Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

„XXX“;

Hageja nõue ja selle põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid hageja kohta järgnevates väljaannetes ning artiklites: 2011. a oktoobris ilmunud väljaandes „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel 46-47, alapeatükis „XXX“; 04.12.2011. a veebiväljaandes www.ap3.ee avaldatud artiklis „Isamaalaste abil miljonäriks; 20.10.2012. a veebiväljaandes www.ap3.ee avaldatud arvamusartiklis „Uskumatult edukas eksnõunik X”. Eelloetletud artiklites on kostja avaldanud ebaõigeid andmeid hageja kohta seoses 1992. – 1993. a toimunud „rublatehinguga“. Kostja väide, et 1,46 mld rubla müügist saadi tulu 9,7 USD-d, on ebaõige. Rublade võõrandamise tehingust laekus XXX OY-le 1,9 mln USD-d, mis kogu ulatuses ka Eesti Vabariigile üle anti ning nimetatud summa ülekandmist Eesti riigile kinnitab ka kostja ise. Ometi on kostja tuletanud alusetust oletusest, et rublatehingust laekus 9,7 mln USD-d, ridamisi teisi ebaõigeid hagejat puudutavaid väiteid. Tuginedes arusaamatule ja alusetule väitele, et rublatehingust laekus 9,7 mln USD-d, teeb kostja lihtsa arvutuse, lahutades 9,7 miljonist 1,9 miljonit, ja väidab oma avaldustes ebaõigesti, et rublade võõrandamisest jäi 7,8 miljonit USD-d kaduma. Kostja avaldas 2011. a oktoobris väljaande “Eesti rikaste TOP 500” lehekülgedel 46-47 alapeatükis “XXX” lause: “Sellest 1,9 miljonit kanti üle Eesti riigile, ülejäänud 7,8 miljoni dollari

saatuse kohta täpseid andmeid ei ole.” Lauset kordas kostja 04.12.2011. a veebiväljaandes avaldatud artiklis “Isamaalaste abil miljonäriks” ja 20.10.2012. a avaldatud artiklis „Uskumatult edukas eksnõunik X“. Asjaolu, et kostja väidab, et 7,8 mln USD-d kaduma, kinnitab veel “Eesti rikaste TOP 500” leheküljel 47 avaldatud lause: “XXX ja XXX äriline tegevus on hiljem näidanud, et suurem osa kaduma jäänud dollaritest läks nendest mööda.” Eelnimetatud väljaannetes ja artiklites avaldatu ebaõigsus hageja suhtes kulmineerub kostja poolt avaldatud järeldusega, et rublade müügist „kaduma jäänud“ dollarid sai endale hageja. Nimelt seostab kostja oma avaldustes „kaduma“ jäänud dollareid hagejaga, luues avalikkusele mulje hagejast kui rublatehingu tulu omastajast. Kostja on 04.12.2011. a veebiväljaandes avaldatud artiklis “Isamaalaste abil miljonäriks” avaldanud, et: „XXX ja XXX said vastutasuks Rahva Hääle. Lõivosa dollaritest läks neist mööda. Seega võis kadunud dollarite võtmefiguuriks olla vaid üks mees – XXX, kes kiirelt unustas toonased sündmused.“ 2011. a oktoobris väljaandes “Eesti rikaste TOP 500” avaldas kostja peatükis „XXX“: “Eesti rikkaimate inimeste nimekirja jõudmiseks vajaliku algkapitali teenis X 1990ndate alguses peaminister XXXnõustades. [...] XXX ja XXX äriline tegevus on hiljem näidanud, et suurem osa kaduma jäänud dollaritest läks nendest mööda.” Kostja avalduse kohaselt aitas seega rublade võõrandamine ja sellest saadud 7,8 miljonit USD-d tõusta hagejal Eesti rikkaimate inimeste sekka. Hageja ei saanud rublatehingust mis tahes rahaliselt hinnatavat tulu. 1996. a menetleti rublade võõrandamisega seoses kriminaalasja XXX, XXX ja XXX suhtes. Neile esitatud süüdistuses, s.o valuutatehingute korra rikkumises, mõisteti kõik süüdistatavad õigeks. Oluline on asjaolu, et nimetatud kriminaalasjas oli riiklik süüdistaja seisukohal, et mis tahes isiklikku kasu süüdistatavad rublade müügist ei saanud. Vastav asjaolu oli teada ka kostjal, kuna kriminaalasja kajastati toona erinevates väljaannetes. Nimelt rõhutatakse Eesti Päevalehe poolt 4. juunil 1996. a avaldatud artiklis, et riikliku süüdistaja XXXesitatud süüdistuskokkuvõttes märgitakse, et isiklikku kasu süüdistatavad (hageja, XXX ja XXX) tehingust ei saanud. Toonane süüdistatav XXX kinnitas enda eeluurimisel antud tunnistuses, et raha sai rublade võõrandamisest üksnes XXX OY - X ega ka toonane peaminister Mart Laar rublade võõrandamisest raha ei saanud. Siiski viitab kostja oma avaldustes rublatehingule korduvalt kui hageja „elutehingule“, mis just kui on pannud aluse hageja rahalisele jõukusele ehk kostja avaldustest tuleneb kostja väide, et hageja sai rublade võõrandamise korraldamisest suurt rahalist tulu. Kostja avaldas 2011. a oktoobris väljaande “Eesti rikaste TOP 500” lehekülgedel 46-47 alapeatükis “XXX” laused: “Eesti rikkaimate inimeste nimekirja jõudmiseks vajaliku algkapitali teenis X 1990ndate alguses peaminister XXXnõustades. Tema esimene elutehing toimus 1992. aasta lõpul, kui Tallinnas maandus transpordilennuk AN- 26, et Venemaale toimetada diplomaatiline pagas – kotid rahaga, kus oli kokku 1,46 miljardit rubla.” Eeltoodud lõigus esitab kostja esiteks väite, et hageja jõudis Eesti rikkaimate inimeste sekka XXXnõustades, ning teiseks väidab kostja, et hageja väidetavaks esimeseks elutehinguks oli rublade võõrandamise tehing. Seega seob kostja hageja tõusmise Eesti rikkaimate inimeste sekka XXXnõunikuna töötamise ajal läbiviidud rublade võõrandamise tehinguga. Kostja kordas oma väiteid 04.12.2011. a veebiväljaandes avaldatud artiklis “Isamaalaste abil miljonäriks”, kus avaldas lause: “19 aastat tagasi allkirjastas tollane peaminister Laar dokumendi, mis aitas tema nõunikul XXXl tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka.” Ka 20.10.2012. a avaldatud artiklis „Uskumatult edukas eksnõunik X“ viitab kostja asjaolule, et just peaministri nõunikuna töötamine on pannud aluse hageja jõukusele: „Rännumehena kuulsust kogunud XXX on Eestis kõige parem näide poliitilise nõuniku ameti väärtuslikkusest. Ta on info ja suhted oskuslikult rahaks konverteerinud.“ Artikli sisuosast tuleneb, et nõuniku ameti väärtuslikkus tuleneb väidetavalt just rublatehingust. Ainuüksi kostja poolt 04.12.2011. a veebiväljaandes avaldatud artikli “Isamaalaste abil miljonäriks” pealkiri viitab, et artiklis esitatakse andmed, mis näitavad, kuidas hageja sai miljonäriks. Artiklist enam kui poole moodustab rublade võõrandamise tehinguga seonduv. Seega väidab kostja, et XXX

sai rublade tehinguga miljonäriks ehk pidi saama rublade tehingust suurt rahalist tulu ja seda kaduma jäänud 7,8 mln USD kaudu. Kostja on esitanud ebaõigeid faktiväiteid selliselt, et tavapärase arusaama kohaselt on mõistlikule inimesele jäänud 2011. a oktoobris ilmunud väljaandes „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel 46-47, alapeatükis „XXX“ avaldatust, 04.12.2011. a veebiväljaandes www.ap3.ee avaldatud artiklist „Isamaalaste abil miljonäriks“ ja 20.10.2012. a veebiväljaandes www.ap3.ee avaldatud arvamusartiklist „Uskumatult edukas eksnõunik X” mulje n oleks „rubla tehingust“ jäänud “kaduma” 7,8 miljonit USD-d ning selle on omastanud hageja. Kostja poolt eelnimetatud väljaannetes ja artiklites avaldatust tulenevad nii otsesed kui kaudsed faktiväited. Otsesteks ebaõigeteks faktiväideteks on järgmised väited: - 1,46 miljardi rubla müügist laekus XXX OY kontodele 9,7 miljonit USD-d; - 1,46 rubla müügist laekunud rahast, jäi kaduma 7,8 miljonit USD-d; - Rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka. Kaudseteks ebaõigeteks faktiväideteks on järgmised väited: - Rublade müügist kaduma jäänud 7,8 miljonit USD-d või osa sellest sai endale (omastas) hageja; - Rublade müügist sai hageja suurt rahaliselt hinnatavat tulu. Käesoleval juhul kinnitavad veebiväljaandes www.ap3.ee avaldatud artiklile „Isamaalaste abil miljonäriks“ antud lugejate kommentaarid, et kostja on mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud, et hageja sai rublatehingust suurt rahaliselt hinnatavat tulu. Kommentaaridest nähtub, et inimestel on tekkinud arusaam, et hageja teenis rublatehingust isiklikku tulu. Kuivõrd kostja poolt avaldatu põhjal on tekkinud kuvand hagejast kui rublatehinguga riigi arvelt teeninud isikust, on kostja ebaõigete faktiväidetega kahjustanud hageja mainet. Seetõttu kannab just kostja käesoleval juhul tema poolt avaldatud faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust. Eeltoodust tulenevalt hageja palub: 1. kohustada XXX AS-i lükkama omal kulul ümber XXX AS poolt avaldatud ebaõiged andmed selliselt, et kohustada XXX AS-i avaldama 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest XXX võrguväljaandes (www.ap3.ee) esileheküljel kestvusega vähemalt kolm (3) tööpäeva ja paberväljaande 2. leheküljel vähemalt korra kohtu poolt põhjendatuks peetud suurusega pinnal avaldus alternatiivselt ühel järgmisel kujul, (eelistades eespoolset alternatiivi järgmisele): „XXX AS avaldab käesolevaga, et 1993. a rahareformi kaudu kogutud 1,46 miljardi rubla müügist ei laekunud 9,7 miljonit USA dollarit. 1,46 miljardi rubla eest saadi 1,9 mln USD-d, mis kanti üle Eesti riigile. Rublade võõrandamisest saadud rahast ei ole jäänud kaduma 7,8 mln USA dollarit. Seetõttu ei ole õige väide, et XXX sai rublade võõrandamise tehingu korraldamisest mis tahes rahaliselt hinnatavat tulu.“ või alternatiivselt alljärgneval kujul: „XXX AS avaldab, et on avaldanud XXX kohta tegelikkusele mittevastavaid väiteid. XXX AS-l puuduvad andmed, et XXX sai 1993. a läbiviidud rahareformi kaudu kogutud 1,46 miljardi rubla müügist mis tahes rahaliselt hinnatavat tulu.“ Samuti palub hageja kohustada XXX AS-i eemaldama omal kulul võrguväljaandest www.ap3.ee 04.12.2011. a avaldatud artikli „Isamaalaste abil miljonäriks“ ja 20.10.2012. a avaldatud arvamusartikli „Uskumatult edukas eksnõunik X” ning võrguväljaandest leht.aripaev.ee 2011. a oktoobris avaldatud väljaandest „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel 46-47 avaldatud alapeatüki

„XXX“;

- 1,46 miljardi rubla müügist laekus XXX OY kontodele 9,7 miljonit USD-d; - 1,46 rubla müügist laekunud rahast, jäi kaduma 7,8 miljonit USD-d; - Rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka. Kaudseteks ebaõigeteks faktiväideteks on järgmised väited: - Rublade müügist kaduma jäänud 7,8 miljonit USD-d või osa sellest sai endale (omastas) hageja; - Rublade müügist sai hageja suurt rahaliselt hinnatavat tulu. Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lõiked 1 ja 2). VÕS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus-või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud andmete avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kooskõlas VÕS § 1047 lõikega 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolud vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et hoolimata VÕS § 1047 lg 1 ja 2 sätestatust ei loeta andmete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele. Eeltoodust tuleneb, et VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust andmete avaldaja. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud kostja poolt XXX väljaandes „Eesti rikaste TOP 500 (oktoober 2011“ ja XXX veebiväljaandes 04.12.2011 avaldatud artiklis „Isamaalaste abil miljonäriks“ ja XXX veebiväljaandes 20.10.2012 avaldatud artikliks „Uskumatult edukas eksnõunik X“. Seega on kostja avaldajaks. Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude lahendamiseks ei pea kohus võtma seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg-te1, 2 ja 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja süüst (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-02 p 26). Hageja leiab, et kostja poolt eelnimetatud väljaannetes ja artiklites avaldanud väidete näol on tegemist nii kaudsete kui otseste faktiväidetega. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegium osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktides 12-13 ka seda, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 11) tuleb avaldatud väited võtta sellisena n need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.

Kohus leiab, et kostja on XXX väljaandes „Eesti rikaste TOP 500 (oktoober 2011)“, XXX veebiväljaandes 04.12.2011 avaldatud artiklis „Isamaalaste abil miljonäriks“ ja XXX veebiväljaandes 20.10.2012 avaldatud artikliks „Uskumatult edukas eksnõunik X“ alljärgnevad faktiväited: - 1,46 miljardi rubla müügist laekus XXX OY kontodele 9,7 miljonit USD-d; - 1,46 rubla müügist laekunud rahast, jäi kaduma 7,8 miljonit USD-d; - Rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka. - Rublade müügist kaduma jäänud 7,8 miljonit USD-d või osa sellest sai endale (omastas) hageja; - Rublade müügist sai hageja suurt rahaliselt hinnatavat tulu. Kohus leiab, et eelnimetatud avaldatud andmed on faktiväited, kuna nende tegelikkusele vastavus on kontrollitav. Kohus leiab, et nimetatud väidetega on üldsusele avaldatud, et rublade müügist laekus 9,8 mld USD-d, hageja sai rublatehingust ebaseaduslikku kasu ja hageja osalusel rublade müügist „kaduma jäänud“ dollarid sai endale hageja ja rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate inimeste hulka. Eeltoodust tulenevalt peab kostja tõendama, et tema poolt avaldatud väited, et 1,46 miljardi rubla müügist laekus XXX OY kontodele 9,7 miljonit USD-d, 1,46 rubla müügist laekunud rahast jäi kaduma 7,8 miljonit USD-d, rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka, rublade müügist kaduma jäänud 7,8 miljonit USD-d või osa sellest sai endale (omastas) hageja, rublade müügist sai hageja suurt rahaliselt hinnatavat tulu, vastavad tõele. Kostjal, kellel lasub tema poolt avaldatud väidete tõelevastavuse tõendamise koormus, ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja poolt hageja suhtes avaldatud andmete tõelevastavust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-166-12 punktis 12 rõhutanud, et kui isiku mainet kahjustanud andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta kohtu väidete vale ja kohus saab kohustada kostja mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hageja suhtes avaldatud väidete ümberlükkamist. Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus täidetuks. Hageja taotleb avaldada 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest XXX võrguväljaandes (www.ap3.ee) esileheküljel kestvusega vähemalt kolm (3) tööpäeva ja paberväljaande 2. leheküljel vähemalt korra kohtu poolt põhjendatuks peetud suurusega pinnal avaldus alternatiivselt ühel järgmisel kujul, (eelistades eespoolset alternatiivi järgmisele): „XXX AS avaldab käesolevaga, et 1993. a rahareformi kaudu kogutud 1,46 miljardi rubla müügist ei laekunud 9,7 miljonit USA dollarit. 1,46 miljardi rubla eest saadi 1,9 mln USD-d, mis kanti üle Eesti riigile. Rublade võõrandamisest saadud rahast ei ole jäänud kaduma 7,8 mln USA dollarit. Seetõttu ei ole õige väide, et XXX sai rublade võõrandamise tehingu korraldamisest mis tahes rahaliselt hinnatavat tulu.“ või alternatiivselt alljärgneval kujul: „XXX AS avaldab, et on avaldanud XXX kohta tegelikkusele mittevastavaid väiteid. XXX AS-l puuduvad andmed, et XXX sai 1993. a läbiviidud rahareformi kaudu kogutud 1,46 miljardi rubla müügist mis tahes rahaliselt hinnatavat tulu.“

Samuti palub hageja kohustada XXX AS-i eemaldama omal kulul võrguväljaandest www.ap3.ee 04.12.2011. a avaldatud artikli „Isamaalaste abil miljonäriks“ ja 20.10.2012. a avaldatud arvamusartikli „Uskumatult edukas eksnõunik X” ning võrguväljaandest leht.aripaev.ee 2011. a oktoobris avaldatud väljaandest „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel 46-47 avaldatud alapeatüki „XXX. Lisaks sellele palub hageja XXX AS-i esitada omal kulul teabeotsingusüsteemile Google taotluse XXX AS-i võrguväljaandes algselt ilmunud artiklite (04.12.2011. a avaldatud artikli „Isamaalaste abil miljonäriks“ ja 20.10.2012. a avaldatud arvamusartikli „Uskumatult edukas eksnõunik X” ning 2011. a oktoobris avaldatud väljaandest „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel 46-47 avaldatud alapeatüki „XXX“) eemaldamiseks otsingusüsteemist. Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et on põhjendatud kohustada kostjat lükkama ümber avaldatud ebaõiged andmed hageja poolt taotletud viisil. Kohus leiab, et põhjendatud on, et ebaõigete andmete ümberlükkamise teade XXX paberväljaandes avaldatakse samal viisil, st sama värv ja sama kirjatüüp n on avaldatud ebaõiged andmed XXX paberväljaandes. Kohtu hinnangul ei ole see kostja jaoks ebamõistlikult koormav ning täidab oma eesmärki sel viisil, et avalikkust teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete avaldamisest. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hageja on palunud kohustada kostjat edaspidi hoiduma hageja õiguste rikkumisest selliselt, et kohustada kostjat edaspidi mitte avaldama XXX AS-i paberväljaandes, veebiväljaandes või muus väljaandes ebaõigeid andmeid, kus sisalduks: väide, et rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka ja väide, et hageja sai rublade müügi tehingust rahaliselt hinnatavat tulu. Kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kuna kostja on korduvalt avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, siis on hagejal on õigus nõuda, et tema mainet kahjustav olukord lõppeks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja kohustab kostjat edaspidi hoiduma hageja õiguste rikkumisest selliselt, et kohustab XXX AS-i edaspidi mitte avaldama XXX AS-i paberväljaandes, veebiväljaandes või muus väljaandes ebaõigeid andmeid, kus sisalduks väide, et rublade müük aitas XXXl tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka ja väide, et XXXsai rublade müügi tehingust rahaliselt hinnatavat tulu. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus kohtuotsusega hagi rahuldab jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.