Osaühing Hekva hagi M M vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
19 688,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hekva OÜ (registrikood 10373274), Saare maakond, Saaremaa vald, Aste küla, Hekva, 93731) Hageja seaduslikud esindajad: Sten Janu (isikukood XXXXXXXXXXXXXX, e-post: XXXXXXXXXX) ja Andres Tinno (isikukood XXXXXXXXXXXX) Hageja lepinguline esindaja: Ave-Pirjo Paluvere (isikukood
XXXXXXXXXXX5,
e-post: [email protected]) Kostja: M M (isikukood XXXXXXXXXXXXX) Kostja lepinguline esindaja: Kaspar Kamsakann, Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M M hageja Hekva OÜ kasuks põhivõlgnevus 6300,60 eurot.
Välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, s.o 17.01.2019, viivis protsendina põhivõlgnevuselt (6300,60 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
4.Jätta rahuldamata Osaühing Hekva hagi M M vastu kahju hüvitamise nõudes põhinõudes 7821,83 eurot.
2-19-825
5.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise aja seisuga viivis summas 4 415,82 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine.
6.Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Jätta kostja kanda 32% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 68% kostja menetluskuludest.
7.Välja mõista hagejalt Osaühing Hekva kostja M M kasuks menetluskulud suuruses 272,54 eurot.
8.Välja mõista kostjalt M M hageja Osaühing Hekva kasuks menetluskulud suuruses 384 eurot.
9.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Mati Mäelt (Mägi) Osaühing Hekva kasuks välja menetluskulud 111,46 eurot.
10.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (111,46 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Menetluse käik
1.Hagiavalduse kohaselt M M (kostja), K K (kolmas isik I hageja poolel) ja E K (kolmas isik I hageja poolel) olid Hekva OÜ (hageja) juhatuse liikmed kuni 30.11.2018. 30.11.2018 toimus hageja osanike erakorraline koosolek ning hageja juhatuse liikmeteks valiti Andres Tinno, Sten Janu ja Marika Alesmaa. 31.12.2018 viisid hageja juhatuse liikmed läbi inventuuri. Inventuuri käigus tuvastati, et kostja on 01.04.2013 – 19.12.2018 vahelisel ajal tasunud hageja arvelt isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid kokku summas 14 122,43 eurot. Kostja ei ole eelviidatud kulusid hageja nimel või hageja huvides teinud. Seega on kostja tekitanud hageja juhatuse liikmena hagejale kahju. (vt Lisa1 - Hekva OÜ nõuded M M vastu 17.01.2019) Hagi põhjenduste kohaselt kostja on tasunud enda isiklikke kulusid hageja arvelt, rikkudes lojaalsuskohustust. Kuna kostja on 01.04.2013 – 19.12.2018 vahelisel ajal tasunud hageja arvelt isiklikke kulusid, on kostja hageja juhatuse liikmena põhjustanud hagejale kahju summas 14 122,43 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt hagejale tekitatud kahjult viivist summas
2-19-825 kokku 4 415,82 eurot. Hageja on esitanud viivisearvestuse hagiavalduse lisas. (vt Lisa 1 - Hekva OÜ nõuded M M vastu 17.01.2019) Kuna K K ja E K olid hageja juhatuse liikmed kuni 30.11.2018, palub hageja eeltoodud isikud kaasata menetlusse kolmandate isikutena hageja poolel.
2.21.01.2019 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale seisukoha esitamiseks. Samuti edastas kohus tsiviilasja materjalid seisukoha esitamiseks K Kele ja Eeve Kasele, kelle suhtes hageja esitas taotluse iseseisva nõudeta kolmandate isikute kaasamiseks menetlusse hageja poolel. E K sai kohtudokumendid kätte 29.01.2019 ja K K 08.02.2019. Kohtu määratud ajaks ei ole K K ja E K kohtule vastanud.
3.Kostja esitas 12.02.2019 vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et kostja hageja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hagi on põhistamata ja tõendamata ja hagi põhjendatuse korral oleks osaliselt ka aegunud. Hageja viivisnõue on alusetu seoses põhinõude alusetusega ja mistahes põhinõude osas aluse olemasolu korral ei põhine hageja viivisnõue kehtival õigusel. Hageja esitatud väited, et kostja on teinud hageja arvelt isiklikke õigusabi – ja menetluskulusid summas 14 122,43 eurot, on täielikult põhistamata ja tõendamata. Ainuüksi õigusabikulude ja riigilõivude tasumise fakt äriühingu kontolt juhatuse liikme ametiaja kestel ei ole juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks. Äriseadustiku § 187 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. Hagile lisatud koondilt nähtub, et selles sisalduvad erinevad maksed kaugemast ajast kui hagi esitamisele eelnenud viis aastat. ÄS § 187 lg 3 kohaselt on aegunud kõik hagi lisas 1 toodud maksed kuni tähtajani 27.12.2013, eeldusel, et hagi esitati kohtule selle allkirjastamise päeval, ehk 17.01.2019. Kostja palub hageja nõudele vastavas osas ka aegumist kohaldada. Hageja on nähtuvalt hagi lisaks 1 olevas koondis sisalduvatest viivitatud päevade arvust kohtule esitatud kahjunõudelt arvestatava viivisnõude arvestamisel lähtunud maksete tegemise ajahetkest. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja ei ole kostjale oma nõudest enne hagi esitamist teatanud, mistõttu saaks hageja nõude põhjendatuse korral oma nõudelt viivist arvestada alles hagi esitamisest. Seega on hagiga nõutava ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisnõue summas 4415,82 eurot täielikult põhjendamatu isegi juhul kui põhinõue oleks mistahes ulatuses põhjendatud. Lisaks on kostja oma 12.02.2019.a vastuses hagiavaldusele seisukohal, et hageja taotlus kolmandate isikute kaasamiseks on täielikult põhistamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
4.Kohus oma 04.03.2019 määruses jättis rahuldamata hageja 17.01.2019 taotluse kaasata K K ja E K menetlusse kolmandate isikutena hageja poolel, kuna hageja taotlus kolmandate isikute kaasamiseks on põhistamata.
2-19-825
5.Kohus määras 04.03.2019.a kirjaliku menetluse ja tegi pooltele ettepaneku esitada üksnes õiguslikud seisukohad dokumentide ja menetluskulude nimekirjad 18. märtsiks 2019 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjadele arvamuse andmise tähtajaks 27. märts 2019 ning määras lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 17.04.2019.
6.10.03.2019 esitas hageja seisukoha, kus selgitab, et kostja on tasunud enda isiklikke kulusid hageja arvelt, rikkudes lojaalsuskohustust. Hageja selgitab hagiavalduses väljatoodud arvete osas järgnevat: 1) 01.04.2013 on kostja tasunud hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroo - Arve nr: 2013054 summas 522 eurot. Hageja ei ole Viru Platsi Õigusbüroo OÜ-lt õigusabi teenust tellinud ega ka saanud. Viru Platsi Õigusbüroo - Arve nr: 2013054 on tasu õigusabi eest, mille tellis ja sai kostja tsiviilasjas 2-13-15548 – M M hagi U N vastu 20.03.2013.a sõlmitud U Ni ja Sten Janu vahelise OÜ Hekva osa omandiõiguse üleandmise käsutustehingu tühiseks tunnistamiseks ja 2-13-15550 - M M hagi R L ja Saare Varahaldus OÜ vastu tunnustamaks R L`u ja Saare Varahaldus OÜ vahel 21.03.2013.a osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise ja osa omandamise leping OÜ Hekva osaga, nimiväärtusega 1736 eurot, R L ja Saare Varahaldus OÜ vahel OÜ Hekva osa müügilepinguna. Hagejal eelviidatud menetlustega igasugune puutumus puudub. Seega on kostja tasunud 01.04.2013 hageja arvelt summas 522 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 1 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2013054 ja Lisa 2 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2013054 maksekorraldus) 2) 09.04.2013 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas 2-13-15548 riigilõivu summas 250 eurot ja 50 eurot. Seega on kostja tasunud 09.04.2013 hageja arvelt summas 300 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 3 MAKSEKORRALDUS NR 2462 ja Lisa 4 - MAKSEKORRALDUS NR 2461) 3) 09.04.2013 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas 2-13-15550 riigilõivu summas 250 eurot ja 50 eurot. Seega on kostja tasunud 09.04.2013 hageja arvelt summas 300 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 4 - Lisa 5 MAKSEKORRALDUS NR 2464 ja Lisa 6 - MAKSEKORRALDUS NR 2463) 4) 06.06.2013 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve 234 ja arve 235. Arvel 234 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-15550 ja arvel 235 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-15548. Hageja raamatupidamises arve 235 üldsegi puudub, kuid maksekorralduselt on näha, et hageja arvelt on tasutud kostja isiklikke kulutusi. Seega on kostja tasunud 06.06.2013 hageja arvelt summas 480 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 7 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 234, Lisa 8 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 234, 235 maksekorraldus) 5) 02.09.2013 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroo - Arve nr: 2013151 summas 764,40 eurot. Arvel 2013151 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-31027. Seega on kostja tasunud 02.09.2013 hageja arvelt summas 764,40 eurot kostja enda põhjustatud kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 9 - Viru Plats õigusbüroo Arve 2013151 ja Lisa 10 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2013151 maksekorraldus)
2-19-825 6) 05.11.2013 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroo - Arve nr: 2013195 summas 235,20 eurot. Arvel 2013195 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-31027. Seega on kostja tasunud 05.11.2013 hageja arvelt summas 235,20 eurot kostja enda põhjustatud kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 11 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2013195 ja Lisa 12 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2013195 maksekorraldus) 7) 15.11.2013 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas 2-13-15550 riigilõivu summas 250 eurot. Seega on kostja tasunud 15.11.2013 hageja arvelt summas 250 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 13 - MAKSEKORRALDUS NR 2286) 8) 29.11.2013 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroo - Arve nr: 2013208 summas 520,80 eurot. Arvel 2013208 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-31027. Seega on kostja tasunud 29.11.2013 hageja arvelt summas 520,80 eurot kostja enda põhjustatud kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 14 MAKSEKORRALDUS NR 2588) 9) 12.12.2013 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve 527. Arvel 527 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-15550. Seega on kostja tasunud 12.12.2013 hageja arvelt summas 576 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 15 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 527 ja Lisa 16 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 527 maksekorraldus) 10) 27.12.2013 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroo - Arve nr: 2013233 summas 25,20 eurot. Arvel 2013233 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-31027. Seega on kostja tasunud 27.12.2013 hageja arvelt summas 25,20 eurot kostja enda põhjustatud kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 14 MAKSEKORRALDUS NR 2588) 11) 20.01.2014 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas 2-13-15550 riigilõivu summas 250 eurot. Seega on kostja tasunud 20.01.2014 hageja arvelt summas 250 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 17 - MAKSEKORRALDUS NR 2375) 12) 31.01.2014 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroo - Arve nr: 2014007 summas 453,60 eurot. Arvel 2014007 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-31027. Seega on kostja tasunud 31.01.2014 hageja arvelt summas 453,60 eurot kostja enda põhjustatud kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 18 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2014007 ja Lisa 19 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2014007 maksekorraldus) 13) 07.02.2014 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve 73. Arvel 73 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-15550. Seega on kostja tasunud 07.02.2014 hageja arvelt summas 744 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 20 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 73 ja Lisa 21 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 73 maksekorraldus) 14) 02.04.2014 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroo - Arve nr: 2014046 summas 870,10 eurot. Arvel 2014046 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-31027. Seega on kostja tasunud 02.04.2014 hageja arvelt summas 870,10 eurot kostja enda põhjustatud kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 22 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2014046 ja Lisa 23 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2014046 maksekorraldus)
2-19-825 15) 07.04.2014 tasus kostja hageja arvelt Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi - Arve nr: 140295 summas 598,18 eurot. Arvel 140295 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-1331027. Seega on kostja tasunud 07.04.2014 hageja arvelt summas 598,18 eurot kostja enda põhjustatud kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 24 - Pohla ja Hallmägi advokaadibüroo - arve 140295, Lisa 25 - Pohla ja Hallmägi advokaadibüroo - arve 140295 lisa ja Lisa 26 - Pohla ja Hallmägi advokaadibüroo - arve 140295 maksekorraldus) 16) 27.05.2014 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve 245. Arvel 245 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-15550. Seega on kostja tasunud 27.05.2014 hageja arvelt summas 816 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 27 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 245 ja Lisa 28 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 245 maksekorraldus) 17) 09.09.2014 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroo - Arve nr: 2014127 summas 176,40 eurot. Arvel 2014127 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-31027. Seega on kostja tasunud 09.09.2014 hageja arvelt summas 176,40 eurot kostja enda põhjustatud kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 29 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2014127 ja Lisa 30 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2014127 maksekorraldus) 18) 09.10.2014 tasus kostja hageja arvelt Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi - Arve nr: 140792 summas 58,80 eurot. Arvel 140792 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-1331027. Seega on kostja tasunud 09.10.2014 hageja arvelt summas 58,80 eurot kostja enda põhjustatud kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 31 - Pohla ja Hallmägi advokaadibüroo - arve 140792, Lisa 32 - Pohla ja Hallmägi advokaadibüroo - arve 140792 lisa ja Lisa 33 - Pohla ja Hallmägi advokaadibüroo - arve 140792 maksekorraldus) 19) 19.01.2015 tasus kostja hageja arvelt Viru Platsi Õigusbüroo - Arve nr: 2014210 summas 50,40 eurot. Arvel 2014210 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-31027. Seega on kostja tasunud 19.01.2015 hageja arvelt summas 50,40 eurot kostja enda põhjustatud kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 34 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2014210 ja Lisa 35 - Viru Plats õigusbüroo - Arve 2014210 maksekorraldus) 20) 20.05.2015 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve 225. Arvel 225 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-15550. Seega on kostja tasunud 20.05.2015 hageja arvelt summas 688,60 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 36 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 225 ja Lisa 37 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 225 maksekorraldus) 21) 01.07.2015 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve 289. Arvel 289 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-15550. Seega on kostja tasunud 01.07.2015 hageja arvelt summas 792,00 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 38 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 289 ja Lisa 39 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 289 maksekorraldus) 22) 26.08.2015 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas 2-13-15550 riigilõivu summas 300 eurot. Seega on kostja tasunud 26.08.2015 hageja arvelt summas 300 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 40 - MAKSEKORRALDUS
NR 72)
2-19-825 23) 28.08.2015 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve 361. Arvel 361 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-15550. Seega on kostja tasunud 28.08.2015 hageja arvelt summas 288,00 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 41 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 361 ja Lisa 42 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 361 maksekorraldus) 24) 12.11.2015 ja 23.11.2015 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜle arve 519. Arvel 519 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-15550. Seega on kostja tasunud 12.11.2015 ja 23.11.2015 hageja arvelt summas 696,00 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 43 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 519, Lisa 44 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 519 maksekorraldus ja Lisa 45 Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 519 maksekorraldus) 25) 21.12.2015 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas 2-13-15550 riigilõivu summas 650 eurot. Seega on kostja tasunud 21.12.2015 hageja arvelt summas 650 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 46 - MAKSEKORRALDUS
NR 142)
26) 08.08.2016 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas 2-13-15550 riigilõivu summas 50 eurot. Seega on kostja tasunud 08.08.2016 hageja arvelt summas 50 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 47 - MAKSEKORRALDUS NR 330) 27) 31.08.2016 tasus kostja hageja arvelt tsiviilasjas 2-13-15550 riigilõivu summas 90 eurot. Seega on kostja tasunud 31.08.2016 hageja arvelt summas 90 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 48 - MAKSEKORRALDUS NR 346) 28) 31.08.2016 tasus kostja hageja arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le arve 439. Arvel 439 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-13-15550. Seega on kostja tasunud 31.08.2016 hageja arvelt summas 936,00 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 49 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 439 ja Lisa 50 - Maria Mägi advokaadibüroo - Arve 439 maksekorraldus) 29) 15.02.2017 tasus kostja hageja arvelt Kuressaare notari Marika Leis arve Arve nr: 32873 summas 86,13 eurot. Hagejal puudub eeltoodud arvega igasugune puutumus. Seega on kostja tasunud 15.02.2017 hageja arvelt summas 86,13 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. (vt Lisa 51 - Notar Marika Leis - arve 32873 ja Lisa 52 - Notar Marika Leis - arve 32873 maksekorraldus) 30) 19.12.2018 esitas Viru Platsi Õigusbüroo hagejale - Arve nr: 2018181 summas 1554 eurot. Arvel 2018181 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-18-16837 ja väljasõit Saaremaale osalemaks Hekva OÜ osanike koosolekul. Tsiviilasja 2-18-16837 menetlust lõpetavas 20.12.2018 määruses (avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus) on tuvastatud, et hagejal (puudutatud isikul) ei ole menetluskulusid tekkinud. Samuti ei ole hageja mistahes õigusabi 29.11.2018 osanike üldkoosolekul saanud. Vastupidiselt, kostja tellis Viru Platsi Õigusbüroo OÜ-lt 29.11.2018 kostja huvides, kuid hageja nimel hageja osanike koosoleku torpedeerimise teenuse, üritades hageja koosolekut nurjata. Saadud teenus ei olnud hageja huvides ning eeltoodud teenuse tellimisega on kostja põhjustanud hagejale põhjendamatuid kulutusi summas 1554 eurot. (vt Lisa 53 - Viru Plats õigusbüroo - Arve nr 2018181) 31) 21.06.2013 esitasid hageja osanikud hagi hageja vastu, tuvastamaks hageja osanike 22.03.2013 osanike koosoleku otsuste tühisus. 14.10.2014 otsuses asjas 3-2-1-76-14
2-19-825 (menetluse number alamaastme kohtutes 2-13-31027) on Riigikohus tuvastanud, et kostja on hageja juhatuse liikmena oluliselt rikkunud hageja osanike koosoleku kokkukutsumise protseduurireegleid ja hageja osanike otsus on ÄS § 1771 järgi tühine. Seega on kostja deliktiõiguslikult vastutav hagejale tsiviilasjas 2-13-31027 põhjendamatult tekitatud kulude osas. Lisaks on hageja esitanud 10.03.2019 menetluskulude nimekirja.
7.Kostja 18.03.2019 seisukohas leiab, et hageja on 10.03.2019 ja alles oma lõppseisukohtades esitanud kohtule hulgaliselt seni esitamata faktilisi asjaolusid ja tõenditena nende asjaoludega seostatavaid arveid ja maksekorraldusi, esitades 32 erinevat tõendit. Esialgses hagis on hageja tuginenud kostja poolt isiklike õigusabikulude tasumisele hageja arvelt, esitades selle kinnitamiseks arveid, mille sisu ei ole hagis isegi mitte kirjeldatud. 10.03.2019 menetlusdokumendis on hageja toonud juba esile ka selliseid faktilisi asjaolusid, mida hagis ei ole isegi mitte üldistatult kirjeldatud. Kostja avaldab kohtule jätkuvalt, et esitatud hagi on täielikult põhistamata ja tõendamata. Hageja poolt kirjeldatud väidetav kostja kui hageja juhatuse liikme kohustuste rikkumise kirjeldus on sedavõrd üldine ja abstraktne, et sellele ei pea vastu vaidlema ning sellele ei ole isegi mitte võimalik vastu vaielda. Niisamuti on hageja väited kostja poolsete juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta täielikult tõendamata. Kostja poolt alles 10.03.2019 menetlusdokumendiga kohtule esitatud faktiväiteid ja tõendeid ei saa kohus arvestada, kuivõrd need on esitatud hilinenult. Isegi neid väiteid ja tõendeid ja tõendite kohta esitatud üldsõnalisi põhjendusi arvestada ei oleks võimalik tuvastada kostja kui hageja juhatuse liikme kohustuste rikkumisi. Hageja ei ole sõnagagi põhjendanud, kuidas ei oma hagejaga puutumust kohtulikud õigusvaidlused, mis on seotud hageja osa võõrandamisega või mille osas on viidatud pelgalt tsiviilasja numbrile või kuidas on kostja tekitanud kahju hageja nimele väljastatud arvete tasumisega, mis on seotud hageja osalemistega tsiviilkohtumenetlustes. Kostja kinnitab, et kõik hagis nimetatud arved on seotud hageja majandustegevusega ja selle eesmärkidega ning kostja ei ole kuidagi rikkunud oma mistahes kohustusi hageja juhatuse liikmena. Vastupidine on hageja poolt täielikult põhistamata ja tõendamata. Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite ja juhul kui kohus nõude põhjendatuse mingiski osas peaks tuvastama (millega kostja arusaadavalt ei nõustu), tuleb aegumist kohaldada. Lisaks esitas kostja 18.03.2019 seisukohas ka oma menetluskulude nimekirja.
27.03.2019 esitas kostja vastuväite hageja menetluskulude suurusele.
9.Hageja esitas omakorda 27.03.2019 vastuväite kostja menetluskulude suurusele. Lisaks hageja hinnangul ei ole asjakohane kostja väide osas, et hageja ei saanud 04.03.2019 kohtumääruse järgselt täiendavaid dokumente esitada. TsMS § 330 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et üldjuhul tuleb menetlusosalisel avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.
2-19-825 Seoses kirjaliku menetluse korraldamisega tuleb määrata tähtaeg kohtule avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teatada menetlusosalistele kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg. Hageja poolt 10.03.2019 esitatud dokumendid ei saa olla kostjale üllatuslikud. Vastupidiselt, kostja oli hageja juhatuse liige ja kõik hageja raamatupidamises kajastatud dokumendid ning pangaülekanded olid kostjale teada. Samuti on 10.03.2019 esitatud dokumentidest selgelt näha, et hagejal puudub tsiviilasjade (2-13-15548 – M M hagi U N) ja (2-13-15550 - M M hagi R L ja Saare Varahaldus OÜ vastu) mistahes puutumus, Õigusabi arved on väljastatud kostja nimele ja tasutud kostja poolt, kuid hageja arvelt. Oluline on, et hageja ei ole eelviidatud menetlustes menetlusosalisena osalenud ega eelviidatud menetlused ei olnud hagejat kuidagi puudutavad. Eelviidatud menetlustes oli hagejaks kostja. Hagejal puudus mõistlik põhjus esitada kõiki maksekorraldusi ja kuluarveid koos hagiavaldusega. Kuna on ilmselge, et hageja poolt viidatud kulud on tehtud kostja erahuvides ja hageja arvelt, oli hagejal mõistlik põhjus eeldada, et kostja hagi õigeks võtab. Seega olnuks põhjendamatu täiendavate tõendite või seisukohtade esitamine osas, mis tekitanuks täiendavaid menetluskulusid. Tõene ei ole kostja esindaja väide, et hageja on võtnud kostjalt võimaluse 10.03.2019 esitatud dokumentide osas vastuväiteid esitada. Vastupidiselt, tsiviilasja menetlustoimikust ei nähtu, et kostja esitatud dokumentide osas sisulisi vastuväiteid esitanud oleks või vastuväidete esitamiseks kohtult täiendavat tähtaega taotlenud. Asjakohane ei ole kostja esindaja väide osas, et TsMS § 331 lg- le 1 tuginedes tuleks jätta kohtu poolt menetlemata ja tähelepanuta hageja poolt 10.03.2019 esitatud dokumendid, kuivõrd need on esitatud hilinenult ja nendega arvestamine tooks kaasa juba välja kuulutatud lõpplahendi kuulutamise aja viibimise, kuivõrd arusaadavalt tuleks sellisele menetlusdokumentidele ja tõenditele vastamiseks anda kostjale ka vastav menetlustähtaeg. Õige on kostja etteheide kohtule osas, et kohus oleks pidanud kehtestama pooltele selged ja mõistlikud tähtajad lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kuna kohus saab omal algatusel 04.03.2019 määrust muuta, leiab hageja, et menetlusökonoomiliselt oleks vajalik 04.03.2019 määrus muuta viisil, mis kohus kehtestaks pooltele selged ja mõistlikud tähtajad lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtade ja tõenditega, rahuldamisele osaliselt hagis toodud õiguslikul alusel.
leiab, et hagi kuulub
Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Juhatuse liikme ja osaühingu vahel tekib lepinguline õigussuhe ning kohtupraktikas on seda lepingut käsitatud käsundilaadse lepinguna. Sellise nõude õiguslik alus on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest
2-19-825 vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt RKTKo 3-2-1-129-15, p 13; 3-2-1-197-13, p 14). Üheks olulisemaks äriühingu juhatuse liikme kohustuseks on juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Riigikohus on juhatuse liikme hoolsuskohustust sisustades selgitanud, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud, peab käituma ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ega tohi võtta põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. TsÜS § 35 kohaselt peab juriidilise isiku juhtorgani liige olema juriidilisele isikule lojaalne. Lojaalsuskohustuse aluseks on üldine põhimõte, mille kohaselt juhatuse liige ei tohi olla oma otsuse tagajärjest isiklikult huvitatud, ta peab ühingu juhtimisel vältima enda ja ühingu huvide konflikti.
11.Vaidlus puudub, et kostja oli hageja juhatuse liige kuni 30.11.2018. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist 14 122,43 eurot, mis on tekkinud seoses sellega, et kostja on 01.04.2013 – 19.12.2018 vahelisel ajal tasunud hageja arvelt isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid. Lisaks nõuab hageja kostja poolt hagejale tekitatud kahjult viivist summas kokku 4 415,82 eurot. Hageja on esitanud viisarvestuse hagiavalduse lisas. Hageja tugineb nõude alusena 31.12.2018 hageja juhatuse liikmete poolt läbi viidud inventuurile, mille käigus tuvastati, et kostja on 01.04.2013 – 19.12.2018 vahelisel ajal tasunud hageja arvelt isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid kokku summas 14 122,43 eurot. Hageja leiab, et kostja ei ole eelviidatud kulusid hageja nimel või hageja huvides teinud ning seega on kostja tekitanud hageja juhatuse liikmena hagejale kahju. Kostja nõuet ei tunnista ja palun jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohtu seisukoht nõude osalise aegumise osas
12.Esmalt käsitleb kohus kostja taotlust tähtajani 27.12.2013 maksete suhtes aegumise kohaldamiseks. Äriseadustiku § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Hagile lisatud koondilt nähtub, et selles sisalduvad erinevad maksed kaugemast ajast kui hagi esitamisele eelnenud viis aastat. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks muud juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaega.
2-19-825
13.TsÜS § 37 lg 4 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Seega juriidilise isiku juhatuse liikme vastu esitatava nõude puhul, mis tuleneb tema lojaalsuskohustuserikkumisest, algab aegumistähtaja kulgemine kohustuse rikkumisest. Võimalikud lojaalsuskohustuse rikkumised, mis seisnevad selles, et kostja on tasunud hageja arvelt isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid, leidsid aset 01.04.2013 – 19.12.2018 vahelisel ajal. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
14.Hagimaterjalide kohaselt tasus kostja hageja arvelt isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid perioodil 01.04.2013 – 19.12.2018. Hagi esitati kohtule 17.01.2019. Juriidilise isiku juhtorgani liikmete vastutuse osas kehtib erinorm – TsÜS § 37 lg 4, mis määrab aegumistähtaja kulgemise alguseks kohustuse rikkumise toimepanemise aja. Kui isik on äriühingu juhatuse liige, hakkab iga väidetava rikkumise osas kulgema iseseisev nõude aegumistähtaeg. Seega hakkas eraldi aegumistähtaeg kulgema iga väidetava alusetult tehtud kulutuse osas eraldi. Kohus leiab, et juhatuse liikme võimalik kohustuste rikkumine toimus 01.04.2013 ning sellest kuupäevast tuleb ka TsÜS § 37 lg 4 kohaselt lugeda aegumistähtaja algust. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu asjakohane praktika: - Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas nr 3-2-1-191-12: „/.../TsÜS § 37 lg 4 järgi on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. /.../ TsÜS § 37 lg 4 sätestavad konkreetse õigussuhte liigist tuleneva aegumise eritähtaja, mis erineb nõuete üldistest aegumistähtaegadest. Seega ei hakka juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest./.../“ Aegumistähtaja pikendamisele või selle katkemisele ei ole pooled tuginenud. TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest.
2-19-825 TsÜS §143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist maksetele kuni tähtajani 27.12.2013.
15.Tulenevalt eeltoodus on kohus jõudnud järeldusele, et kostja taotlus on põhjendatud. Hageja nõue perioodil 01.04.2013-16.01.2014 tehtud maksete tagasinõudeks on hagi esitamise ajaks aegunud. Seega on hageja nõue aegunud järgmiste nõuete osas: maksekorraldus nr 2013054 (02.04.2013) summas 522 eurot nr 1925 arve eest, maksekorraldus nr 2462 (09.04.2013) summas 50 eurot, maksekorraldus nr 2461 (09.04.2013) summas 250 eurot, maksekorraldus nr 2464 (09.04.2013) summas 50 eurot, maksekorraldus nr 2463 (09.04.2013) summas 250 eurot, maksekorraldus nr 2507 (06.06.2013) summas 480 eurot arvete nr 234 ja 235 eest, arve nr 2013151 (27.08.2013) eest summas 764,40 eurot, maksekorraldus nr 2578 (05.11.2013) summas 235,20 eurot arve nr 2013195 eest, maksekorraldus nr 2286 (15.11.2013) summas 250 eurot, maksekorraldus nr 2588 (29.11.2013) summas 520,80 eurot, maksekorraldus nr 2592 (12.12.2013) arve nr 527 eest summas 576 eurot, arve nr 20133233 (27.12.2013) summas 25,20 eurot. Sellest tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata perioodi 01.04.2013-16.01.2014 tehtud maksete osas, kokku 3973,60 eurot ja viivisenõudes 1724,92 eurot, kokku 5698,52 eurot.
16.Kohus selgitab, et kui kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei pea ta tuvastama rohkem asjaolusid, kui on vajalik aegumise kohaldamise hindamiseks. (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas nr 3-2-1-40-13)
Hageja nõue alates 17.01.2014
17.Hageja nõue alates 17.01.2014 puudutab õigusabi- ja menetluskulude arveid seoses tsiviilasjaga nr 2-13-15550 - M M hagi R L ja Saare Varahaldus OÜ vastu ning tsiviilasjaga 213-31027 Saare Varahaldus OÜ hagi Osaühing Hekva vastu tuvastamaks OÜ Hekva osanike 22.03.2013.a üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise tühisus; tuvastamaks OÜ Hekva põhikirja 26.03.2013.a redaktsiooni punktide 3.2. ja 3.3. vastuolu põhiseadusega ning tühistamaks äriregistri 26.03.2013.a kandemäärus OÜ Hekva põhikirja muutmise osas. Kohtute infosüsteemi kohaselt hageja OÜ Hekva oli tsiviilasjas nr 2-13-31027 kostjaks ja seega oli menetlusosaline. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on väitnud, et õigusabi arved tsiviilasjas 2-13-31027, kokku summas 2208,10 eurot, on kostja enda põhjustatud kulud ning kostja on tekitanud hagejale kahju. Kohus leiab, et kahjunõude eeldused ei ole VÕS § 127 lg 4 kohaselt täidetud, kuna hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt kirjeldatud väidetav kostja kui hageja juhatuse liikme kohustuste rikkumise kirjeldus on sedavõrd üldine ja abstraktne ning väited kostja poolsete juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta täielikult tõendamata. Hageja toob välja, et 14.10.2014 otsuses asjas 3-2-1-76-14 (menetluse number alamaastme kohtutes 2-13-31027) on Riigikohus tuvastanud, et kostja on hageja juhatuse liikmena oluliselt rikkunud hageja osanike koosoleku kokkukutsumise protseduurireegleid ja hageja osanike otsus on ÄS § 1771 järgi tühine. Selline Riigikohtu otsuse tõlgendus on kohtu hinnangul meelevaldne, ses kohus ei ole tuvastanud asjaolu, et konkreetselt M M juhatuse
2-19-825 liikmena on oma kohustusi rikkunud. Seejuures tuleb arvesse võtta ka seda , et juhatuses oli sel ajal kolm liiget. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hageja on tasunud kostja isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid seoses tsiviilasjaga nr 2-13-31027 kuna tegelikult osales M M menetluses kostja seadusliku esindajana. Seega olid kulud makstud hageja huvides ja tõendatud ei ole, et kostja oleks deliktiõiguslikult vastutav hagejale tsiviilasjas 2-13-31027 tekitatud kulude eest. Seega jätab kohus rahuldamata hagi põhinõude summas 2208,10 eurot ja viivisenõudes summas 842,12 eurot.
18.Teisena käsitleb kohus kahju hüvitamise nõuet seoses tsiviilasjaga nr 2-13-15550 - M M hagi R L ja Saare Varahaldus OÜ vastu. Hageja on seisukohal, et nimetatud tsiviilasjaga seotud kulud ei ole tehtud hageja nimel ega hageja huvides. Hagejal puudub nimetatud tsiviilasjaga mistahes puutumus, õigusabi arved on väljastatud kostja nimele ja tasutud kostja poolt, kuid hageja arvelt. Kostja väidab, et ainuüksi õigusabikulude ja riigilõivude tasumise fakt äriühingu kontolt juhatuse liikme ametiaja kestel ei ole juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks ning leiab, et hageja ei ole sõnagagi põhjendanud, kuidas ei oma hagejaga puutumust kohtulikud õigusvaidlused. Kostja kinnitab, et kõik hagis nimetatud arved on seotud hageja majandustegevusega ja selle eesmärkidega ning kostja ei ole kuidagi rikkunud oma mistahes kohustusi hageja juhatuse liikmena. Kostja M M oli nimetatud menetluses hagejaks füüsilise isikuna ning puuduvad andmed, et hagejal oleks olnud seos tsiviilasjaga nr 2-13-15550. Kohus leiab, et nimetatud õigusabi- ja menetluskulude kulutused olid tehtud kostja enda huvides ja nende tasumine hageja arvelt ei olnud põhjendatud. Seega on hageja kahjunõue põhjendatud järgmiste kulutuste osas: 20.01.2014 tasutud riigilõiv summas 250 eurot (t. lk 74), 07.02.2014 tasutud õigusabikulud summas 744 eurot (arve nr 73) (t.lk. 77-78), 27.05.2014 tasutud õigusabi summas 816 eurot (arve 245) (t.lk.84-85), 20.05.2015 tasutud õigusabi summas 688,60 eurot (arve nr 225) (t.lk. 93-94), 01.07.2015 tasutud õigusabi summas 792 eurot (arve nr 289) (t.lk.95-96), 26.08.2015 tasutud riigilõiv summas 300 eurot (t.lk. 97), 28.08.2015 tasutud õigusabikulud summas 288 eurot (arve nr 361) (t.lk.98-99), 12.11.2015 (300 eurot) ja 23.11.2015 (396 eurot) tasutud õigusabikulud kokku summas 696 eurot (arve nr 519) (t. lk. 100-102), 21.12.2015 tasutud riigilõiv summas 650 eurot (t. lk. 103), 08.08.2016 tasutud riigilõiv summas 50 eurot (t.lk 104), 31.08.2016 tasutud riigilõiv summas 90 eurot (t. lk 105), 11.08.2016 tasutud õigusabikulud summas 936 eurot (arve nr 439) (t. lk 106-107) – kokku summas 6300,60 eurot. Selles osas kuulub hagi rahuldamisele.
19.Nähtuvalt asja materjalidest 15.02.2017 tasus kostja hageja arvelt Kuressaare notari Marika Leis arve nr: 32873 summas 86,13 eurot (t. lk 108-109). Hageja põhjendab, et tal puudub eeltoodud arvega igasugune puutumus ning kostja tasunud 15.02.2017 hageja arvelt summas 86,13 eurot enda isiklikke kulusid ning tekitanud hagejale kahju. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega kuna tõendamata on millise tehingu tegemisel notari tasu maksti. Hageja omandis on kinnistusregistri andmetel 17 kinnisasja ja ei ole selge kas tehing tehti M M kui eraisiku või M M kui hageja seadusliku esindaja poolt ja seetõttu ei saa esitatud nõuet pidada põhjendatuks.
2-19-825
20.19.12.2018 esitas Viru Platsi Õigusbüroo hagejale - arve nr: 2018181 summas 1554 eurot (t. lk 110 ja 110 pöördel). Arvel 2018181 on kajastatud õigusabi tsiviilasjas 2-18-16837 ja väljasõit Saaremaale osalemaks Hekva OÜ osanike koosolekul. Tsiviilasja 2-18-16837 (DEAALMASTIK MTÜ avaldus Osaühing Hekva vastu juhatuse kohustamiseks teavet andma ja dokumentidega tutvumist võimaldama) menetlust lõpetavas 20.12.2018 määruses (avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus) on tuvastatud, et hagejal (puudutatud isikul) ei ole menetluskulusid tekkinud. Samuti ei ole hageja mistahes õigusabi 29.11.2018 osanike üldkoosolekul saanud. Vastupidiselt, kostja tellis Viru Platsi Õigusbüroo OÜ-lt 29.11.2018 kostja huvides, kuid hageja nimel hageja osanike koosoleku torpedeerimise teenuse, üritades hageja koosolekut nurjata. Saadud teenus ei olnud hageja huvides ning eeltoodud teenuse tellimisega on kostja põhjustanud hagejale põhjendamatuid kulutusi summas 1554 eurot. (vt Lisa 53 - Viru Plats õigusbüroo - Arve nr 2018181). Kohtu hinnangul on siin pigem tegemist hageja seadusliku esindaja (tsiviilasjas nr. 2-1816837 samuti hageja esindaja ja asja lõpetamisel juba ka kostja esindaja) emotsionaalse hinnanguga ja hageja esitatud tõenditest ei selgu, et tegu oli kostja huvides tehtud kulutusega. Veel enam, vastavalt hagiavalduses märgitule 31.12.2018 inventuuri käigus tuvastati, et kostja on 01.04.2013 – 19.12.2018 vahelisel ajal tasunud hageja arvelt isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid. Küll aga ei olnud kostja hageja juhatuse liige enam alates 01.12.2018. Hageja ei ole selgitanud, et mil moel tasus kostja perioodil 01.12.2018-19.12.2018, olemata hageja juhatuse liige, hageja arvelt isiklikke õigusabi- ja menetluskulusid. Nimetatud arve nr 2018181 tasumise kohta maksekorraldust ei ole hageja kohtule esitanud. Seega ei saa kohus lugeda hageja nõuet summas 1554 eurot põhjendatuks ja jätab selles osas hageja nõude rahuldamata.
Viivise nõue
21.Esmalt märgib kohus, et tuvastas eelpool hageja põhinõude aegumise perioodi 01.04.201316.01.2014 kohta, seega ei ole põhjendatud ka viivisenõue nimetatud perioodi kohta. Seega analüüsib kohus hageja viivisenõuet 17.01.2014 - 16.01.2019 kohta. Hageja on palunud kohtul lisaks välja mõista viivised põhinõudelt hagiavalduse esitamise seisuga. Viivisearvestus on esitatud hageja poolt hagiavalduse lisas nr 1 ( t. lk 4). Kostja on esitanud hageja viivisenõudele vastuväite, leides, et hageja on nähtuvalt hagi lisaks 1 olevas koondis sisalduvatest viivitatud päevade arvust kohtule esitatud kahjunõudelt arvestatava viivisnõude arvestamisel lähtunud maksete tegemise ajahetkest. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja ei ole kostjale oma nõudest enne hagi esitamist teatanud, mistõttu saaks hageja nõude põhjendatuse korral oma nõudelt viivist arvestada alles hagi esitamisest. Hageja ei ole kostja vastuväitele seoses viivisenõudele omapoolset seisukohta esitanud. Hageja ei ole hagiavalduses väljatoonud ega ka esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et oleks nõudnud enne kohtule hagiavalduse esitamist kostjalt kahjunõude hüvitamist. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega saab hageja nõuda viivist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 17.01.2019. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja viivisenõude hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata.
2-19-825
22.Lisaks on hageja palunud kohustada kostjat tasuma põhisummalt viivitusintressi alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 määras. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 6300,60 eurot, samuti alates 17.01.2019 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (6300,60 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.Kohus rahuldab hagi 32,44% (6386,73/19688,04*100) ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 32,00% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 68 % kostja menetluskuludest. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
25.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 10.03.2019, mille kohaselt on hageja menetluskulud 1480 eurot. Hageja menetluskulud on järgnevad: 1) 17.01.2019 - tutvumine materjalidega ja õigusliku positsiooni kujundamine – 1 tund, tunnihinnaga 100 eurot - kokku 100 eurot. 2) 17.01.2019 - hagiavalduse koostamine – 2,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot - kokku 250 eurot. 3) 10.03.2019 – lõplike seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine – 3,8 tundi, tunnihinnaga 100 eurot - kokku 380 eurot.
2-19-825 4) Hageja kulud riigilõivule on 750 eurot Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja menetluskulud ei sisalda ega menetluskuludele ei lisandu käibemaksu.
26.Kostja on esitanud 27.03.2019 vastuväite hageja lõppseisukohtade koostamisele kulunud 3,8 tunnisele õigusteadmistega isiku ajakulule. Võttes arvesse dokumendi sisu, milles on loetletud erinevaid arveid ja nende sisusid, ehk reastatud faktilisi asjaolusid, mis sisaldavad ka korduvaid kordusi, mida on võimalik teha ka õigusteadmisi omamata, oleks nimetatud menetlusdokumendi põhjendatud õigusteadmistega isiku ajakuluks 0,5 tundi, mis kuluks loeteletud faktiliste asjaolude esitamise vormistamisele kohtule nõutavas vormis. Ka viimase osas on selged puudused, kuivõrd õiguslikud põhjendused, mis seostuks dokumendis olevate faktiliste asjaoludega - sisuliselt puuduvad. Muus osas on kulu selgelt ebamõistlik ja ebavajalik. Kohus nõustub kostjaga, et kulu lõplike seisukohtade koostamisele ja kohtule esitamisele on liialdatud. Kohtule esitatud lõplikud seisukohad on 7- lehel ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, valdavas osas hagi aluseks olevate arvete ja maksekorralduste loetelu. Raske ei saanud olla ka 10.03.2019 seisukohale lisatud tõendite kogumine. Kohus peab lõplike seisukohtade koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks 1 tundi, st 1x=100 eurot (käibemaksuta). Seega vähendab kohus hageja menetluskulude suurust 2,8 tunni võrra, st (2,8x100)=280 euro võrra. Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1200 eurot, sh õigusabikulud 450 eurot ja riigilõiv 750 eurot.
27.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 18.03.2019, millest nähtub, et kostja M M on käesolevas asja kandnud menetluskulusid Viru Platsi Õigusbüroo OÜ poolt osutatud õigusabile 6 tunni ja 10 minuti ulatuses, arvestusega 120 eurot ilma käibemaksuta, ehk 750 eurot ilma käibemaksuta ja 900 (üheksasada) eurot koos käibemaksuga. Õigusabikulude detailne kooslus ja maht nähtub käesolevale menetlusdokumendile lisatud õigusabikulude spetsifikatsioonist M M kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlemisega ning et M M ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esindaja on teinud järgmiseid toiminguid: 1) 12.02.2019 9:30 - Vastuse koostamine Hekva OÜ hagile, kestvus 1h 47m 2) 18.03.2019 8:30 - Hageja 10.03.2019 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine ja lisade analüüs. Menetlusdokumendile vastuse ja lõppseisukohtade koostamine. Telefoninõupidamised kliendiga, kestvus 4h 23m Kokku on kostja esindaja ajakulu 6h 10m.
28.Hageja esitas 27.03.2019 kostja menetluskulude suurusele vastuväite. Vastuväite kohaselt 18.03.2019 menetlusdokumendi koostamisele on kostja esindaja kulutanud aega 4h ja 23 minutit. Hageja hinnangul on ajakulu selgelt paisutatud ja ebavajalik. Ühtegi sisulist vastuväidet kostja esindaja esitanud ei ole. Vastupidiselt, kostja esindaja 18.03.2019 menetlusdokumendis läbivalt korrutab samu teese ning esitab asjakohatuid väiteid, mis tõesed ei ole. Kostja vastuse ja lõplike seisukohtade analüüsiks ja neile vastamiseks on kulunud kokku 4 tundi ja 23 minutit. Lähtudes, et kostja on menetluse sisuga varasemalt kursis, kostja esitatud
2-19-825 dokumentide sisust ja mahust, leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu on liialdatud ja 18.03.2019 seisukoha koostamisele sai kuluda maksimaalselt 1 tund. Seega vähendab kohus kostja menetluskulude suurust 3 tunni ja 23 minuti võrra, st 406 euro (km-ta) võrra, 487,20 eurot käibemaksuga. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud ülejäänud toimingute juures aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulud 2 tundi ja 47 minutit, summas 334 eurot käibemaksuta, kokku 400,80 eurot käibemaksuga.
29.Hageja menetluskulud on kokku 1200 eurot, seega jääb sellest kostja kanda 384 eurot (32,00%). Kostja menetluskulud on kokku 400,80 eurot, millest 272,54 eurot (68%) jääb hageja kanda.
30.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 111,46 eurot (384 eurot – 272,54 eurot).
31.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud.
32.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.