Helle Hiiepõld hagi Anu Laas vastu õigusvastase käitumise lõpetamiseks, kommentaaride ja fotode kõrvaldamiseks internetist ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. detsembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Helle Hiiepõld määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Helle Hiiepõld (IK: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (kostja): Anu Laas (IK: XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 6. detsembri 2013 määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule asjas menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
1.Helle Hiiepõld esitas 29. aprillil 2013 kohtule hagiavalduse Anu Laasi vastu. Kohus jättis hagi 8. mai 2013 määrusega käiguta ning andis hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks – avalduse täiendamiseks, nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks. Hageja esitas 21. mail 2013 menetlusdokumendi, milles märkis, et on kõrvaldanud 8. mai 2013 määruses nimetatud puudused ja esitas järgmised nõuded (lk 18):1.1. Kohustada Anu Laasi lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb Helle Hiiepõllu ja tema perekonna kohta põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja eksitavate kommentaaride avaldamises ning eraelu puudutavate fotode avaldamises avalikkuse ees; 1.2. Kohustada Anu Laasi kustutama Helle Hiiepõllu, tema perekonna ja XXX taluga seotud kõik kommentaarid ja fotod nr 2-25; 28-29; 31; 34-39; 4151; 53-60; 63 Fotki.com koduleheküljelt; 1.3. Mõista välja Anu Laasilt Helle Hiiepõllu kasuks õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kohus võttis hagi 9. augusti 2013 määrusega menetlusse. Pärast hagi menetlusse võtmist esitas hageja kolmel korral hagi täpsustuse ja maakohus jättis kahel korral hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti.
25.novembril 2013 esitas hageja hagi terviktekstina järgmise täpsustatud nõude:
1.1.Kohustada Anu Laas’i õigusvastane käitumine lõpetada. 1.2. Kohustada Anu Laas’i kustutama Helle Hiiepõllu ning XXX taluga seotud kõik kommentaarid ja fotod MG 9406, MG 9407, MG 9409, „Teetakistused“, MG 9413, MG 9414, MG 9419, MG 9420, „Omavoliline juurdeehitis“, MG 9424, MG 9425, MG 9426, MG 9427, MG 9428, MG 9429, MG 9430, MG 9432, IMG 0056-1, IMG 0057-1, IMG 0058-1, „XXX 2007. aasta oktoobris“, „tee 35“, „Tee4“, IMG 0230, IMG 0231, IMG 0232, IMG 0237, „suvi2009 184“, „Väino Hiiepõllu poolt lõhutud auto“, IMG 5457, „omavoliline juurdeehitis 2008“, „teekitsendus“, IMG 0006, IMG 0009, IMG 0010, „XXX elanike heinavedu 2009. aastal“, MG 8730, „Teekitsendused 2009. aasta suveks“, „GoBus on alaline liikleja“, IMG 0068, IMG 0070, „Autokapott vahetult pärast rünnakut“, „teekitsendus“, „suvi2009 198“, „Suvi 2009 192“, „Tee XXX“, MG 9411, MG 9422, MG 9431, IMG 0011, IMG 0035, IMG 0072, IMG 00561, Pikne16_19_0810015Small, Pikne16_19_0810016Small, suvi2009184, tee35 www.fotki.com koduleheküljelt. 1.3. Mõista välja Anu Laas’ilt Helle Hiiepõllu kasuks õiglane mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot.
2.Tartu Maakohus jättis 6. detsembri 2013 määrusega hagiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt on hagi vaatamata korduvatele puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaegadele siiski puudustega. Kuivõrd hagi oli mitmete menetlusdokumentide esitamise ja nõuete ning hagejate ringi muutmise tõttu ebaülevaatlik, nõudis kohus 23. oktoobri 2013 määrusega hagejalt hagi tervikteksti ja tõendite esitamist hiljemalt 11. novembriks 2013. Kohus selgitas, et pärast tervikteksti ja tõendite esitamist ei arvesta kohus varasemalt hageja poolt kohtule esitatud dokumentidega. Hageja esitas hagi tervikteksti 11. novembril 2013.
Faktiliste asjaoludena märkis hageja senise menetluse käigu, mitte aga hagi aluseks olevate asjaolude kirjelduse. Kohus jättis hagi tervikteksti 18. novembri 2013 määrusega käiguta ning andis hagejale aega kuni 25. novembrini 2013 puuduste kõrvaldamiseks. Kohus hoiatas, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja esitas täiendustega dokumendi 25. novembril 2013. Hageja ei ole esitanud hagiavalduse resolutsioonis nõuet, mille kohta kohus saaks võtta kohtulahendi resolutsioonis selge seisukoha ning mille täitmine ilma kohtulahendi muu tekstita oleks võimalik. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. Hageja nõuded punktides 1.1. ja 1.2. on ebaselged. Ei ole üheselt arusaadav, millise õigusvastase käitumise lõpetamist Anu Laasilt nõutakse. Samuti ei ole hageja selgelt identifitseerinud kommentaare, milliste kustutamist taotleb, või kus kommentaarid, mille kustutamist hageja taotleb, asuvad (nt kas iga pildi all, eraldi kaustas vms). Üksnes viide internetileheküljele www.fotki.com ei ole piisav. Kuna antud juhul on tegemist kostja sõnavabaduse võimaliku piiramisega, peab see olema kaalutletud ning üksnes sellises minimaalses ulatuses, kus see võib rikkuda hageja mittevaralisi õigusi. TsMS § 5 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagi just hageja enda esitatud nõudest lähtudes. Kohustada kostjat kustutama kõik kommentaarid või teatud failid, mis on loetletud üksnes nimetustena, on kohtu hinnangul liialt ebamäärane nõue. Nõuet 1.3 (välja mõista Anu Laasilt mittevaralise kahju hüvitisena 1000 eurot) oleks iseenesest võimalik menetleda, kuid sellise nõude iseseisvalt menetlemine (st ilma punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud nõueteta) oleks asjaolusid arvestades perspektiivitu. Hagi on juba menetluses, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest ebaselge nõudega hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus lähtus seejuures menetlusökonoomika põhimõttest ning asjaolust, et kohus on hagejale, keda esindab vandeadvokaat, korduvalt selgitanud hagis esinevaid puudusi.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas Tartu Maakohtu 6. detsembri 2013 määruse peale määruskaebuse, vaidlustades kohtumääruse tervikuna. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus vääralt leidnud, et hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 p-s 1 sätestatule. Hagiavalduse resolutsioon võimaldab seda ilma kohtulahendi muu tekstita iseseisvalt täita. Hagiavalduse resolutsiooni p-st 1.1. ilmneb selgelt, et määruskaebuse esitaja soovib, et kostja lõpetaks hageja vastu suunatud õigusvastase käitumise. Hagiavalduse p-st 1.2. ilmneb koosmõjus hagiavalduse p-s 1.1. esitatud nõudega, et määruskaebuse esitaja soovib, et Anu Laas kustutaks Fotki.com koduleheküljelt enda kasutajanime alla pandud kõik kommentaarid ja resolutsioonis loetletud fotod, mis on seotud hageja ja XXXX taluga; hagiavalduse resolutsiooni p-st 1.2 nähtub ka see, et hageja soovib kõikide tema ja XXX taluga seotud kommentaaride kustutamist eelpool viidatud kommentaariumist; 2) hagiavalduses viidatud kommentaarid on määruskaebuse esitaja suhtes levitanud selgelt negatiivse sisuga väärtushinnanguid, mis on tema au teotav. Samuti loovad kommentaarid määruskaebuse esitajast ja ka viimase abikaasast avalikkusele kuvandi, justkui nad oleksid vägivaldsed isikud, mida nad aga ei ole. Määruskaebuse esitaja õigusi rikuvad ka www.fotki.com koduleheküljele riputatud ja eelpool loetletud fotod, mis on ilmselgelt liigselt Helle Hiiepõllu eraellu ja kodu puutumatusse sekkuvad;
3) asjaolu, et kommentaarid, mille eemaldamist määruskaebuse esitaja nõuab, pole hagiavalduse resolutsioonis ükshaaval märgitud, ei saa olla põhjuseks, et hagiavalduse resolutsioon ei ole täidetav. Kõik kommentaarid, mille kustutamist määruskaebuse esitaja soovib, on märgitud hagiavalduses. Kommentaaride ükshaaval resolutsioonis loetlemisel ei oleks nõue selgem. Kõik fotod on aga ükshaaval resolutsioonis loetletud ning nad on selgelt identifitseeritavad tänu lisatud failinimele või foto pealkirjale. Kuivõrd hagis väljendatud nõuded on suunatud Anu Laas’i vastu ja www.fotki.com internetileheküljele saab fotosid üles laadida vaid vastava konto olemasolul, on selge, kes ja kuskohast need kommentaarid ja fotod peab eemaldama.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Anu Laas vaidles määruskaebusele vastu leides, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata, määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud panna vastustaja kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) hagiavalduse resolutsiooni p-st 1.1 ei ole võimalik üheselt aru saada, millise õigusvastase käitumise lõpetamist kostjalt nõutakse. Hageja nõue võimaldab määratleda üksnes potentsiaalselt kohustatud subjekti (kostja), kuid jätab täielikult ebaselgeks, mida kostja teoreetiliselt sellise nõude täitmiseks tegema peab või teha ei tohi; 2) ei ole asjakohane hageja väide, et hagiavalduse resolutsiooni p 1.1 nõue on koosmõjus hagiavalduse resolutsiooni p-ga 1.2 mõistetav nõudena, et kostja kustutaks hagiavalduse resolutsiooni p-s 1.2 nimetatud fotod ja kommentaarid. Sellega möönab ka hageja ise, et tema hagiavalduse resolutsiooni p 1.1 ei olegi eraldiseisvalt arusaadav; 3) ei ole hageja hagiavalduse resolutsiooni p-i 1.2 osas mõistnud maakohtu määruse sisulist tähendust. Nimelt tuleneb maakohtu määrusest, et oluline ei ole mitte hagiavalduse resolutsiooni pikkus, vaid selle selgus ja täidetavus; 4) nõustub määruskaebuse esitaja maakohtuga selles, et hagiavalduse resolutsiooni p-s 1.3 esitatud nõude iseseisev menetlemine on perspektiivitu; 5) on hageja käesolevas menetluses tõenäoliselt tema poolt esitatud hagi muutnud (sellele on viidanud ka maakohus näiteks oma 23. oktoobri 2013 määruse p-s 10). Juhul, kui kohus peaks hagi menetlema, ei ole kostja nõus hagi muutmisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb tagastada maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Hageja on alates esmasest menetlusdokumendist (hagiavaldusest) tuginenud nõude esitamisel asjaolule, et kostja on seoses pooltevahelise teevaidlusega (kohtumenetlus juurdepääsuõiguse määramise osas) negatiivsete väärtushinnangutega avalikus internetiruumis loonud avalikkuses üldmulje, et hageja ja tema perekonnaliikmed on kasutanud naabrite suhtes omavoli või neid lausa sõimanud. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on hageja formuleerinud ka oma nõuded kostja vastu 21. mai 2013 menetlusdokumendis, mis on maakohtu poolt 9. augustil 2013 menetlusse võetud. Kuigi hageja on 18. septembri 2013 menetlusdokumendis (lk 94) märkinud kaashagejatena ka Marge Neltsase ja Väino Hiiepõllu nimed, ei ole nimetatud isikud enda kaasamist hagejatena menetluses taotlenud, mistõttu peab ringkonnakohus käesolevas asjas hagejaks üksnes Helle Hiiepõldu.
7.Perioodil 18. september 2013 – 25. november 2013, st pärast hagi menetlusse võtmist, on hageja tõepoolest esitanud kolm menetlusdokumenti, mis on pealkirjastatud „täpsustatud hagiavaldus“. Menetlusdokumendid, v.a 18. septembri 2013 menetlusdokument, on hageja esitanud kohtu nõudmisel, kusjuures kohus on sealjuures avaldanud, et nimetatud kohtu nõudmiste täitmata jätmisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Selle tulemusena on menetluses tekkinud olukord, kus hageja nimel on tema vandeadvokaadist esindaja esitanud kokku 33 lk menetlusdokumente, kostja nimel on tema vandeadvokaadist esindaja esitanud 32 lk menetlusdokumente, kostja on avaldanud maakohtule (II kd lk 33), et tema menetluskulud on juba praegu suured ja kohus jättis menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata nõude ebaselguse tõttu. Seejuures selgitas maakohus hagejale, et ta võib sama hagiga sama kostja vastu uuesti kohtusse pöörduda, kui esitab kohtule selge nõude.
8.Hagi läbivaatamata jätmise aluseks on maakohus märkinud TsMS § 423 lg 2 p 2, mis annab kohtule õiguse jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Nagu ringkonnakohus on juba märkinud, tugineb hageja hagi esitades kostja väidetavale õigusvastasele käitumise, mille tulemusena on kostja poolt negatiivseid väärtushinnanguid kasutades (sh pildid ja kommentaarid veebilehel Fotki.com) loodud avalikkusele hagejast ja tema perekonnast negatiivne kuvand. Oma hagis taotleb hageja nimetatud õigusvastase käitumise lõpetamist, kommentaaride ja fotode eemaldamist ja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja nõue tugineb VÕS § 1043, § 1046 lg 1, § 1055 lg 1 sätetele. Ringkonnakohus eeldab hageja faktiliste väidete õigsust ja leiab, et hageja õiguste rikkumine on sellistel asjaoludel iseenesest võimalik, mistõttu puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 alusel. Täiesti ebakohane on maakohtu seisukoht, et olukorras, kus hageja nõue on kahes esimeses nõudepunktis ebaselge, siis tuleb perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata ka hageja kolmas, mittevaralise kahju hüvitamise, nõue. Ringkonnakohus selgitab, et isikul, kes leiab, et talle on teise isiku poolt tekitatud kahju, on sellise nõude esitamise õigus alati ka iseseisvalt. Kahju hüvitamise nõude menetlemise käigus peab kohus kontrollima kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid sõltumata sellest, kas hageja esitab kostja vastu samadel asjaoludel koos kahju hüvitamise nõudega ka muid nõudeid.
9.Maakohtu määrusest nähtub selgelt, et tegelikult on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata hoopis seetõttu, et maakohtu meelest on hageja nõuded pärast hagi menetlusse võtmist muutunud ebaselgeks ja hageja ei ole vaatamata kohtu juhistele muutnud oma nõude resolutsiooni, st hagi eset selgeks. Maakohtu määruses viidatud asjaolud annaksid kohtule põhjust kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel, kuid ringkonnakohtu arvamuse kohaselt pole see antud juhul ikkagi põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pärast hagi menetlusse võtmist hageja poolt hagis tehtud muudatused on oma sisult sellised, mis muutsid hageja nõude ebaselgeks. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded ja hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et haginõude p-st 1.1 (25. novembri 2013 seisuga) ei ole võimalik üheselt aru saada, millise õigusvastase käitumise lõpetamist hageja kostjalt taotleb. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta hageja nõude formuleeringu 21. mai 2013 menetlusdokumendis (lk 18), milles on hageja nõue punktis 1.1 sõnastatud järgmiselt: kohustada Anu Laasi lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb Helle Hiiepõllu ja tema perekonna kohta põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja eksitavate kommentaaride avaldamises ning eraelu puudutavate fotode avaldamisega avalikkuse ees. Maakohus pidas nimetatud nõuet selgeks ja võttis nõude ka menetlusse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks nimetatud nõudest loobunud. Kui kohus ei pidanud hilisemaid nõude täpsustusi piisavalt selgeks, siis tuleb maakohtul lähtuda asja arutamisel nõudest, mis on kohtu
menetlusse juba võetud. Apellandi seisukoht, et nõude 1.1 sisu tuleb hinnata koosmõjust nõudega
1.2.ei põhine seadusel. Maakohtul on õigus selles, et iga nõue peab olema selge iseseisvalt.
10.Ringkonnakohus leiab, et nõude 1.2 menetlemist ei takista asjaolu, et hageja ei ole selgelt identifitseerinud kommentaare, mille kustutamist ta taotleb. Hageja ei ole seda tõepoolest teinud, mistõttu oleks maakohus saanud sel juhul jätta hagi üksnes selles osas läbi vaatamata. Samas on hageja kommentaarid, mille kustutamist ta nõuab, loetletud 25. novembri 2013 menetlusdokumendis faktiliste asjaolude all (lk 152). Samas nõude punktis on hageja väga selgelt identifitseerinud fotod koos pealkirjadega, mille kustutamist ta taotleb. Maakohus on kaevatavas määruses märkinud, et selgelt ei ole tuvastatav kommentaaride ja fotode asukoht, mille kustutamist taotletakse ja ebapiisav on viide aadressile www.fotki.com. Ringkonnakohus leiab, et üksnes asukoha viite väidetav ebatäpsus ei ole piisav alus jätta juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata, kuna viidet on võimalik täpsustada menetluse käigus.
11.Maakohus on põhimõtteliselt õigesti pärast hagi menetlusse võtmist täitnud eelmenetluse ülesandeid ning kontrollinud ka hagi menetlusse võtmise õigsust (TsMS § 392 lg 4), kuid teinud seda enne asja läbivaatamata jätmist üksnes kirjalikus vormis. TsMS § 392 lg 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks menetlusosalisi ka küsitleda. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oleks olnud vajalik enne vaidlustatud määruse tegemist menetlusosaliste suuline küsitlemine. Maakohus on menetlusosalisi küsitlenud seoses määruskaebuse menetlemisega. Maakohtu istungi protokollist (II kd lk 33) nähtub, et kohus koos menetlusosalistega tutvus fotodega internetiaadressil: http://public.fotki.com/Anulaas/parnaste-tee. Seega oli võimalik eelmenetluses tuvastada menetlusosaliste küsitluse kaudu ka täpsem viide internetiaadressile, millel asuvate piltide ja kommentaaride kustutamist hageja hagiga taotleb. Ringkonnakohus leiab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja selle menetlemist on menetlusökonoomikaga kooskõlas hagi läbi vaatamata jätmine menetlusdokumendis puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu üksnes siis, kui sellist puudust ei ole võimalik kõrvaldada ka menetlusosaliste küsitlemise kaudu.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuna hagejat esindas menetluses alates hagi esitamisest vandeadvokaat, siis on kõik maakohtu etteheited menetlusdokumentide koostamisel adresseeritavad hageja esindajale. TsMS § 45 lg 2 kohaselt võib kohus menetlusest kõrvaldada menetlusosalise esindaja, kes on kohtumenetluses end näidanud asjatundmatuna. Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses advokaat, kes ei suuda kohtu arusaamade kohaselt koostada selge nõudega hagi tervikteksti vaatamata sellele, et kohus on andnud talle selleks korduvalt tähtaja, siis peaks kohus enne hagi läbi vaatamata jätmist siiski kaaluma eelnevalt esindaja kõrvaldamist. TsMS § 45 lg 5 kohaselt teeb kohus sellisel juhul menetlusosalisele ettepaneku valida endale uus esindaja kohtu määratud ajaks. Advokaadi menetlusest kõrvaldamisest teavitab kohus Eesti Advokatuuri.
13.Kuna kostja on oma vastuses määruskaebusele peatunud hagi võimalikul muutmisel, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus on võrrelnud menetlusse võetud hagiavaldust 25. novembri 2013 menetlusdokumendiga ning ei tuvastanud hagejapoolset hagi muutmist TsMS § 376 lg 1 mõistes. TsMS § 376 lg 4 p-de 1 ja 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, samuti nõude laiendamist või kitsendamist.
14.Hageja on ise asja hinnaks määranud TsMS § 132 lg 1 kohaselt 3500 eurot ja tasunud riigilõivu 300 eurot. Kostja on menetluses avaldanud seisukoha, et hageja on hagis esitanud kolm nõuet, lisaks varalisele nõudele ka kaks mittevaralist nõuet, mistõttu on hagihinnaks käesolevas asjas 1000+3500+3500 =8000 eurot (tl 58-59) ja nimetatud hagihinnalt tuleks tasuda riigilõivu 775 eurot. Kuna hageja on tasunud lõivuna 300 eurot, siis tuleks hagejal tasuda täiendavalt veel 475 eurot riigilõivu. Maakohus ei ole edasises menetluses seisukohta hagihinna osas kujundanud ning riigilõivu täiendav mittetasumine ei ole olnud ka asja läbivaatamata jätmise põhjuseks.
TsMS § 136 lg 1 järgi määrab tsiviilasja hinna kohus, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hageja on esitanud ringkonnakohtu arusaamise kohaselt käesolevas asjas praeguseks kolm nõuet, millest üks on varaline nõue hinnaga 1000 eurot ja kaks on mittevaralist nõuetrikkumise lõpetamise (p 1.2) ja edasistest rikkumistest hoidumise nõude (p 1.1). Maakohus on jätnud tähelepanuta TsMS § 134 lg 1 esimese lause, mille järgi liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Rikkumise lõpetamise ja edasisest rikkumisest hoidumise nõuded on vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10-45 eraldi nõuded, kuna need ei kata üksteist. Hagihinna mõttes on tegemist mittevaraliste nõuetega, mille puhul on TsMS § 132 lg 1 kohaselt eelduslikult ühe nõude hagihinnaks 3500 eurot. Seega on arvestades kõiki kolme hageja poolt esitatud nõuet käesolevas asjas hagihinnaks 8000 eurot, millelt hagejal tuleks tasuda täiendavalt riigilõivu 475 eurot.
15.Maakohtul tuleb asjas menetlust jätkates võtta kõigepealt seisukoht hageja esindaja menetlusest kõrvaldamises. Kui maakohus hageja esindaja menetlusest kõrvaldab, siis tuleb maakohtul anda hagejale aega endale uue esindaja valimiseks kohtu määratud ajaks, samuti uuele esindajale aega esitatud hagi osas seisukoha kujundamiseks ja vajadusel hagiavalduse täpsustamiseks. Samuti tuleb määrata hagejale tähtaeg täiendava riigilõivu tasumiseks.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.