Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
12. veebruar 2014 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-28269
Tsiviilasi
XXXhagi XXXOÜ vastu võla väljamõistmiseks 210,27 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja XXX(isikukood XXX elukoht XXX)
esindajad
kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja Andrus Jõgeva
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt ostis XXX(hageja) 30.09.2010 XXXOÜ-lt (kostja) mobiiltelefoni Nokia 6720 Classic hinnaga 3290 krooni. Telefon oli neljal korral garantiiremondis, kuna aegajalt ei helisenud. 11.11.2011 tagastas hageja telefoni kostjale ja nõudis raha tagastamist. Kostja otsustas hagejale anda täiesti uue telefoni Nokia 6720 Classic. 10.04.2012 pöördus hageja uuesti kostja poole, kuna uuel telefonil ilmnes sama viga – telefon ei helisenud. 24.04.2012 sai hageja telefoni remondist tagasi. 04.06.2012 kordus telefoniga uuesti sama probleem – telefon ei helisenud. Hageja pöördus kostja poole raha tagastamise nõudega. Kostja on raha tagastamisest keeldunud. Ülaltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista 210,27 eurot. Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu. Mõlemad telefonid vastasid lepingutingimustele. Telefonidel esineva probleemi (sissehelistamisel telefon aegajalt ei helise) suudab esile tuua ainult hageja. Nokia garantiihoolduses ei ole hageja poolt kirjeldatud probleemi tuvastatud. Kostja on korduvalt parandanud telefoni ning vastu tulles hageja soovile ka telefoni välja vahetanud. Hageja kirjeldatud viga telefonidel aga leitud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ostis hageja kostjalt 30.09.2010 telefoni Nokia 6720 Classic (IMEI XXX) hinnaga 3290 krooni (t lk 25). Samuti selgub asja materjalidest, et hageja on viinud telefoni mitu korda remonti (t lk 19-24). 07.02.2012 asendas kostja müüdud telefoni uue telefoniga - Nokia 6720 Classic (IMEI XXX) (t lk 26). Remondi kviitungist selgub, et hageja viis 10.04.2012 uue telefoni remonti põhjusel, et helin kaob pärast hääletu režiimi kasutamist (t lk 27). 04.06.2012 esitas hageja kostjale avalduse raha tagastamiseks põhjendusega, et ka pärast remonti ei tööta telefon korralikult (t lk 5). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas uus telefon on puudustega või mitte. Ekspert XXX eksperthinnangu kohaselt on tuvastatud kõnede vastuvõtmisel harva avalduv helina kadumine. Eksperdi hinnangul on selle põhjuseks antud mobiiltelefoni mudelis kasutatava tarkvaraversiooni ebatäiuslikkus (t lk 120). Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja poolt hagejale antud uus telefon on puudusega – sissehelistamisel telefon mõnikord ei helise. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p 2 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohus leiab, et kuna uuel telefonil esineb puudus (sissehelistamisel telefon mõnikord ei helise) ning seda ei suudetud kõrvaldada ka remondiga 2012 aprillis, siis on
kostja lepingut oluliselt rikkunud ning hagejal oli õigus lepingust taganeda. Kohus leiab, et hageja 04.06.2012 raha tagastamise nõuet saab käsitleda lepingust taganemise avaldusena. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista telefoni eest makstud raha 210,27 eurot (3290 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjas näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv menetluskulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu (riigilõiv) 60 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.