L. I. (nimetavas I.) hagi OÜ Mööbliexpert Grupp vastu 5 469,18 euro nõudes Hagihind 5 469,18 eurot
Viimase toimumise aeg
kohtuistungi 23. jaanuar 2014. a
Menetlusosalised
Hageja:
L. I. (IK xxx; elukoht: xxx)
Hageja esindaja:
Aljona Melter, volikirja alusel (M&A Impresa OÜ, e-post: [email protected] ) OÜ Mööbliexpert Grupp (RK xxx; asukoht: Pargi 27e, 41537 Jõhvi)
Kostja:
Kostja esindajad:
Ilmar Meiers, juhatuse liige Margus Kiir (Advokaadibüroo JeweLex, e-post: [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Mööbliexpert Grupp L. I.e kasuks 713 (seitsesada kolmteist) eurot 26 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskuludest jätta 87% L. I.e kanda ja 13% OÜ Mööbliexpert Grupp kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.L. I. (Üürileandja) ja OÜ Mööbliexpert Grupp (Üürnik) sõlmisid 26.03.2009. a üürilepingu, mille järgi Üürileandja andis Üürnikule üürile ruumid Narva mnt 38 Jõhvis (RO xxx) üldpinnaga 136,9 m2 alates 01.04.2009. a kuni 01.12.2010. a. Pooled leppisid kokku, et Üürnik maksab Üürileandjale üüri 4 000 krooni kuus, üür tasutakse üks kalendrikuu ette. Tasumise viis – pangaülekanne SEB Pank arvele nr 10010059288015 L. I. nimes (ettemakse kahe kuu eest (lepingu p 3.1). Pooled leppisid kokku, et tasu kommunaalteenuste eest teostatakse Üürileandja arvele vastavalt esitatud arvetele hiljemalt iga kuu kümnendaks kuupäevaks ning arvestite näidud teatatakse Üürileandjale iga kuu esimeseks kuupäevaks.
2.L. I. esitas 11.02.2011. a Pärnu Maakohtule maksekäsu avalduse OÜ-lt Mööbliexpert Grupp 6 215,97 euro saamiseks. Võlgnik esitas vastuväite ning Pärnu Maakohtu 06.05.2011. a määrusega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.L. I. (Hageja) esitas 25.05.2011. a hagi OÜ Mööbliexpert Grupp (Kostja) vastu võlgnevuse 6 034,92 euro nõudes (I kd tl 9-11). Hagiavalduse kohaselt üüris Kostja Narva mnt 38 ruume kuni 31. detsembrini 2010. a. Kostja rikkus süstemaatiliselt üürilepingut, jättes tasumata üüri ja kommunaalteenused. Kostjal on Hageja ees võlgnevus 94 426 Eesti krooni (6 034,92 eurot). Kostja keeldub hagejale võla tasumisest. Hagiavaldusele on lisatud seitse arvet kogusummas 94 426,30 Eesti krooni (arved nr 9-15, I kd tl 19-25).
KOSTJA VASTUS
4.05.12.2011. a esitatud vastuses Kostja hagi ei tunnistanud (I kd tl 73-78).
5.Üürilepingu sõlmimisel tasus Kostja Hagejale ettemaksu 8 000 Eesti krooni (kahe kuu üür), milline kuulus tasaarvestamisele ja vastavas osas tagastamisele lepingu lõppemisel.
6.Hageja väidab, et tasumata on 15.12.2009. a arve nr 9 (üür perioodi eest 01.10.200930.11.2009. a summas 8 000 krooni, kommunaalmaksed perioodi eest 01.09.200931.10.2009. a summas 1 680 + 2 780 krooni). Kostja näeb arvet esmakordselt. Tegelikult esitas Hageja tasumiseks kaks sularahaarvet: 31.10.2009. a sularahaarve (üür 01.10.200931.10.2009. a 4 000 krooni, kommunaalmaksed 01.09-30.09.2009. a 1 680 krooni); 30.11.2009. a sularahaarve (üür 01.11-30.11.2009. a 4 000 krooni, kommunaalmaksed 01.1031.10.2009. a 2 481 krooni). Kostja tasus sularahas kokku 12 460 krooni. Seega on Kostja Hagejale oktoobri-novembri üüri ja kommunaalmaksed tasunud ja nõue on alusetu (I kd tl 8081).
7.Hageja väidab, et tasumata on 25.02.2010. a arve nr 10 (üür perioodi eest 01.12.200930.01.2010. a summas 8 000 krooni, kommunaalmaksed perioodi eest 01.11.200931.12.2009. a summas 2 481,60 + 2 870 krooni). Kostja näeb arvet esmakordselt. Tegelikult esitas Hageja tasumiseks 25.01.2010. a numbrita arve, mille Kostja tasus sularahas. Kostjale esitatud arve hõlmas üüri 01.12.2009-31.01.2010. a 8 000 krooni, kommunaalmaksed 01.1131.12.2009. a summas 2 481,60 krooni + 2 870,70 krooni, kokku 13 352,30 krooni. Hageja kinnitus arve tasumise kohta sularahas on arve tagaküljel (I kd tl 83, 84).
8.Hageja väidab, et tasumata on 10.05.2010. a arve nr 11 (üür perioodi eest 01.02.201030.04.2010. a summas 12 000 krooni, kommunaalmaksed perioodi eest 01.01.201031.03.2010. a summas 3 136 + 3 073 + 2 566 krooni). Kostja näeb arvet esmakordselt. Tegelikult esitas Hageja tasumiseks kuupäevata ja numbrita arve, mille Kostja tasus sularahas. Kostjale esitatud arve hõlmas sama üüri- ja kommunaalmaksete perioodi, arve oli kokku 20 675 krooni. Hageja kinnitus arve tasumise kohta sularahas kahes osas on arve tagaküljel (I kd tl 83).
9.Hageja väidab, et tasumata on 06.07.2010. a arve nr 12 (üür perioodi eest 01.05.201030.06.2010. a summas 8 000 krooni, kommunaalmaksed perioodi eest 01.04.201031.05.2010. a summas 2 109 + 2 050 krooni). Kostja näeb arvet esmakordselt. Tegelikult esitas Hageja tasumiseks 06.07.2012. a arve analoogilise üüriperioodi eest. Kostja tasus sularahas 12 159 krooni. Hageja kinnitus arve tasumise kohta sularahas on arve tagaküljel (I kd tl 85).
10.Hageja väidab, et tasumata on 14.09.2010. a arve nr 13 (üür perioodi eest 01.07.201030.08.2010. a summas 8 000 krooni, kommunaalmaksed perioodi eest 01.06.201030.07.2010. a summas 1 420 + 1 460 krooni). Kostja näeb arvet esmakordselt. Tegelikult esitas Hageja tasumiseks 14.09.2010. arve nr 13, mille Kostja tasus sularahas. Kostjale esitatud arve hõlmas sama üüri- ja kommunaalmaksete perioodi, arve oli kokku 10 880 krooni. Hageja kinnitus arve tasumise kohta sularahas kolmes osas on arve tagaküljel (I kd tl 86).
11.Hageja väidab, et tasumata on 30.09.2010. a arve nr 14 (üür perioodi eest 01.09.201030.09.2010. a summas 4 000 krooni, kommunaalmaksed perioodi eest 01.08.201030.08.2010. a summas 1 350 krooni). Kostjale esitati analoogiline arve. Arve tasaarvestati poolte kokkuleppel Hagejale Kostja poolt valmistatud mööbliesemete ja kohaletoimetamise maksumusega (30.10.2010. a tellimus nr 1001 (I kd tl 82). Seega võlgnevus arve osas puudub.
12.Hageja väidab, et tasumata on 08.12.2010. a arve nr 15 (üür perioodi eest 01.10.201031.12.2010. a summas 12 000 krooni, kommunaalmaksed perioodi eest 01.09.20103
31.11.2010. a summas 1 350 + 2 960 + 3 240 krooni). Kostja on saanud Hagejalt analoogilise arve. Kostja tasus sularahas. Kostjale esitatud arve hõlmas sama üüri- ja kommunaalmaksete perioodi, arve oli kokku 19 550 krooni. Hageja kinnitus arve tasumise kohta sularahas kahes osas on arve tagaküljel (I kd tl 87).
13.Tulenevalt eeltoodust puudub Kostjal Hageja ees võlgnevus. Kostjal on nõue Hageja vastu kahe kuu ettemakstud üüri osas (8 000 krooni), mis on Hageja poolt siiani tagastamata.
MENETLUSE KÄIK
14.Kohtuistungil 13.03.2012. a Hageja täpsustas, et Kostja võlg Hageja ees seisuga 12.03.2012. a on 6 246,49 eurot. Kostja poolt on tasumata vee 10.01.2011. a arve nr 16 (kommunaalmaksed 01.12-31.12.2010. a summas 3 310 krooni (I kd tl 109-111).
15.Hageja esindaja esitas 29.01.2013. a kohtule kirjaliku seisukoha (I kd tl 175-179), milles märkis, et pooltevahelises praktikas esitas Hageja Kostjale tasumiseks arve, Kostja tasus sularahas ning Hageja väljastas Kostjale selle kohta kassa sissetuleku orderi (seda kinnitavad Kostja poolt kohtule esitatud sularahaarved ja kviitungid, I kd tl 80-81, 147-151). Arvete tasumata jätmisel on Hageja Kostjale esitanud kordusarved, seega on mõned poolte poolt kohtule esitatud arved erinevad. Arve nr 9 summas 12 460 krooni on Kostja poolt tasutud osaliselt summas 5 680 krooni (I kd tl 80), võlgnevus arve järgi on 6 780 krooni. Arve nr 10 summas 13 352,30 krooni on Kostja poolt tasutud osaliselt summas 6 481 krooni (I kd tl 81), võlgnevus arve järgi on 6 870,70 krooni. Kostja väide, et arve on 25.02.2010. a tasutud sularahas, mille kohta on 2010. a mai arvel Hageja kinnitus, ei ole arvestatav, sest puudub igasugune seletus, kelle poolt ning mille katteks summa 13 352,30 krooni tasuti. Hageja pole ka arvele taolist kinnitust kirjutanud ning see võib olla võltsitud. Arvetel nr 11, 12, 13 ja 15 olevad niinimetatud Hageja „kinnitused“ ei tõenda arve tasumist, Hageja pole taolisi kinnitusi kirjutanud ning tal on põhjust kahelda, et need on võltsitud. Kostja ei ole esitanud raha maksmise kohta kassa kviitungeid. Arvel nr 13 olev kinnitus „makstud 14.09.10 2 500“ ei ole Hageja poolt kirjutatud, puudub hageja allkiri. Kinnitus „makstud 15.11.10 3 000“ on hageja poolt kirjutatud ja allkirjastatud. Samas puudutab kinnitus teist tehingut. Hageja töötas müüjana OÜ Rest Agent mööblikaupluses ning võttis müüjana realiseerimisele Kostja poolt üle antud mööblit. OÜ Rest Agent on müüja (Kostja) poolt üleantud mööblit osaliselt realiseerinud ning on Kostjale 15.11.2010. a selle eest välja maksnud 3 000 krooni (selle kohta on kassa sissetuleku order esitatud, I kd tl 139). Kinnituse viimane osa „makstud 20.11.10 5 389“ ei ole Hageja kirjutatud. Arve nr 13 on tasumata summas 10 880 krooni. Arve nr 14 ei ole tasaarvestatud, samuti oli tellimuse nr 1001 osapooleks mitte L. I., vaid OÜ Rest Agent, seega ei saa VÕS § 197 lg 1 johtuvalt nõuet tasaarvestada. Arve on tasumata summas 5 350 krooni. Arve nr 16 summas 3 310 krooni on Kostja poolt tasumata, Kostja on kasutanud üüritud ruume detsembris 2010. a.
16.Kohtuistungil 05.02.2013. a kuulas kohus vande all üle L. I.e ja OÜ Mööbliexpert Grupp juhatuse liikme I. M.i.
17.05.03.2013. a esitas Hageja seisukoha (II kd tl 12-14), milles märkis muuhulgas, et ta ei saanud 10.03.2010. a arve osalise tasumise kohta kinnitust kirjutada, sest viibis sel ajal Egiptuses, samuti ei saanud ta anda kinnitust 31.07.2010. a, sest viibis sel ajal Stockholmis.
18.Kohtu 13.06.2013. a määrusega määrati käekirjaekspertiis (II kd tl 45-47). EKEI esitas kohtule ekspertiisiakti 11.11.2013. a (II kd tl 49-56).
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Asja materjalidest tuleneb, et L. I. (Üürileandja) ja OÜ Mööbliexpert Grupp (Üürnik) sõlmisid 26.03.2009. a üürilepingu, mille järgi Üürileandja andis Üürnikule üürile ruumid Narva mnt 38 Jõhvis (RO 3290908) üldpinnaga 136,9 m2 alates 01.04.2009. a kuni 01.12.2010. a. Pooled leppisid kokku, et Üürnik maksab Üürileandjale üüri 4 000 krooni kuus, üür tasutakse üks kalendrikuu ette. Tasumise viis – pangaülekanne SEB Pank arvele nr 10010059288015 L. I. nimele (ettemaks kahe kuu eest (lepingu p 3.1). Pooled leppisid kokku, et tasu kommunaalteenuste eest teostatakse Üürileandja arvele vastavalt esitatud arvetele hiljemalt iga kuu kümnendaks kuupäevaks ning arvestite näidud teatatakse Üürileandjale iga kuu esimeseks kuupäevaks.
20.Kohus märgib, et kohtule pole esitatud kogu lepingudokumenti, vaid kaks lehekülge lepingust (I kd tl 13-14). Kohus pööras sellele Hageja tähelepanu (I kd tl 186). Hageja lubas lepingu tervikteksti kohtule esitada, kuid ei teinud seda. Samas ei takista see asja sisulist lahendamist.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas Kostja on üürnikuna oma kohustused üüri ja kommunaalmaksete tasumisel täitnud. Hageja väitel on Kostja poolt osaliselt tasumata arved nr 9 ja 10, täielikult tasumata arved nr 11, 12, 13, 14, 15 ja 16, pooled ei ole tasaarvestust mööbli arve osas teostanud, arvete tagakülgedel olevad käsikirjalised tekstid, summad ja allkirjad ei ole kirjutatud Hageja poolt ega tõenda üüriarvete tasumist, üüri ettemaks arvestati peale üürilepingu sõlmimist kahe järgneva kuu üüri katteks. Kostja põhilisteks vastuväideteks on, et tasumine üüri ja kommunaalmaksete eest toimus sularahas, selle kohta andis Hageja kostjale kviitungid ning hiljem kinnitas tasumist omakäeliselt arvete tagakülgedel, ühe arve osas on tehtud tasaarvestus, üüri ettemaks ei ole tasaarvestatud ning viimane arve nr 16 on Kostjal tasutud, samuti ei ole Hageja ütlused usaldusväärsed.
22.Kuna Hageja nõue põhineb konkreetsete arvete mittetasumises ja osalises mittetasumises, peab Kostja tõendama oma vastuväiteid selles, et arve on tasutud või tasaarvestatud ning kohustus on täitmisega lõppenud. Hageja nõue on esitatud konkreetse perioodi tasumata arvete kohta (oktoober 2009 kuni detsember 2010. a (kaasa arvatud, tl 19-25, 161). Seetõttu analüüsib kohus Hageja nõuet samuti konkreetsete arvete kaupa. 15.12.2009. a arve nr 9 summas 12 460 krooni (2009. a oktoobri ja novembri üür 4 000 + 4 000 krooni, 2009. a septembri ja oktoobri kommunaalmaksed 1 680 + 2 780 krooni, I kd tl 19). Hageja on 29.01.2013. a selgitanud, et arvest on tasutud 31.10.2009. a 5 680 krooni ja tasumata on 6 780 krooni (I kd tl 176, 80). Kostja vastuväidete kohaselt esitati Kostjale arve sularahaarvetena ning kogu summa on tasutud (31.10.2009. a 5 680 krooni ja 30.11.2009. a 6 481 krooni, I kd tl 74). Kohus leiab, et Kostja on oktoobri ja novembrikuu üüri ning septembri ja oktoobri kommunaalmaksed tasunud vastavalt esitatud arvetele (I kd tl 80-81), seega ei saa Kostjal
tuleneda võlgnevust arvest nr 9 (I kd tl 19), kuna üüri ja kommunaalmaksete periood on kattuv. 25.02.2010. a arve nr 10 summas 13 352 krooni (2009. a detsembri ja 2010. a jaanuari üür 4 4 000 + 4 000 krooni, 2009. a novembri ja detsembri kommunaalmaksed 2 481,60 + 2 870,70 krooni, I kd tl 20). Hageja on 29.01.2013. a selgitanud, et loeb sularahaarvet (tl 81) arve osaliseks tasumiseks summas 6 841 krooni, tasumata on 6 870,70 krooni (I kd tl 176). Kostja vastuväidete kohaselt esitati Kostjale tasumiseks teistsugune arve ning arve on tasutud sularahas, mida Hageja kinnitab 25.02.2010. a allkirjaga arve tagaküljel (I kd tl 74, 83). Hageja omakorda leiab, et selline kinnitus ei tõenda kelle poolt ja mille katteks summa 13 352 krooni tasuti ning Hageja pole sellist kinnitust kirjutanud ning tekst ja allkiri arve tagaküljel on võltsitud. Kohus leiab, et tõendatud on, et Kostja on Hagejale 2009. a detsembri ja jaanuari üüri ning 2009. a novembri ja detsembri kommunaalmaksed kokku summas 13 352 krooni tasunud. Hageja on kinnitanud arve tagaküljel (tl 83) kolmel korral raha saamist 25.02.2010. a 13 352,30 krooni, 10.03.2010. a 10 000 krooni ja 08.04.2010. a 10 675 krooni (I kd tl 83). Nimetatud summad kokku on 34 027,30 krooni (sh kaks viimast makset kokku on 20 675 krooni ehk arvel näidatud summa (2010. a veebruari, märtsi ja aprilli üür, 2010. a jaanuari, veebruari ja märtsi kommunaalkulud). 25.02.2010. a hageja poolt kinnitatud summa, et tasutud on 13 352,30 krooni vastab arve nr 10 summale (2009. a detsembri üür, 2010. a jaanuari üür, 2009. a novembri ja detsembri kommunaalkulud). Seega tuleb lugeda, et Kostjal puudub võlgnevus Hageja ees arve nr 10 (I kd tl 20) järgi. Tähtsust ei oma, et Hageja on tasumise kinnituse märkinud arve (I kd tl 83) tagaküljele. Hageja pole mõistlikumat selgitust rahasumma 13 352,30 krooni saamise kohta kohtule esitanud. Käekirjaekspertiisi järelduste kohaselt on arve tagaküljel olevad kirjed kirjutatud L. I.e poolt, allkirjad on tõenäoliselt (skaala: tõenäoline jah) kirjutanud L. I. (vt vastus teisele küsimusele (II kd tl 49-56). 10.05.2010. a arve nr 11 summas 20 675 krooni (2010. a veebruari, märtsi ja aprilli üür 4 000 + 4 000 + 4 000 krooni, 2010. a jaanuari, veebruari ja märtsi kommunaalmaksed 3 136 + 3073 + 2 566 krooni, I kd tl 21). Hageja leiab, et arve on tasumata, Hageja ei ole arve tagaküljel arve tasumist kinnitanud ning see on võltsitud. Kostja on selgitanud, et arve on tasutud kahes osas, 10 000 krooni ja 10 675 krooni. Käekirjaekspertiisi järelduste kohaselt on arve tagaküljel olevad kirjed kirjutatud L. I.e poolt, allkirjad on tõenäoliselt (skaala: tõenäoline jah) kirjutanud L. I. (vt vastus teisele küsimusele (II kd tl 49-56). Kohus leiab, et Kostjal puudub võlgnevus arve nr 11 järgi. 06.07.2010. a arve nr 12 summas 12 159 krooni (2010. a mai ja juuni üür 4 000 + 4 000 krooni, 2010. a aprilli ja mai kommunaalkulud 2 109 + 2 050 krooni, I kd tl 22). Hageja on selgitanud, et arve on tasumata. Hageja ei ole arve tagaküljel arve tasumist kinnitanud ning see on võltsitud. Kostja vastuväidete kohaselt esitati Kostjale tasumiseks teistsugune arve ning arve on tasutud sularahas, mida Hageja kinnitab allkirjaga arve tagaküljel (I kd tl 75, 85).
Käekirjaekspertiisi järelduste kohaselt on arve tagaküljel olev käsikirjaline tekst ja allkiri kirjutatud L. I.e poolt (vt vastus kolmandale küsimusele (II kd tl 49-56). Kohus leiab, et Kostjal puudub võlgnevus arve nr 12 järgi. 14.09.2010. a arve nr 13 summas 10 880 krooni (2010. a juuli ja augusti üür 4 000 + 4 000 krooni, 2010. a juuni ja juuli kommunaalkulud 1 420 + 1 460 krooni, I kd tl 23). Hageja on selgitanud, et arve on tasumata. Hageja ei ole arve tagaküljel arve tasumist kinnitanud ning vähemalt esimene kirje 2 500 krooni kohta on võltsitud. Teine kirje 3 000 krooni on Hageja kirjutatud, kuid kinnitus on teise tehingu kohta, Hageja võttis müüjana realiseerimiseks OÜ Rest Agent kauplusesse Kostja mööblit, mööbel on osaliselt realiseeritud ning OÜ Rest Agent on Kostjale 15.11.2010. a selle eest kassast välja maksnud 3 000 krooni (I kd tl 177, 96, 139). Kolmas kirje on võltsitud. Kostja vastuväidete kohaselt esitati Kostjale tasumiseks teistsugune arve ning arve on tasutud kolme maksega sularahas, mida Hageja kinnitab arve tagaküljel (I kd tl 75, 86). Kostja poolt kohtule esitatud arve (sama üüriperiood) tagaküljel on maksmise kohta kolm märget: (1) „makstud 14.09.10 2500,00“, (2) „makstud 15.11.10 3000“, (3) „makstud 20.11.10 5 380,00“ (tl 86). Käekirjaekspertiisi järelduste kohaselt on arve tagaküljel olev käsikirjaline tekst ja allkirjad (teine ja kolmas kirje) tõenäoliselt kirjutatud L. I.e poolt, esimene kirje 2 500 krooni maksmise kohta ei ole tõenäoliselt L. I.e poolt kirjutatud (vt vastus viiendale küsimusele (II kd tl 49-56). Kohus leiab, et arve nr 13 järgi on Kostjal hageja ees võlgnevus 2 500 krooni ehk 159,78 eurot (s.o. summa, mille kohta arve tagaküljel puudub Hageja allkiri ning mille tekst ei ole tõenäoliselt kirjutatud Hageja poolt). Kohus ei nõustu Hagejaga, et kirje nr 2 puudutab teist tehingut (mööbli komisjonimüük). Kostja üheks tegevusalaks nii eraisikuna kui ka ettevõtjana (vt I kd tl 36) on olnud kinnisvara üürimine ja käitus. Mõistlik isik, kes üürib oma kinnisvara, et kinnita raha saamist väidetava teise tehingu asemel (mööbli komisjonimüük) üüriarve tagaküljel. Lisaks sellele ei tõenda Hageja poolt esitatud tõend (I kd tl 139) seda, et arve tagaküljel olev kirje 3 000 krooni tasumise kohta oleks L. I.e poolt tehtud OÜ Mööbliexpert Grupp ning OÜ Rest Agent mööbli müügi eest. Hageja selgituste kohaselt müüs Kostja oma valmistatud mööblit läbi OÜ Rest Agent kaupluse, kus Hageja töötas müüjana (mööbli komisjonimüük). Sellisel juhul olnuks loogiline, kui OÜ Rest Agent maksaks OÜ-le Mööbliexpert Grupp raha realiseeritud mööbli eest, mitte vastupidi, et raha maksab realiseeritud mööbli eest OÜ Mööbliexpert Grupp. Toimiku leheküljel 139 olevast tõendist (kassa sissetuleku order) nähtub, et 3 000 krooni on väidetavalt maksnud müüja. 30.09.2010. a arve nr 14 summas 5 350 krooni (2010. a septembri üür 4 000 krooni, 2010. a augusti kommunaalkulud 1 350 krooni, I kd tl 24). Hageja on selgitanud, et arve on tasumata ning ei ole tasaarvestatud. Hageja ei ole Kostjalt mööblit tellinud (I kd tl 178).
Kostja väidab, et arve tasaarvestati poolte kokkuleppel Hagejale Kostja poolt valmistatud mööbliesemete ja kohaletoimetamise maksumusega, mistõttu võlgnevus puudub (I kd tl 75). Kostja esitas kohtule 30.10.2010. a tellimuse nr 1001 (I kd tl 82). Kohus märgib, et Kostja esitatud tellimus ei tõenda, et Kostjal on Hageja vastu nõue tulenevalt mööbli müügilepingust ning see tasaarvestati üüriarvega nr 14. Tellimusel puuduvad andmed ostja kohta, kauba on vastu võtnud L. I., kes selgitab mööbli vastuvõtmist OÜ Rest Agent töötajana. Olenemata sellest, kas mööbel valmistati L. I.e tellimusel tema enda tarbeks, ei tõenda esitatud tellimus seda, et ostuhind tasaarvestati. See ei nähtu ka Kostja esitatud tõendist (II kd tl 10). Kostja raamatupidaja tõendi kohaselt on arvest nr 14 11.10.2010. tasutud 1 000 krooni ja 11.10.2010. a summa 2 400 krooni osas on tehtud tasaarvestus. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Hageja nõude arve nr 14 osas summas 5 350 krooni ehk 341,93 eurot. 08.12.2010. a arve nr 15 summas 19 550 krooni (2010. a oktoobri, novembri ja detsembri üür 4 000 + 4 000 + 4 000 krooni, 2010. a septembri, oktoobri ja novembri kommunaalkulud 1 350 + 2 960 + 3 240 krooni, I kd tl 25). Hageja on selgitanud, et arve on tasumata. Hageja ei ole arve tagaküljel arve tasumist kinnitanud ning see on võltsitud. Kostja vastuväidete kohaselt esitati Kostjale tasumiseks samasugune arve ning arve on tasutud sularahas kahe maksega, mida Hageja kinnitab allkirjaga arve tagaküljel (I kd tl 75-76, 87). Arve tagaküljele on Hageja poolt märgitud tasumine: 08.12.2010. a 10 000 krooni ja 10.12.2010. a 9 550 krooni, kokku 19 550 krooni. Käekirjaekspertiisi järelduste kohaselt on arve tagaküljel olevad käsikirjalised tekstid kirjutatud L. I.e poolt ning allkirjad tõenäoliselt kirjutatud L. I.e poolt (vt vastus viiendale küsimusele (II kd tl 49-56). Kohus leiab, et Kostjal puudub võlgnevus arve nr 15 järgi. 10.01.2010. a arve nr 16 summas 3 310 krooni (2010. a detsembri kommunaalkulud 3 310 krooni, I kd tl 111). Kostja väidab, et arve on tasutud. Samas ei ole Kostja mitte ühegi tõendiga tõendanud, et arve on tasutud. Arve tasumine ei nähtu ka Kostja esitatud tõendist (II kd tl 10). Seega tuleb Kostjalt Hageja kasuks arve nr 16 järgi välja mõista 3 310 krooni ehk 211,55 eurot.
24.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab Kostjalt Hageja kasuks välja 713,26 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskuludest jätab kohus 87 % Hageja kanda ja 13 % Kostja kanda.
27.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.