Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

eurot ja viivisest 839,20 eurot. Hageja esitas 13.03.2013 seisukoha kostja vastusele. Hageja selgitab, et kostja arved kuni juulini 2010 on tasutud ning hageja on esitanud nõude alates augustis 2010 esitatud arvete tasumata jätmise eest. Seega ei ole õige kostja väide, et osa nõudest on aegunud. Korteriühistu üldkoosolek on oma 19.10.2003 otsusega määranud, millise kohustuse täitmiseks võlgniku maksed arvestatakse. Koosolek otsustas esitada viivisenõude 0,07% ööpäevas ning põhivõlg kustutada peale viiviste kustutamist iga arve osas eraldi, alustades varasemast. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Vastavalt VÕS § 88 lg-tele 8 ja 9 arvestatakse tasutud raha esmalt viivise ja alles seejärel põhikohustuse katteks, juhul kui raha mõlemat ei kata, jätkub põhikohustuselt viivise arvestamine. Kostja ei ole vaidlustanud tasumata arvete maksetähtaega ega summasid. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt, olles nõus tasuma põhivõla katteks 903,66 eurot ja viivist 389,23 euro ulatuses. Kostja möönab, et tal on tekkinud viivitusi korteri hoolduskulude tasumisega, kuid kostja leiab, et ka hageja ise on viivitanud ja arvestanud tasumata põhivõlga ja viivist ebaõigesti. Vaidluste tõttu põhivõla ja viivise suuruse üle ei ole kostja nõustunud võlgnevust hageja poolt esitatud ulatuses tasuma. Hageja ei ole kuni 29.08.2012.a. esitanud kohtule nõuet kostja vastu, vaid on lihtsalt arvestanud igakordse tasutud maksega tasa mitte samal kuul esitatud arve, vaid viimase võlgnevuse järgse viivise ja seejärel põhivõla. Selle tulemusena arvestatakse kostja poolt viimase kolme aasta vältel suhteliselt regulaarselt tasutud maksed eelmiste aastate võlgnevuse katteks ja tasumata võlgnevus kasvab. Kostja leiab, et seoses nõude osalise aegumisega tuleb võlgnevuse arvutamist alustada 01.01.2009.a., jättes eelnenud võlgnevuse arvestusest välja. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on Maardus Xxx-25 asuva korteriomandi omanik. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja ei ole tasunud kõiki hageja poolt temale esitatud arveid. Elamus on 21.07.19997.a. moodustatud korteriühistu Xxx. Kostja on kohtule edastatud vastuses märkinud, et tunnistab hagi osaliselt põhivõla osas 903,66 euro ulatuses ning viivisenõuet 389,23 euro ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3514,35 eurot ning viivise 839,20 eurot. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuivõrd elamus on moodustatud korteriühistu, tuleb asjas KOS § 8 lg 1 alusel kohaldada korteriühistuseaduse (KÜS) sätteid. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud selle seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses loetakse töid, millega hoitakse

elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks sama seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 alusel hageja esitatud nõudest. Hageja selgitustes võlgnevuse arvestuse tabeli kohta (tl 52-53) on hageja märkinud, et hageja on esitanud nõude kostja vastu võlgnevuse tasumiseks perioodi eest august 2010.a. kuni august 2012.a. (kaasa arvatud). Seega kontrollib kohus üksnes antud perioodil kostja poolt hageja esitatud arvete tasumist. Kohus ei anna hinnangut kostja väidetavate varasemate perioodide võlgnevuste kohta, kuivõrd selles osas ei ole nõuet esitatud. Kuigi kostja on märkinud, et tunnistab võlgnevust hageja ees suuremas summas, ei ole alust seda kostjalt välja mõista, kuna kostja on lähtunud arvestuses perioodist alates septembrist 2009.a. Kuivõrd hageja antud perioodi eest nõuet esitanud ei ole, ei saa olla tegemist ka hagi õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 1 mõttes. Hageja on kohtule esitanud tabelid kostja võlgnevuse arvestamise kohta (t lk 6-13, 54, 83-84). Toimiku leheküljel 8 olevast tabelist nähtub, et kostja on viimasena tasunud osaliselt augustis 2010.a arve ning kõik järgnevad arved (s.o alates septembrist 2010 – juuli 2012) on tasumata. Toimiku leheküljel 83 oleva tabeli kohaselt on kostja viimasena tasunud novembri 2010.a. arve ning tasumata on arved alates detsembrist 2010.a. Põhivõla summaks on aga mõlema tabeli kohaselt 3514,35 eurot ning arvestatud viivise summaks 839,20 eurot. Kostja on kohtule esitanud Xxx pangakonto väljavõtted (tl 93-96), millest nähtuvalt on Xxx teinud Korteriühistule Xxx makseid kommunaalteenuste arvete tasumiseks. Kõnealuste pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et hagejale on tehtud ülekandeid ka vaidlusalusel perioodil. Seega on hageja esitatud võlgnevuse tabelid vastuolulised ja vastuolus kostja esitatud tõenditega. Kohtul puudub alus kahelda kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtete ehtsuses. Hageja ei ole omapoolsete tõenditega antud kostja tõendeid ümber lükanud. Kohustuste täitmise järjekorda reguleerib VÕS § 88. Lõiked 1-7 reguleerivad olukorda, kui poolte vahel on mitu õigussuhet. Antud juhul tekkis kostjal iga esitatud arve alusel uus kohustus tasuda võlgnevus ning seega oli kostjal õigus VÕS § 88 lg 1 alusel määrata, millist kohustust ta täidab. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on igakordselt märkinud, millise arve tasumiseks ta makse teeb. Seega on kostja määranud kohustuse, mille ta täidab ja hagejal ei olnud õigust arvestada kostja poolt tasutud makseid eelnevate perioodide tasumata maksete katteks. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetega ja kostja võlgnevuse arvestamise tabeliga on tõendatud, et kostjal on vaidlusalusel perioodil tasumata 07.12.2011.a. arve summas 159,53 eurot ja 10.02.2012.a. arve summas 205,30 eurot, 10.04.2012.a. on osaliselt summas 24,99 eurot tasutud 10.03.2012.a. arve summas 224,99 eurot. Vaidlus puudub selles, et arved on esitatud igakuiselt eelmise kuu tarbimise eest. Vastavalt hageja põhikirja punktile 3.2 oli kostja kohustatud arved tasuma igakuiselt. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et arved muutusid sissenõutavaks varem, leiab kohus, et arved tuli tasuda arve esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. Hageja on nõudnud viivise tasumist kostjalt alates arve esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt on hageja üldkoosoleku 19.10.2003.a. otsusega määratud kohustuste täitmise järjekord. Antud koosoleku protokolli päevakorrapunkt 1 on sõnastatud järgnevalt: Võlgade ja viiviste kustutamise kord ja vastavalt ühistu võla tasumine Xxx ees. Protokollist nähtuvalt otsustati iga korteri osas esitada võla arvestused 1999.a. kuni 2002.a. kohta ja kohustati võlgnikke tasuma võlad ja esitada viivise nõue 0,07%

ööpäevas. Põhivõlg kustutada peale viiviste kustutamist iga arve osas eraldi alustades varasemast. Kohus leiab, et antud päevakorrapunkti all on hageja üldkoosolek arutanud Xxx ees perioodil 1999.a. kuni 2002.a. tekkinud võla tasumise võimalusi ja viisi ning võtnud vastu sellega seonduva otsuse, kuna esimese päevakorrapunkti kohaselt on võlgade ja viiviste tasumine seotud võla tasumisega Maardu Elamule. Antud koosoleku protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks otsustanud eraldiseisvalt võlgnevusest Xxx ees kohustuste täitmise järjekorra. Seetõttu ei ole hageja vastav seisukoht kooskõlas esitatud üldkoosoleku protokolliga. Ka kostja selgituste kohaselt ei esitatud talle esialgu arveid koos viiviste nõudega. Kostja on vaidlusaluse korteri omanik alates 27.04.2006.a. Seega ei ole ka hageja ise oma käitumises olnud järjekindlalt ühesel seisukohal. VÕS § 88 lg 8 ja 9 reguleerivad, millises järjekorras tuleb täita kohustused ühe õigussuhte raames. Nimetatud sätete kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intresse, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega tuleb arvestada viivist iga arve osas eraldi seisuga 31.08.2011.a. alljärgnevalt: 07.12.2011.a. arve summas 159,53 eurot tuli tasuda 31.12.2011, seega moodustab viivis 243 päeva eest moodustab 27,14 eurot ( 159,53x0,07%x243), 10.02.2012.a. arve summas 205,30 eurot tuli tasuda 28.02.2012.a., seega moodustab viivis 184 päeva eest 26,44 eurot, 10.03.2012.a. arve summas 224,99 eurot tuli tasuda 31.03.2012.a., kostja tasus 10.04.2012.a. 24,99 eurot, viivis 10 päeva eest moodustab 1,57 eurot, mis tuleb maha arvestada tasutud summast, seega tuleb põhivõla katteks arvestada 23,42 eurot, mistõttu on tasumata põhivõlgnevus antud arve eest 201,57 eurot, millelt viivis moodustab 21,44 eurot (201,57x0,07%x152). Seega moodustab kostja võlgnevus hageja ees põhivõla ja viivise osas kokku 641,42 eurot, mis tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja ei ole hagejalt menetluskulude väljamõistmist palunud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.