Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
8. mai 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1350
Haldusasi
TE kaebus Tallinna Majanduskooli 06.06.2016 eksmatrikuleerimise käskkirja tühistamiseks ning kohustamiseks võimaldada kool lõpetada vastavalt ettenähtud korrale
Menetlusosalised
Kaebaja – TE Vastustaja – Tallinna Majanduskool
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
TE määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta TE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2017. a määrus haldusasjas nr 3-16-1350 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-16-1350
3-16-1350 osalenud aine õppetöös 2 aasta jooksul. Sealjuures, aines viidi läbi loengud ja korraldati korduvalt korduseksameid valdavalt ajal, kui kaebaja ei viibinud akadeemilisel puhkusel (vt vastustaja vastus, p-s 22 toodud tabel) ehk osutati teenust vastavalt õppekavale. Kaebajal oli õigus õppetöös osaleda ja sooritada eksameid. Kaebaja ei saa eeldada, et temale toimub teenuse osutamine temale sobival ajal. Samuti ei väida kaebaja, et valdab vene keelt B1 tasemel, mis jäi tal sooritamata. Kui kedagi koheldigi muust ainest vabastamisel põhjendamatult soodsalt, ei saa kaebaja võrdse kohtlemise põhimõttele tuginevalt nõuda enda suhtes sarnase õigusvastase praktika jätkamist.
TE palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.03.2017 määrus.
Tallinna Majanduskool on rikkunud õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ei lubanud õpilasel tähtajaliselt õppetöös osaleda ning vabastas teisi õpilasi teatud õppeainetes osalemisest. Kuna halduskohtu hinnangul ei ole võimalik koolil tühistamisnõuet täita, siis on kaebajale oluline, et õigusvastaselt tekitatud olukord fikseeritakse ja tuvastatakse asjaolu, et kool on rikkunud kaebaja õigusi ning jätnud täitmata omapoolsed kohustused hariduse andmisel. Halduskohus on rikkunud menetluslikke põhimõtteid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 7), mitte avaldades vastustaja vastust enne kaebaja vastavat soovi ning tehes seda vahetult enne määruse tegemist, andmata kaebajale võimalust kujundada enda seisukoht. Kohus on leidnud, et kaebaja eksmatrikuleerimine toimus tema enda süül, kuna õppevõlgnevuste likvideerimiseks oli piisavalt aega. Samas on kohus sisustanud oma põhjendused vastustaja poolt väidetuga. Tõenditega (e-kirjavahetus kooliga) on põhjendatud asjaolu, miks kaebaja ei sooritanud järelvastamist enne mainitud aega. Vastustaja esitatud tabelist on näha, et reaalselt ei toimunud õppevõlgnevuste likvideerimiseks mõeldud akadeemilise puhkuse ajal piisavalt järelvastamisi. Kohus ei ole asjasse piisavalt süvenenud. Kohus on viivitanud lahendi tegemisega ja otsinud võimalust mitte otsust langetada. HKMS § 45 lg 2 ütleb selgelt, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.
Tallinna Majanduskool palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Tallinna Majanduskooli õppekorralduseeskiri kohustas kooli võimaldama üliõpilasele kuni kaks järelksamit õppeaine sooritamiseks. Kaebajale oli tagatud nõutaval määral võimalusi õppeaine sooritamiseks. Väide, et vastustaja kohtles üliõpilasi ebavõrdselt, on üldsõnaline. Üliõpilasi vabastatakse õppeainete sooritamisest siis, kui üliõpilane tõendab koolile kõnealuse õppeaine väljundite saavutamist. Näiteks on see võimalik varasema õpi- või töökogemuse arvestamisega. Keeleõppes jagatakse üliõpilased õpetaja poolt testi korraldamisega vm meetodi alusel esimestel loengutel keeletaseme alusel gruppidesse. Kui õpilane näitab juba keeletaseme määramisel, et tal on vajalikul määral võõrkeel omandatud, siis võidakse aine lugeda läbituks. Kaebaja kursusel õppisid mõned üliõpilased, kelle teine emakeel oli vene keel, mistõttu võidi antud üliõpilased vene keele õppeainest n-ö vabastada. Kaebaja ei suutnud õpetajale oma 3(5)
3-16-1350 keeleoskust tõendada määral, mis lubanuks väita, et tal on vajalikud õpiväljundid omandatud. Eelneva põhjal ei saa väita, et vastustaja kohtles üliõpilasi ebavõrdselt. Kaebaja taotlus kohustada vastustajat maksma kinni tema õpingud teises koolis on sisuliselt ümbersõnastatud hüvitamisnõue. Kooli ja kaebaja vahel oli eraõiguslik suhe ning antud nõuet ei saa halduskohtumenetluses käsitleda. Kaebaja hüvitamisnõude osas on jõustunud kohtulahend.
3-16-1350 3-2-1-111-13). Halduskohus ei saa pädevuse puudumise tõttu kohustada vastustajat kinni maksma kulusid õppemaksu näol. Seega ei ole ka kohustamiskaebuse muutmine lubatav (HKMS § 49 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.