot õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-13-15550. 29) 15.02.2017 tasus kostja hageja arvelt Kuressaare notari Marika Leisi arve nr 32873 summas 86,13 eurot. Hagejal puudub eeltoodud arvega igasugune puutumus. 30) 19.12.2018 esitas Viru Platsi Õigusbüroo hagejale arve nr 2018181 summas 1554 eurot. Arvel 2018181 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-18-16837 ja väljasõit Saaremaale osalemaks hageja osanike koosolekul. Tsiviilasja nr 2-18-16837 menetlust lõpetavas 20.12.2018 määruses (avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus) on tuvastatud, et hagejal (puudutatud isikul) ei ole menetluskulusid tekkinud. Samuti ei ole hageja mistahes õigusabi 29.11.2018 osanike üldkoosolekul saanud. Tegelikult tellis kostja Viru Platsi Õigusbüroolt 29.11.2018 õigusabi enda huvides, kuid hageja nimel, hageja osanike koosoleku nurjamiseks. Saadud teenus ei olnud hageja huvides
3(12)
4.21.06.2013 esitasid hageja osanikud hagi hageja vastu, tuvastamaks hageja osanike 22.03.2013 osanike koosoleku otsuste tühisus. 14.10.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14 (menetluse number alamaastme kohtutes nr 2-13-31027) on Riigikohus tuvastanud, et kostja on hageja juhatuse liikmena oluliselt rikkunud hageja osanike koosoleku kokkukutsumise protseduurireegleid ja hageja osanike otsus on ÄS § 1771 järgi tühine. Seega on kostja vastutav hagejale põhjendamatult tekitatud kulude osas. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu.
6.Hagi on põhistamata ja tõendamata. Ainuüksi õigusabikulude ja riigilõivude tasumise fakt äriühingu kontolt juhatuse liikme ametiaja kestel ei ole juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks.
7.Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. Hagile lisatud koondtabelilt nähtub, et selles sisalduvad erinevad maksed kaugemast ajast kui hagi esitamisele eelnenud viis aastat. Aegunud on kõik hagi lisas 1 toodud maksed kuni tähtajani 27.12.2013.
8.Hageja on nähtuvalt hagi lisaks 1 olevas koondis sisalduvatest viivitatud päevade arvust kohtule esitatud kahjunõudelt arvestatava viivisnõude arvestamisel lähtunud maksete tegemise ajahetkest. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja ei ole kostjale oma nõudest enne hagi esitamist teatanud, mistõttu saaks hageja nõude põhjendatuse korral oma nõudelt viivist arvestada alles hagi esitamisest.
9.18.03.2019 seisukohas leidis kostja, et hageja on 10.03.2019 lõppseisukohtades esitanud kohtule hulgaliselt seni esitamata faktilisi asjaolusid ja tõenditena nende asjaoludega seostatavaid arveid ja maksekorraldusi, esitades 32 erinevat tõendit. Kostja 10.03.2019 menetlusdokumendiga kohtule esitatud faktiväiteid ja tõendeid ei saa kohus arvestada, kuivõrd need on esitatud hilinenult.
10.Hageja kirjeldatud väidetav kostja kui hageja juhatuse liikme kohustuste rikkumise kirjeldus on sedavõrd üldine ja abstraktne, et sellele ei pea ega ole isegi mitte võimalik vastu vaielda. Hageja ei põhjendanud, kuidas ei oma hagejaga puutumust kohtulikud õigusvaidlused, mis on seotud hageja osa võõrandamisega või mille osas on viidatud pelgalt tsiviilasja numbrile või kuidas on kostja tekitanud kahju hageja nimele väljastatud arvete tasumisega, mis on seotud hageja osalemistega tsiviilkohtumenetlustes. Kostja kinnitab, et kõik hagis nimetatud arved on seotud hageja majandustegevusega ja selle eesmärkidega ning kostja ei ole kuidagi rikkunud oma mistahes kohustusi hageja juhatuse liikmena. Maakohtu otsus
11.Maakohus rahuldas 17.04.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 6300,60 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest põhivõlalt kuni põhivõla täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise põhinõude 7821,83 eurot ja 4(12)
nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise aja seisuga viivis 4415,82 eurot. Maakohus jättis kostja kanda 32% hageja menetluskuludest ja hageja kanda 68% kostja menetluskuludest, määras menetluskulud kindlaks ja tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 111,46 eurot ja viivise.
12.Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, mille õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause.
13.Seoses kostja taotlusega aegumise kohaldamiseks tuvastas maakohus, et hagimaterjalide kohaselt tasus kostja hageja arvelt isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid perioodil 01.04.2013 – 19.12.2018 ja hagi esitati kohtule 17.01.2019. Kohus leidis, et juhatuse liikme võimalik kohustuste rikkumine toimus 01.04.2013 ja sellest kuupäevast tuleb ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 4 kohaselt lugeda aegumistähtaja algust. Aegumistähtaja pikendamisele või selle katkemisele pooled ei tuginenud. Maakohus jõudis järeldusele, et kostja taotlus on põhjendatud. Hageja nõue perioodil 01.04.2013 – 16.01.2014 tehtud maksete tagasinõudeks on hagi esitamise ajaks aegunud. Seega on hageja nõue aegunud kokku summas 3973,60 eurot ja viivise nõue summas 1724,92 eurot, kokku 5698,52 eurot.
14.Hageja väitis, et õigusabi arved tsiviilasjas nr 2-13-31027 (Saare Varahaldus OÜ hagi Osaühingu Hekva vastu), kokku 2208,10 eurot, on kostja enda põhjustatud kulud ja kostja on tekitanud hagejale kahju. Kohtu arvates kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole VÕS § 127 lg 4 kohaselt täidetud, kuna hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost. Kohus nõustus kostjaga, et hageja kirjeldatud väidetav kostja kui hageja juhatuse liikme kohustuste rikkumise kirjeldus on sedavõrd üldine ja abstraktne ning väited kostja poolsete juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta täielikult tõendamata. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hageja on tasunud kostja isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid seoses tsiviilasjaga nr 2-13-31027, kuna tegelikult osales XX menetluses kostja seadusliku esindajana. Seega olid kulud makstud hageja huvides ja tõendatud ei ole, et kostja oleks deliktiõiguslikult vastutav hagejale tsiviilasjas nr 2-13-31027 tekitatud kulude eest.
15.Järgnevalt käsitles kohus kahju hüvitamise nõuet seoses tsiviilasjaga nr 2-13-15550 (XX hagi RR ja Saare Varahaldus OÜ vastu). Kostja XX oli nimetatud menetluses hagejaks füüsilise isikuna ja puuduvad andmed, et hagejal oleks olnud seos tsiviilasjaga nr 2-1315550. Õigusabi- ja menetluskulud olid kantud kostja enda huvides ja nende tasumine hageja arvelt ei olnud põhjendatud. Seega on hageja kahjunõue põhjendatud järgmiste kulutuste osas: 20.01.2014 tasutud riigilõiv 250 eurot, 07.02.2014 tasutud õigusabikulud 744 eurot (arve nr 73), 27.05.2014 tasutud õigusabi 816 eurot (arve 245), 20.05.2015 tasutud õigusabi 688,60 eurot (arve nr 225), 01.07.2015 tasutud õigusabi 792 eurot (arve nr 289), 26.08.2015 tasutud riigilõiv 300 eurot, 28.08.2015 tasutud õigusabikulud 288 eurot (arve nr 361), 12.11.2015 (300 eurot) ja 23.11.2015 (396 eurot) tasutud õigusabikulud kokku summas 696 eurot (arve nr 519), 21.12.2015 tasutud riigilõiv 650 eurot, 08.08.2016 tasutud riigilõiv 50 eurot, 31.08.2016 tasutud riigilõiv 90 eurot, 11.08.2016 tasutud õigusabikulud 936 eurot (arve nr 439) – kokku 6300,60 eurot.
16.Asja materjalidest nähtuvalt tasus 15.02.2017 kostja hageja arvelt Kuressaare notari Marika Leisi arve nr 32873 summas 86,13 eurot. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et kostja tasus enda isiklikke kulusid, kuna on tõendamata, millise tehingu 5(12)
tegemisel notari tasu maksti. Hageja omandis on kinnistusregistri andmetel 17 kinnisasja ja ei ole selge, kas tehing tehti XX kui eraisiku või XX kui hageja seadusliku esindaja poolt ja seetõttu ei saa esitatud nõuet pidada põhjendatuks.
17.19.12.2018 esitas Viru Platsi Õigusbüroo hagejale arve nr 2018181 summas 1554 eurot. Arvel on kajastatud teenusena õigusabi tsiviilasjas nr 2-18-16837 ja väljasõit Saaremaale osalemaks Hekva OÜ osanike koosolekul. Tsiviilasja nr 2-18-16837 (IDEAALMASTIK MTÜ avaldus Osaühingu Hekva vastu) menetlust lõpetavas 20.12.2018 määruses (avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus) tuvastati, et hagejal (puudutatud isikul) menetluskulusid ei tekkinud. Samuti ei ole hageja mistahes õigusabi 29.11.2018 osanike üldkoosolekul saanud. Vastupidiselt, kostja tellis Viru Platsi Õigusbüroo OÜ-lt 29.11.2018 kostja huvides, kuid hageja nimel, hageja osanike koosoleku torpedeerimise teenuse, üritades hageja koosolekut nurjata. Saadud teenus ei olnud hageja huvides ja eeltoodud teenuse tellimisega põhjustas kostja hagejale põhjendamatuid kulutusi 1554 eurot. Samas ei olnud kostja hageja juhatuse liige enam alates 01.12.2018 ja hageja ei selgitanud, mil moel tasus kostja perioodil 01.12.2018 – 19.12.2018, olemata hageja juhatuse liige, hageja arvelt isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid. Maakohus jättis selles osas hageja nõude rahuldamata.
18.Maakohus käsitles hageja viivisenõuet perioodi 17.01.2014 - 16.01.2019 kohta, kuna hageja põhinõue perioodil 01.04.2013-16.01.2014 oli aegunud. Hageja ei ole välja toonud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks nõudnud enne kohtule hagiavalduse esitamist kostjalt kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega saab hageja nõuda viivist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 17.01.2019. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hageja viivise nõude hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata ja rahuldas viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 määras. Hageja apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda, ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasjas nr 2-13-31027 tasutud menetluskulud 2208,10 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga tsiviilasjas nr 2-13-31027 tasutud viivis 842,12 eurot ja tsiviilasjas nr 2-13-15550 tasutud viivis 1825,65 eurot, kohustada kostjat tasuma põhisummalt viivitusintressi alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 määras. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
20.Maakohus hindas valesti tõendeid ja kohaldas ekslikult materiaalõigust.
21.Kostja tasus hageja arvelt tsiviilasja nr 2-13-31027 menetluskulusid kokku 2208,10 eurot. 17.10.2013 otsuses tuvastas kohus, et kostja ainuisikuliselt on hageja juhatuse liikmena oluliselt rikkunud hageja osanike koosoleku kokkukutsumise protseduurireegleid ja hageja osanike otsus on seetõttu tühine. Seega on 14.10.2014
6(12)
jõustunud kohtulahendiga tõendatud, et täidetud on ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldused ja hageja nõuded tulnuks rahuldada.
22.Hagejal on õigus nõuda kostja poolt tekitatud kahjult viiviseid. Kostja poolt hageja arvelt tehtud kulutuste tagastamise nõue on olemuslikult alusetu rikastumise võlasuhe. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks, tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset. Praegusel juhul tekkis alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe kostja poolt hageja arvel tehtud kulutuste tegemise hetkest, kui kostja kandis hageja kontolt raha ära. Seega pidanuks maakohus rahuldama lisaks põhinõudele ka hageja viivise nõuded.
23.Viivise nõude esitamise kohustus iseenda vastu oli hageja juhatuse liikmena just kostjal ning viivise nõude rahuldamise materiaalõiguslik alus oli lisaks eelnevale ka ÄS § 187 lg 2 teine lause. Hageja on tõendanud, et kostja ei ole oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, jättes viivise nõuded enda vastu esitamata, tekitades seeläbi hagejale kahju. Kostja apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, määras kindlaks kostja menetluskulud ja jättis need kostja kanda. Kostja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
25.Hagis tugines hageja hagi aluseks olevate faktiliste asjaoludena sellele, et 01.04.2013 – 19.12.2018 vahelisel ajal tasus kostja hageja arvelt isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid kokku 14 122,43 eurot ja et kostja ei ole eelviidatud kulusid hageja nimel või hageja huvides teinud. Hagile oli lisatud erinevatest kuupäevadest, makse adressaatidest, selgitustest ja summadest koosnev tabelarvutuse koond. Muid põhjendusi ega mistahes tõendeid hagile lisatud ei olnud.
26.Maakohus rajas otsuse hageja poolt hilinenult esitatud faktiväidetele ja tõenditele, mis esitati 10.03.2019 lõppseisukohtades koos 53 lisaga ja mis tulnuks jätta täielikult tähelepanuta ja lahendada asi esialgse hagi põhjal. 18.03.2019 esitas kostja lõppseisukohad, milles viitas selgelt 10.03.2019 hageja menetlusdokumendis esile toodud rohketele uutele faktilistele asjaoludele ja sellele menetlusdokumendile lisatud uutele tõenditele, mida seni ei olnud esitatud ja mille esitamist maakohus ei olnud lubanud. Hageja ei põhjendanud kuni 10.03.2019 esitatud menetlusdokumendi esitamiseni kordagi, et hageja arvelt on tasutud arveid, mis ei ole väljastatud hagejale või et teatud õigusabikulud ei ole seotud hageja majandustegevusega seoses tsiviilasja menetlusosaliste ringiga, rääkimata neid asjaolusid kinnitavate tõendite esitamisest. Seetõttu puudus kostjal võimalus ja ka vajadus sellistele esitamata ja tõendamata vastuväidetele vastu vaielda.
27.Otsus on ka õiguslikult nõuetekohaselt põhjendamata. Maakohus tõi välja äriühingu juhatuse liikme vastutuse alused ja ÄS § 187 lg 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldused, kuid otsusest ei selgu, milliseid juhatuse liikme kohustusi, kuidas ja millisel viisil on kostja rikkunud. Ainuüksi fakt, et äriühing tasus õigusabikulusid menetluse eest, milles ta ei ole menetlusosaline, ei tähenda automaatselt juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Maakohtu otsusest puuduvad täielikult põhjendused selle kohta, 7(12)
miks ei või hageja majandustegevusega olla seotud tema osa üle peetavad õigusvaidlused ning miks ei või nende tasumine olla seotud kostja majandustegevusega. Kostja sellekohastele väidetele on jäetud täielikult vastamata.
28.Maakohus ületas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus arvestas kostja 18.03.2019 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks üksnes 1 tunni. Maakohtu põhjendused on meelevaldsed ja ei arvesta 18.03.2019 menetlusdokumendi mahtu ega ka selle sisuna seda, et kostja lõppseisukohad sisaldasid ka vastuväiteid hageja 10.03.2019 menetlusdokumendile, millele oli lisatud 53 erinevat lisa ning millele vastuse koostamine kvaliteetselt osutatava õigusabi raames vajab olenemata nende seisukohtade hilinenult esitamisest põhjalikku menetlusdokumendi ja selle rohkete lisade analüüsi. On arusaamatu, kuidas pidi kostja lepinguline esindaja olema varasemalt kursis 18.03.2019 e-toimiku keskkonnast alla laetud dokumentide sisu ja mahuga. Seega tulnuks kostja lepingulise esindaja 18.03.2019 õigusabi töölõiku arvestada tervikuna ja vastavas osas ka kostja menetluskulud kindlaks määrata. Vastustajate seisukoht
29.Vastustajad vaidlesid nende vastu esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.
31.TsMS § 651 lg-st 1 lähtuvalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk kostja apellatsioonkaebuse järgi osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja hageja apellatsioonkaebuse järgi osas, milles maakohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude summas 2208,10 eurot seonduvalt tsiviilasjas nr 2-13-31027 tasutud kuludega ja viivise nõude perioodi eest enne hagi esitamist.
32.Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega, maakohtu hinnang asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud asjakohane ja jälgitav ning kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6). Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuste väidetele.
33.Ringkonnakohus möönab, et kostja etteheide maakohtule menetlusõiguse normi rikkumise kohta seoses 10.03.2019 kohtusse saabunud hageja menetlusdokumendis toodud väidete ja tõendite arvestamisega on osaliselt põhjendatud, kuid see ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus määras 04.03.2019 määrusega poolte nõusolekul asja arutamise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja 18.03.2019 avalduste ja seisukohtade esitamiseks ning teatas kohtuotsuse kuulutamise aja 8(12)
17.04.2019. 04.03.2019 määruse sisust ja lühikestest tähtaegadest tulenevalt saanuks pooled esitada ainult selliseid dokumente, mis ei oleks tinginud vajadust anda vastaspoolele õigust nendele vastata ja omakorda tõendeid esitada. Pooled võisid seega esitada menetlusdokumentides üksnes õiguslikke seisukohti. Kolleegiumi jaoks on aga küsitav, kas pooled said või pidid maakohtu 04.03.2019 määrusest aru saama, et eelmenetlus oli lõppenud ja tõendeid enam esitada ei saanud, kuna maakohus seda pooltele sõnaselgelt ei selgitanud. Tavapäraselt selgub alles pärast kostja poolt hagile vastamist, kas ja milliseid väiteid on vajalik tõendada, sest alles siis saab hageja teada, kas kostja võtab hageja esitatud faktilised väited asjaolude kohta omaks või mitte. Kostja omaksvõtu korral pole hagejal vajalik oma väiteid tõendada (TsMS § 231 lg 2). TsMS § 237 lg 1 järgi annab kohus eelmenetluses menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks. Sellise tähtaja määramise eesmärgiks on see, et pooled täpselt teaksid, millal peavad nad tõendid esitama ja pärast määratud tähtaega esitatud tõendid võib kohus jätta vastu võtmata. Seega on maakohus juhtinud menetlust viisil, kus pooltel ei olnud võimalik aru saada, millal oli veel võimalik esitada oma väidete ja vastuväidete tõendamiseks tõendeid ja millal lõppes eelmenetlus.
34.Kuigi hageja seisukohad koos hagiavalduse asjaolude täienduste ja tõenditega esitati kohtusse pärast 04.03.2019 määruse tegemist, ei jätnud maakohus otsuses uute asjaolude ja tõenditega arvestamata. TsMS § 330 lg 3 järgi pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 kohaselt saaks kohus jätta avalduse menetlemata üksnes juhul, kui see põhjustaks kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Toimiku materjalidest nähtuvalt saabus hageja menetlusdokument kohtusse 10.03.2019. Kostja taotles 18.03.2019 menetlusdokumendis hageja 10.03.2019 esitatud väidete ja tõendite arvestamata jätmist. Kolleegium märgib, et uute asjaoludega ja tõenditega arvestamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kohus saab esitatut arvestada, kui see ei põhjusta menetluse viibimist ja esitatud asjaolud ja tõendid on olulised asja õigeks lahendamiseks, kuid hilinemisega esitatuga arvestamine ei tohi vastaspoolele tulla üllatusena ja tal peab olema võimalik väidetele vastata ja esitada tõendeid. Kostja ei taotlenud oma 18.03.2019 menetlusdokumendis täiendava tähtaja andmist oma seisukohtade või tõendite esitamiseks ega vajadusel kohtuotsuse kuulutamise edasilükkamist. Kostja esitas ainult menetlusliku vastuväite asjaolude ja tõendite hilinemisega esitamise kohta. Maakohtule saab ette heita, et kohus ei teavitanud kostjat hageja 10.03.2019 esitatud asjaolude arvestamisest ja tõendite vastuvõtmisest, mistõttu ei olnud kostja teadlik, kas maakohus võtab hageja esitatud tõendid vastu või mitte. Maakohtu nimetatud eksimus ei anna siiski põhjust otsust tühistada, sest kostja on saanud apellatsioonkaebuses hageja väidetele sisuliselt vastu vaielda ja oma seisukohad esitada. Kostja ei ole apellatsiooniastmes kasutanud oma võimalust maakohtu poolt menetlusnormide rikkumise tõttu avada vastuväidete esitamise ja tõendamise menetlust. Ka ringkonnakohtu istungil pärast menetlusliku olukorra selgitamist ei taotlenud kostja, et talle antaks võimalus esitada täiendavalt tõendeid.
9(12)
35.Järgnevalt analüüsib kolleegium poolte väiteid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude tsiviilasjas nr 2-13-31027 tasutud menetluskulude kui kahju välja mõistmiseks, samuti tsiviilasjades nr 2-13-31027 ja nr 2-13-15550 tasutud kuludelt viivise välja mõistmiseks. Hageja leiab, et olukorras, kus kostja jättis hageja esindajana enda vastu nõude esitamata, rikkus ta lojaalsuskohustust ja viivis on käsitletav kahjuna. Hageja hinnangul võiks see nõue olla materiaalõiguslikult rahuldatav TsÜS § 37 lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 alusel. Kostja heidab maakohtule ette, et otsusest ei selgu ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldused.
36.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude juhatuse liikme tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudena ÄS § 187 lg 2 alusel ja seda ei ole pooled kaebustes vaidlustanud. Kolleegium nõustub maakohtu õigusliku käsitlusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja on enda õigusabikulude ja muude isiklike menetlustega seotud kulude hageja arvelt tasumisega rikkunud ÄS § 187 lg-s 1 ja TsÜS §-s 35 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Korralik ettevõtja ei tasu oma isiklikke kulutusi äriühingu arvelt. Hageja majandustegevusega seostamatute ja majanduslikult põhjendamatute kostja isiklike kulude kandmisega on hagejale tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1). Hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhul, kui kostja ei oleks tasunud hageja arvelt oma isiklikke kulusid, ei oleks hagejale kahju tekkinud.
37.Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendanud oma järeldusi, miks on osad hageja arvelt tehtud kulutused kostja enda huvides ja osad hageja huvides (tsiviilasi nr 2-13-31027). Ebaõige on kostja väide, et menetlusega nr 2-13-15550 seotud kulud olid äriühingu tegevusega seotud ja äriühingu tegevuseks vajalikud. Osanikevahelist kohtumenetlust tulenevalt äriühingu osadega toimunud tehingutest ei saa pidada äriühingu huvides toimuvaks. Sellised vaidlused on tavapäraselt osanike isiklikes huvides ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks teha vastupidise järelduse.
38.Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Hagiasjas otsustavad pooled TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt ise tõendite esitamise üle, pooled peavad vastavalt TsMS §-le 230 tõendama oma väiteid. Kohus lahendab asja poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et tsiviilasjas nr 2-13-31027 hageja kantud kulu tekkis tegelikult kostja kui hageja juhatuse liikme süül põhjusel, et kostja rikkus hageja üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mille tõttu hageja vastu esitatud hagi rahuldati. Hageja arusaam, et käesolevas menetluses piisab asjaolude tõendamiseks üksnes teises tsiviilasjas jõustunud otsusele viitamisest, on ekslik. Hageja esitas esmakordselt 10.03.2019 menetlusdokumendis väite, et seonduvalt menetlusega nr 2-13-31027 on kostja tekitanud kahju sellega, et just tema hageja juhatuse liikmena rikkus osanike koosolekul otsuste vastuvõtmisel protseduurireegleid, mille tõttu hageja vastu esitatud hagi rahuldati. Kostja vaidles 18.03.2019 vastuses hageja nõudele vastu ja väitis mh ka, et hagi on tõendamata. Hageja ei ole pärast kostja vastuse saamist soovinud esitada 10(12)
tõendeid. Samuti ei ole ta koos apellatsioonkaebusega esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks. Kolleegium märgib, et hagejal oli menetluses juriidilise haridusega esindaja, kellel peaks eelduslikult olema teada, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele pool tugineda soovib, ja kohus ei saa ise tõendeid koguda, isegi kui tegemist on arvutivõrgus avalikustatud kohtulahendiga.
39.Seoses viivise nõudega selgitab ringkonnakohus järgmist. Hagimenetluses otsustab hageja, kas ja mis nõude ta esitab ning mis asjaoludele ta oma nõude rajab. Kui hageja ei raja maakohtus oma hagi mingitele konkreetsetele asjaoludele, ei saa ta oma hagi alust apellatsioonimenetluses laiendada. See, kui hageja esitab kostja vastu kahju hüvitamise nõude hagis esitatud alustel, ei tähenda, et hageja saaks oma hagi apellatsioonimenetluses laiendada ka sellisele väidetavale kahjule, millele hageja maakohtu menetluses ei tuginenud. Sellel põhjusel ei ole ringkonnakohtul võimalik arvestada ega lahendada hageja nõudeid ja väiteid, mis seonduvad käsitlusega, et hageja poolt nõutav viivis on samuti talle tekkinud kahju.
40.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus viivise väljamõistmisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud, sh on kohus põhjendatult kohaldanud viivise välja mõistmisel VÕS § 113 lg 2 ja mitte VÕS § 82 lg 7, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. Kuna tegemist on kahju hüvitamise nõudega ja kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja on kostjalt nõudnud kahju hüvitamist enne hagi esitamist, siis on VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi põhjendatud viivise väljamõistmine alates hagi esitamisest.
41.Kostja hinnangul ületas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire, kui arvestas kostja 18.03.2019 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tunni. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kostja poolt vaidlustatud kostja lepingulise esindaja õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide sisu, mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud.
42.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna mõlema poole 11(12)
apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
43.18.12.2019 esitasid pooled ringkonnakohtule kompromissi, millele olid alla kirjutanud hageja juhatuse liige DD ja kostja, palusid selle kinnitada, maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. 19.12.2019 esitasid hageja juhatuse liige UU ja lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere ringkonnakohtule avalduse, milles võtsid kompromissilepingu tagasi, kuna kompromissi sõlmimiseks puudus hageja juhatuse otsus ja see oli ekslikult esitatud. Kostja palus vaatamata hageja poolt kompromissi tagasi võtmisele kompromissi kinnitada.
44.Riigikohus on selgitanud, et seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Selline poole õigus tuleneb kolleegiumi hinnangul TsMS §-s 4 sätestatud poole õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata TsMS § 4 lg 2 järgi menetluse käik (tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12 tehtud määruse p 14). Seoses hageja poolt kompromissi tagasi võtmisega ja selle kinnitamise avaldusest loobumisega jätab ringkonnakohus TsMS § 430 lg-te 3 ja 4 järgi kompromissi kinnitamata. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik kinnitada kompromissi tingimustes, kus poolte vahel on kompromissi esemeks oleva õigussuhte üle jätkuvalt vaidlus. Kompromissi kinnitamine eeldab, et poolte vahel on saavutatud üksmeel kompromissi sõlmimise ja selle tingimuste osas.