Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

20.03.2013 sõlmisid Urve-Elfriede Nahkur ja S J OÜ Hekva osa müügilepingu, millega UrveElfriede Nahkur müüs S Jle OÜ Hekva osa nimiväärtusega 176 eurot. Urve-Elfriede Nahkur on kostja I ema. 26.03.2013 ostueesõiguse teostamise avaldusega teostas M M eelnimetatud müügilepingu suhtes ostueesõigust ning OÜ Hekva osa nimiväärtusega 176 eurot on M M omandis. 20.03.2013 sõlmisid kostja I ja A M, kes on kostja I isa, OÜ Hekva osa kinkelepingu, millega kostja I omandas OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot. Samal päeval so 20.03.2013, kuid hilisema tehinguga, sõlmisid kostja I ja OÜ Saare Haldus kostja II asutamislepingu, millega kostja I võttis kohustuse anda mitterahalise sissemakse esemena kostjale II üle OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot. 21.03.2013 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise ja osa omandamise lepinguga täitis kostja I asutamislepingust tuleneva kohustuse kostja II ees ja andis OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot omandiõiguse üle kostjale II. Hageja on seisukohal, et A M kinkis oma OÜ Hekva osa kostjale I (tütrele), kuna ostueesõigust saab teostada vaid tasulise võõrandamise korral (VÕS § 244 lg 3) ning kinge tütrele näib usutavam kui kinge muule isikule. Seega kuna A M kinkis oma osaluse tütrele, siis see asjaolu välistas ostueesõiguse teostamise teiste OÜ Hekva osanike poolt. Kostja I omandas kinke kaudu osaluse OÜs Hekva ja võttis kohustuse oma osaluse võõrandamiseks mitterahalise sissemakse esemena üleandmise kaudu samal päeval sõlmitud äriühingu asutamislepinguga. Kostja I asutas uue äriühingu koos OÜ-ga Saare Haldus, mis on kontrollitav S J poolt ja kes on mõlemad soovinud varem OÜ-s Hekva osalust omandada. Eelnimetatud asjaolud kogumis tõendavad, et asutamisleping on näilik tehing, mis varjab OÜ Hekva osa müügilepingu sõlmimist ning taoline tehingu tegemise viis valiti teadlikult vaid seetõttu, et välistada teiste OÜ Hekva osanike ostueesõiguse teostamine ning võimaldada OÜ-le Saare Haldus osaluse kaudu kostjas II saada lõpuks OÜ Hekva omanike ringi, mis hiljem võimaldab juba osanikuna OÜ Hekva osasid vabalt omandada. Hageja sai 20.03.2013 asutamislepingu kätte 06.11.2013, mil kostja I ja kostja II täitsid kohtu nõude ja esitasid selle menetlusdokumendi lisana kohtule ning tegi ostueesõiguse teostamise avalduse 28.11.2013. TsÜS § 89 lg 2 ja lg 3 kohaselt on asutamisleping tühine ning kehtib varjatud tehing – osa müügileping, mistõttu tuleb antud juhul kohaldada müügilepingu sätteid, mis teeb võimalikuks ka ostueesõiguse teostamise hageja poolt. Hageja palus kohtul: - tuvastada, et R R ja OÜ Saare Haldus vahel 20.03.2013 sõlmitud Saare Varahaldus OÜ asutamisleping on OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot varjatud müügileping järgmistel tingimustel: müüja kohustub ostjale üle andma OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot, ostja kohustub müüjalt vastu võtma OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot ja ostja kohustub müüjale tasuma osa eest ostuhinna 1736 eurot. - tuvastada, et R Ru ja OÜ Saare Varahaldus vahel 21.03.2013 sõlmitud OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot mitterahalise sissemaksena üleandmise ja osa omandamise leping on VÕS § 244 lg 6 järgi tühine. - asendada R Ru tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega ja kohustada R Rut sõlmima M Mga OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot osa omandiõiguse üleandmise lepingut (osa käsutustehingut). - asendada OÜ Saare Varahaldus tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega ja kohustada OÜ-t Saare Varahaldus andma kõik vajalikud nõusolekud, et R R saaks OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot omandiõiguse üle anda M Mle. Kostjate vastuväited

Kostjad hagi ei tunnistanud. OÜ Hekva osanike otsuse vastuvõtmine 22.03.2013 oli näilik ja tehtud otsused on osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine tõttu tühised. Kostjal I ei saanud olla 20.03.2013 seisuga teavet OÜ Hekva põhikirja muutmisest, kuna põhikirja muutmise kohta tehti kanne äriregistrisse 26.03.2013. R Lepikule ei olnud selleks ajaks edastatud ka infot plaani kohta põhikirja muuta. A M on kostjatele kinnitanud, et talt küsiti nn formaalset allkirja majandusaasta aruande kinnitamise otsusele, otsuse projektiga tutvumise võimalust ei antud vaid tuldi võeti lihtsalt allkiri. Mingist põhikirja muudatusest ei olnud juttu. Isegi kui A M (või R Lepik) oli teadlik põhikirja muutmise soovist, ei oma see asjas tähendust, kuna põhikirja muutmise otsus jõustus alles kande tegemisel äriregistrisse, so 26.03.2013. Kostjad on 20.03.2013 sõlminud Saare Varahaldus OÜ asutamislepingu ja 21.03.13 osaühingu mitterahalise sissemaksena üleandmise ja omandamise lepingu, mille eesmärgiks oli kostja I poolse osa omandamine kostjas II, eesmärgiga austada ühist ettevõtlust. Kostja I sai enamusosaluse 69,44% Saare Varahaldus OÜ-s. OÜ Hekva osade müügitehinguna saadav rahaline hüvitis ei kaaluks üles mitterahalise sissemakse tegijale osalusega äriühingus kaasnevaid õigusi. Kostja II on asutatud eesmärgiga tegeleda (lisaks segapõllumajandusele) ka ühiselt maaturismiga ja arendada ning pakkuda tulevikus turistimajutust. Kostja II plaanib taotleda ettevõtte arengutoetust PRIA "Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus" meetmest. Tehingu näilikkusele viitamine võiks olla mõeldav vaid juhul, kui osade müügi vormistamine oleks saanud toimuda suulise või lihtkirjaliku lepingu alusel, kuid sellise müügi eeldusena oleksid OÜ Hekva osad pidanud olema registreeritud EVK-s. OÜ Hekva osad ei ole registreeritud EVK-s. Kostja poolt viidatud osa üleandmise näilikkus või tühisus ei saa kaasa tuua osade kehtivat võõrandamistehingut müügilepingu mõttes ega kaasa tuua hageja ostueesõiguse teket. Lähtuvalt eeltoodust ei ole hagiga võimalik saavutada hageja eesmärki osaühingu osa mitterahalise sissemakse üleandmise ja osa omandamise lepingu tuvastamist müügilepinguna, kuna osaühingu mitterahalise sissemaksena üleandmise ja omandamise lepingu tühisuse tuvastamisel ei saaks muutuda kehtivaks osaühingu osa müügileping kostjate vahel, sest müügileping oleks vormivea tõttu tühine ja seega kanduks OÜ Hekva osa tagasi kostjale I ning selle osa suhtes puudub hagejal seadusest või tehingust tulenev ostueesõigus. Samuti kehtib kostjate vahel 20.03.2013 sõlmitud Saare Varahaldus OÜ asutamisleping, mille punkt 4 kohaselt on kostjal I kehtiv kohustus anda üle kostja I omandis olev OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot. Seega ei ole kaebuse abil võimalik saavutada kaebaja eesmärki ostueesõiguse teostamisel, hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja kaebus tuleb TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel jätta läbi vaatamata. Hageja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid, et milline konkreetne kostjate tegevus ja kuidas võiks olla isikuliselt hagejat kahjustav. Sellise vähemusosaluse soetamine OÜ Hekvas ei saa kuidagi tuua kaasa kahju tekkimist OÜ-le Hekva. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja meneltuskulud hageja kanda. 22.03.2013 on OÜ Hekva osanike üldkoosolek väidetavalt vastu võtnud otsuse põhikirja muutmiseks selliselt, et osa võõrandamiseks kolmandatele isikutele oli vajalik juhatuse eelnev otsus. Kostjate väitel neid sellest otsusest ei teavitatud. Ka on tegemist näiliku otsuse vastuvõtmisega. Nimetatud otsus on vaidlustatud ja kohtu menetluses (ts.asi nr. 2-13-31027).

Tegelikult toimus osa kinkelepingu vormistamine isalt tütrele ja Saare Varahaldus OÜ asutamislepingu sõlmimine enne eelnimetatud otsuse vastuvõtmist, mistõttu ei saa põhjendatuks lugeda hageja väidet, et kostja I on osa võõrandamisel rikkunud OÜ Hekva põhikirja nõudeid. Osa omanikul oli õigus otsustada, mis tingimustel talle kuuluvat osa käsutada. Kostja kinnitusel ei oleks ta sõlminud mitterahalise sissemakse kokkulepet, kui ei oleks omandanud sellega enamusosalust (69,44%) asutatavas äriühingus. Ka on kostja I kostja II juhatuse liige. Kostja I on kinnitanud, et kostja II asutati eesmärgiga tegeleda maaturismiga ja arendada ning pakkuda tulevikus turismimajutust. Sellel eesmärgil plaanib kostja II esitada PRIA-le arengutoetuse taotluse. Seega ei ole tegemist näiliku tehinguga ja poolte eesmärk oli mitterahalise sissemakse tegemine asutatavasse äriühingusse. ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamiseks kolmandale isikule on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Juhul kui põhikirjas on selline piirang, välistab see ka osaühingu osaga mitterahalise sissemakse tegemise ilma osanike sellekohase otsuseta. OÜ Hekva põhikirja viidi muudatus osa võõrandamise tingimuste kehtestamiseks sisse 22. 03. 2013 kirjalikul üldkoosolekul väidetavalt vastu võetud otsusega. Seega toimus põhikirja muutmine peale eelmärgitud asutamislepingu sõlmimist. Paljasõnaline ja tõendamata on, et kostjad pidid plaanitavast põhikirja muutmisest teadma juba varem. Kuna põhikirja muutmine on osanike pädevuses, on hageja väide selle kohta, et kuna OÜ Hekva juhatus otsustas põhikirja muutmise juba 15.03.2013, siis pidi kostja I seda asutamislepingu sõlmimise ajal teadma, ainetu ja põhjendamata. Põhikirja muutmise pidid otsustama osanikud ja enne otsuse tegemist ei saanud olla kindel, et osanikud selle kinnitavad. Ka tuleb tunnistada, et hageja väide selle kohta, et põhikirja muudeti just põhjusel, et osanikud ei soovinud lasta osanike ringi suvalisi isikuid, millega kaudselt on antud hinnang asutamislepingu teise osalise OÜ Saare Haldus esindajale, on ilmselgelt pahatahtlik seda enam, et hageja on korduvalt rõhutanud „suvaliste kolmandate isikute“ sisenemist osanike ringi. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et asutamisleping on tühine ning kehtib varjatud tehing – osa müügileping, mistõttu tuleb antud juhul kohaldada müügilepingu sätteid, mis teeb võimalikuks ka ostueesõiguse teostamise hageja poolt. Ainuüksi asjaolu, et hageja on varasemalt korduvalt teostanud oma ostueesõigust OÜ Hekva osade võõrandamise suhtes, ei anna alust vaidlustatud lepingu näiliseks tunnistamiseks. Kõik väited kostjate pahatahtlikkuse kohta on põhjendamata ja paljasõnalised. Kuna kostja I osa moodustas vaid 4,05 % osaühingu osakapitalist, ei saa osa omandaja sellega mingit enamusosalust. Kohtule on hageja väidetest jäänud mulje, et tegelikult on tegemist kahe isiku, hageja ja S J, vahelise konfliktiga, mida hageja püüab oma hagi kaudu lahendada, püüdes osa üleandmist tõlgendada müügina, et seejärel teostada oma ostueesõigust. Vale on hageja väide, et Saare Varahalduse OÜ asutamisleping sõlmiti peale osaühingu kandmist äriregistrisse, millega püüti osa üleandmist tagantjärele seadustada. Asutamisleping sõlmiti 20.03.2013, osa anti üle 21.03.2013 ja esmaskanne registrisse tehti 27.03.2013. Ka ei saa põhjendatuks lugeda hageja väidet, et kostjad on käitunud pahatahtlikult, soovides iga hinna eest omandada OÜ Hekva osa ja jätta hageja ilma ostueesõiguse teostamise võimalusest. Hageja sellekohaseid väiteid võiks pigem tõlgendada nö vandenõu teooriana. Nagu juba märgitud ei moodustanud vaidlusalune osa enamusosa osaühingu osakapitalist, seetõttu ei saa kuidagi uskuda, et kostjatel oli selle omandamise suhtes eriti kõrgendatud huvi. Ka asjaolu, et samal päeval osa

kinkelepingu sõlmimisega toimus osaühingu Saare Varahaldus OÜ asutamislepingu sõlmimine, ei näita kuidagi kostjate pahatahtlikkust. Hageja ei ole tõendanud, et mitterahalise makse tegija sai (või omandas õiguse saada) lisaks Saare Varahalduse OÜ osale muud tasu. Samuti ei ole hageja tõendanud muid tingimusi, mis annaks aluse tunnustada osa üleandmist mittevaralise sissemaksena müügilepinguna ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja väide, et OÜ Saare Haldus kohustus OÜ Hekva osa eest tasuma 1736 eurot, mida tõendab asutamisleping, on vale ja sellist tingimust asutamislepingus ei kajastu. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtuotsuse resolutsioonis ei ole võetud seisukohta hageja 02.12.2013 esitatud kõigi haginõuete osas. Kohus on jätnud hagi rahuldamata mh põhjusel, et hageja ei ole suutnud tõendada väidet, et asutamislepingu ning mitterahalise sissemakse näol on tegemist näiliste tehingutega, millega varjatakse tegelikult osa müügilepingut. Maakohus ei ole hagejale kordagi eelmenetluse raames teinud ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid või asjaolusid, mis hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitaks või tõendaks. Kohus ei ole selgitanud hagejale, et vaatamata esitatud tõenditele ja asjaoludele ei ole hageja väited tõendatud ning sellest tulenevalt tuleks hagejal esitada täiendavaid tõendeid või taotleda vastavaid asjaolusid tõendavate tõendite kogumist. Hageja põhjendas, et mitterahalise sissemakse tegemise eesmärgiks oli ostueesõiguse teostamise vältimine ning hageja tõendas väidetava müügilepingu tingimusi. 20.03.2013 asutamislepingu ning 21.03.2013 mitterahalise sissemaksena OÜ Hekva osa nimiväärtusega 1736 eurot üleandmise eesmärgiks oli vältida teiste OÜ Hekva osanike ostueesõigust. Mitterahalise sissemakse tegemise näol on tegemist selge pahatahtliku skeemiga, milles on osaliseks R Lepppik ning tema perekond ja S J ning temaga seotud äriühing. R Ru tegelik tahe oli suunatud kostja II mitterahalise sissemakse tegemisele ning selle järgselt asutatud äriühingu kaudu majandustegevuse läbiviimisele, vaid luua eeldused S Jle ning temaga seotud äriühingutele OÜ Hekva osanikuks saamiseks ilma, et teistel osanikel oleks võimalik teostada ostueesõigust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada (TsMS § 657 lg 1 p 3). I Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes hageja 02.12.2013 menetlusdokumendis esitatud nõuete suhtes seisukoha võtmata. Maakohus ei ole nimetatud nõudeid menetlusse võtnud, keeldunud nende menetlusse võtmisest, käsitlenud neid nõudeid hagi muutmisena ega lahendanud neid sisuliselt ka otsusega. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja 02.12.2013 menetlusdokumendis esitatud nõuete näol tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses. See säte ei reguleeri olukorda, mis puudutab uue nõude

esitamist kõrvuti algsega, vaid üksnes olemasolevate nõuete muutmist või asendamist. Tuvastusnõudele lisaks uue tuvastusnõude ja sooritusnõuete esitamisega ei muudeta olemasolevaid haginõudeid (hagi eset) ega suurendata ega laiendata nõudeid TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes. Tegemist on eraldi haginõuete esitamisega ja taotlusega menetleda seda TsMS § 374 alusel koos põhinõudega. Selliselt on hagejale tagatud, et eelnevalt esitamata tuvastusnõuet ja sooritusnõudeid menetletakse muude eelduste täitmisel eraldi nõudena ka juhul, kui kohtu arvates ei ole alust liita neid nõudeid põhinõudega TsMS § 374 alusel. Nimetatud nõuete menetlusse võtmiseks ja nende liitmiseks n-ö põhimenetlusega ei olnud kostja nõusolek vajalik. Korrektne olnuks otsustada nii nõuete menetlusse võtmine kui seejärel ka asjade liitmine TsMS § 374 alusel. Kuna maakohus seda ei teinud, on tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tingib asja tagasisaatmise maakohtule. II Kehtestades eelmenetluses konkreetsed tähtajad, vältis kohus menetluse venimist ja seda maakohtule ette heita ei saa. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse (TsMS § 392). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja menetlemine maakohtus olnud nõuetekohane. Juba hageja esialgse hagi esitamisel tulnuks hagejale selgitada, et tuvastusnõude esitamine ei taga tema poolt soovitud eesmärki, so osa omandamist. Kohus ei ole asja pooltega vajalikus ulatuses aRnud. Kohus ei ole hagejale selgitanud, millised tema väited on ebapiisavas ulatuses tõendatud, kuid on jätnud hageja esialgses hagiavalduses esitatud nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata. Asja uuel aRmisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus esitada taotlused täiendavate tõendite esitamiseks tehingu näilikkuse tõendamiseks. Kui maakohus peaks tuvastama, et mittevaralise sissemakse varjati müügilepingut, tuleb edasi lahendada hageja sooritusnõue. Hageja 02.12.2013 menetlusdokumendis esinev esimene nõue (I kd, tl 157 pöördel nõue 4.1.) on suunatud lisaks kostjale I ka OÜ Saare Haldus vastu, keda ei ole hageja menetlusse kaasanud. Seega tuleb maakohtul anda nõuete menetlusse võtmise korral võimalus nõuete täpsustamiseks ja selgitamiseks, kes on iga nõude osas kostjad. III Õigusteoorias ja kohtupraktikas eristatakse tavapärast, so võlaõigusliku toimega ostueesõigust ja asjaõigusliku toimega ostueesõigust. Osaühingu osade ostueesõigusel on asjaõiguslik toime. Asjaõiguslikku toimet omav ostueesõigus kehtib ka kolmandate isikute, eelkõige ostueesõigusega koormatud vara ostja suhtes. Kui ostueesõigusega koormatud asja omanik annab pärast müügilepingu sõlmimist omandiõiguse asjale üle ostjale, ilma et ta võimaldaks ostueesõigusega isikul ostueesõiguse teostamise kaudu asi omandada, saab ostueesõigusega isik ostueesõiguse teostamise korral asja ostja käest välja nõuda, kuna asja omandiõiguse ostjale üleandmiseks tehtud tehing on ostueesõiguse teostamise korral tühine (ÄS § 149 lg 2 III lause ja VÕS § 244 lg 6). Kui kohus tuvastab asjas kostjate vahel müügilepingu sõlmimise, siis saab hageja osad kostja II käest välja nõuda, kuna asja omandiõiguse ostjale üleandmiseks tehtud tehing muutub ostueesõiguse teostamise korral tühiseks. Hageja saab nõuda müüjalt (kostjalt I) osa omandi endale üleandmist (eelkõige vastava käsutustehingu tegemist, nt asjaõiguslepingu sõlmimist osade suhtes). Pärast käsutustehingu tegemist saab hageja omanikuna vara ka kostja II valdusest välja nõuda (vt ka lähemalt Riigikohtu lahend 3-2-1-13-06 p-d 22-28). Ostueesõiguse tahteavaldus tuleb teha müüjale (Riigikohtu lahend 3-2-1-115-00). Avaldus tuleb teha 1 kuu jooksul tehingust teadasaamisest. Seega tuleb maakohtul tuvastada, kellele on hageja teinud I

kd tl 162 asuva tahteavalduse, millal sai hageja teada mitterahalise sissemakse tegemises ja kas tahteavalduse tegemisel on järgitud tähtaega (TsÜS § 137 ja VÕS § 250) ja vorminõudeid. IV Juba esialgses hagiavalduses taotles hageja Saare Varahaldus OÜ asutamislepingu väljanõudmist. Kohus ei ole vastavat taotlust lahendanud, millega on rikkunud menetlusõiguse normi. Asutamislepingu esitasid kostjad menetluse jooksul. 09.09.2013 hagi tagamise osalise tühistamise määruses on ringkonnakohus osaliselt täitnud maakohtu selgitamiskohustust. Siiski ei nähtu toimikust, et maakohus oleks pooltega vastavaid asjaolusid aRnud. Alles 06.11.2013 seisukohtadega (nähtub I kd tl 133 pöördel menetlusdokumentide lisade nimekirjast, köidetud I kd, tl 193-195) esitas kostja OÜ Saare Varahaldus astutamislepingu, millest hageja sai teada osa väidetava võõrandamislepingu kuupäeva. Poolte vahel menetluskulude jaotamise üle tuleb maakohtul otsustada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.