Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Samuti ei olnud turvaline alustada liiklemist sõiduteelt vasakule, kuivõrd liikumine oleks toimunud vastassuunavööndis. Seega ei vasta tõele kostja väited selles, et kõnealuses liiklussituatsioonis kahju tekkimine oli hageja enese süü, kuivõrd temal oleks olnud selles kohas liikumine Liiklusseaduse kohaselt lihtsalt keelatud. Oma vastuses kostja ei paku välja turvalist lahendust viidatud jalgrattateele jõudmiseks Humala teelt. Sega on kostja sellekohased väited otsitud ja sisutühjad. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on teeks mh ka jalg- ja jalgrattatee. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. XXXtekkinud kahju on kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses Adressaadi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). antud asjas ei ole õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. VÕS §128 lg 1 kohaselt võib kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hageja, arvestades kogu protsessi ajal olnud valu ja igapäevase elu häiritust, samuti asjaolu, et ka praegu tegelikult näpp valutab ja annab tunda, on 1500 eurot vägagi mõistlik summa tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja ei nõustu arvamusega, millise kohaselt üldse tähtsust ei oma asjaolu, et hageja soovis Humala tänavalt keerata Paldiski maanteelt vasakule. Liikumistrajektoori alg ja lõpp punkt omavad tähtsust, kuivõrd need seavad igale liikumisele üldsuuna. Millise konkreetse lahenduse

liikumist mõjutav isik selle suuna läbimist valib, see on meie kaasuses täna keskseks küsimuseks. Hageja arvab, et valis õige lahenduse, kostja arvab, et see lahendus ei olnud õige ja, et tegemist oli liikluseeskirjade rikkumisega. Asjas hageja poolt juba esitatud fotodelt on selgelt näha, et sündmuskoha ääres oleval Paldiski mnt sõiduteel on kolm sõidurida ühes sõidusuunas. Selgelt on näha, et esimene sõidurida, s.t Humala teel kõige lähem sõidurida on märgistatud tähtedega „BUS“ viidates, et tegemist on ühistranspordireaga. Kõnealustelt fotodelt on näha ka teatav liiklustihedus, kus mõlemal fotol on pildistamise hetkel 3 või enam autot. Samuti on näha ka sõidusuunas vasakul pool tekkiv aeglustusriba ümberpöörde tegemiseks. Arvestades eelpool nimetatud fotodel esitatud asjaolusid pidanuks hageja, soovides jõuda sihtpunkti, mis asus Humala tänavalt tulles Paldiski mnt-lt vasakul, sõitma sõiduteel liikluskorraldusvahenditega reguleeritud sõidusuunas, s.t Humala tänava poolt tulles keerates paremale sõiduteele. Parempööre Paldiski mnt ühistranspordi reale olnuks sel juhul hageja esimene liiklusmanööver jõudmaks teisel pool olevale kergliiklusteele. Selles olukorras on kaks olulist asjaolu: a) esmalt ühistranspordiraja laius, millise tõttu tavaline ühistransport (nt trollibuss) ja jalgrattur kõnealusele sõidureale korraga ära ei mahu b) kuivõrd ümberpööre Paldiski mnt teise sõidusuunda oli Humala tn ristmikule suhteliselt lähedal (maaameti lehel oleva mõõtevahendi alusel on see 113 meetrit) peavad reavahetused kuni aeglustusreani toimuma kõik selle 113 meetri sees. See omakorda tähendab sisuliselt kas üle 3 sõidurea sõitmist (mida teha ei tohi) või sisuliselt igal sõidureal manöövri tegemise ohutuse hindamiseks sõidu peaaegu seiskumiseni aeglustamist ning seejärel rea vahetamist. Arvestades ridade arvu (3 + aeglustusrida s.t. kokku 4 sõidurida) tulnuks hagejal selliseid ohtlikke manöövreid teha Paldiski maanteel ühel sõidusuunal 3 tk. Vaadates kogu kõnealust liiklussituatsiooni kaardilt on selgelt näha, et ka teisel sõidusuunal on 3 sõidurida, mistõttu ka teisel suunal pidi toimuma vähemalt 2 sama ohtlikku reavahetust ning seda 69 meetrise lõigu sees. Seega pidanuks sellisel juhul hageja läbi tegema kokku 5 ohtlikku reavahetust ja 4 pööret, et jõuda teisel pool Paldiski mnt-s olevale kergliiklusteele. Alternatiiviks oleks võinud olla ka liiklemine ühistransporditeel kuni ülekäigurajani. Kuid ka see eeldanuks hageja poolt 142 meetrit ühistranspordireal sõitmist, milline on oma mõõtmete tõttu ohtlik, kuivõrd jalgrattur ja ühistranspordist buss või trollibuss sellele sõidurajale korraga kõrvuti ära ei mahu. Samas antud piirkonnas LS § 2 p 98 nimetatud jalgrattaga liiklemist lubavat asjakohast liikluskorraldusvahendit kõnealusel ühissõidukirajal ei ole, mistõttu oli ka seal hagejale jalgrattaga sõitmine keelatud. Arvestades ülaltoodud võimalike seaduskuulekate manöövrite järjestikust ja keerukust ning seda olukorras, kus need tuleb sooritada suure liikluskoormusega teel, kus lubatud sõidukiiruseks vahetult enne seda lõiku on 70 km/h ning sellel lõigul 50 km/h, asus hageja seisukohale, et sõitmine Paldiski mnt-lt ümberpöörde kohani ja sealt kergliiklusteele oli ohtlik. LS ei ava mõistet „ tee seisukord“ laiemalt, mistõttu tuleb kõnealust õigusmõistet tõlgendada selliselt nagu mõistlik inimene seda tavaolukorras teeks. Õigekeelsussõnaraamat avab mõiste „seisukord“, kui „seisundi“, millise sisustamiseks tuuakse järgmised näited: varaline seisund, erakorraline seisukord, keskkonna seisund, joobeseisund jne... seega mõistetakse mõiste „seisukord“ all kindlasti mh puhtfüüsilist väljanägemist, sh teekatte korrasolek, puhastusaste, libedus aga tee laius, sõidutee pikkus ümberpöörde kohani, liikluskorraldusvahendid teekattel (sh sõiduridade laius, sõiduridade arv, ühistranspordiraja märge teel) ja tee ääres (kiiruspiirang, jalgrattasõitu ühistranspordirajal lubav märk, õieti selle puudumine).

Kokkuvõtvalt hindas hageja mööda sõiduteed teisele poole kergliiklusteele jõudmist tee laiuse (sinna mahtus ära 4 sõidurida ühel suunal ja 3 sõidurida teisel suunal) ning oma asukoha ja ümberpöördekoha väikese vahemaa tõttu ohtlikuks sõitu sõiduteel ning otsustas sõita kõnniteel, kus samal suunal ligikaudu 200 meetri pärast oli ka jalgratastega liiklemine liikluskorraldusvahenditega lubatud. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes TeeS § 2 lg 1; § 10 lg 1; § 25 lg 3; § 37 lg 1 p 1 ja 2 ; VÕS §128 lg 1 ja 5; § 130 l g1; § 134 lg 2 ja 5; § 1043 palub hageja hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks varalist kahju summas 123,28 eurot; kostjalt välja mõista hageja kasuks mittevaralist kahju summas 1500 eurot; menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 31.08.2013 sõitis hageja jalgrattaga Tallinnas Humala 2 vahetus läheduses kõnniteel asuvasse auku, mille tagajärjel hageja kukkus ning talle langesid osaks kehalised vigastused. Hageja väitis, et sõitis jalg- ja jalgratta teel, kui tegelikult on tegu üksnes jalakäijatele mõeldud teega. Kahesuunaline spetsiaalne jalgratturitele mõeldud rattatee asus teispool Paldiski maanteed. Kostja on seisukohal, et kõnealune kahjujuhtum on tingitud hageja poolsest liiklusseaduse nõuete rikkumisest ning seega ei pea kahju hüvitamist põhjendatuks. Vastavalt liiklusseaduse §-i 32 lg 1 p 1 järgi ei oleks hageja tohtinud sõita jalgrattaga kõnealusel kõnniteel, kuna liiklemine ei olnud sõiduteel raskendatud. LS § 32 lg 1 p 1 sätestab järgmist: jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi: sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Nimetatud liiklusseaduse § sätestab jalgrattaga kõnniteel sõitmise tingimused, mille vastu hageja eksis, põhjustades sellega ise varalise kahju. Hageja oleks võinud sõita jalgrattaga kõnniteel vaid juhul, kui liiklemine sõiduteel oleks olnud oluliselt raskendatud. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit kinnitamaks asjaolu, et sõiduteel oli liiklemine oluliselt raskendatud. Kostja leiab, et kõnealune varaline ja mittevaraline kahjunõue on alusetu ja ainetu, kuna kannatanu käitumine põhjustas kahjujuhtumi tekkimise. Kui hageja oleks täitnud liiklusseaduse § 32 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid ei oleks kahjujuhtum aset leidnud. Kostja palub kohtult jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Antud juhul taotleb hageja kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel, kuna hageja leiab, et kostja jättis Paldiski maanteel kõnniteel tähistamata augu, mille tõttu hageja rattaga sõites kukkus ning vasaku käe sõrmelüli murdis. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning on seisukohal, et hagejale tekkis kahju üksnes tulenevalt hageja enda hooletust käitumisest, kuna hagejal puudus õigus kõnniteel rattaga liiklemiseks. Kohus märgib, et VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel

vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15). Kostja võib VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et esineb (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Antud juhul on kostja esitanud vastuväite, et ta ei ole süüdi hagejale tekkinud kahjus, kuna hageja käitus ise hooletult – sõitis kõnniteel, kuigi tal selleks õigus puudus. Kohus märgib, et VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg-st 3 tulenevalt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja käitunud hooletult, kuna tänava osa, mille asfaltkattesse oli tekkinud auk, oli mõeldud liiklemiseks üksnes jalakäijatele. Kohus on seisukohal, et sellisel teel teekattesse tekkinud augu koheselt märgistamata jätmisel ei tegutsenud kostja hooletult, kuna jalakäijad ei liikle üldjuhul sellise kiirusega, mis takistaks neil kõnealust auku märkamast ning vajadusel seda vältimast. Kohus märgib, et kostja poolt oli põhjendatud eeldada, et kõnealusel teelõigul liiklevad üksnes jalakäijad. Nimelt tuleneb liiklusseaduse (LS) § 32 lg 1 p-st 1, et jalgrattur ei tohi sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kohas, kus Humala tänav ja Paldiski mnt ristuvad, asub Paldiski mnt vastasküljes kergliiklustee, mis on muuhulgas mõeldud jalgratturitele liiklemiseks. Hageja on asunud seisukohale, et hagejal puudus Humala tänavalt tulles vasakule pöörates võimalus turvaliselt nimetatud kergliiklusteele jõuda, mistõttu hageja oli sunnitud liiklema kõnniteel, s.t tegemist oli LS § 32 lg 1 p-s 1 sätestatud erandiga. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Nimelt on hageja ise esitanud tõendid, millest nähtub, et liigeldes Humala tänavalt Paldiski maanteele, on Humala tänava lõppemisel võimalik pöörata sõiduteel paremale (lk 17). Seoses hageja väitega, et Paldiski mnt-l on ühissõidukitele mõeldud rada, millel liiklemiseks hagejal õigust ei ole, märgib kohus, et hagejal oli võimalik asuda liiklema kõige parempoolsel tavasõidukitele mõeldud rajal. Hageja on esitanud Maa-ameti plaani väljavõtte (lk 52), millelt ilmneb, et ca 150 meetri pärast asub Paldiski mnt-l jalakäijatele mõeldud ülekäik, mille kaudu oleks hageja saanud Paldiski mnt turvaliselt ületada ilma, et oleks pidanud ette võtma manöövri, mis eeldaks jalgrattaga sõiduteel üle 6 sõidurea ümberreastumist. Võttes arvesse, et distants ülekäigurajani on kõigest ca 150 meetrit, ei ole tegemist sellise vahemaaga, mille läbimine oleks ka keskmisest tihedama liiklusega teel ebamõistlikult ohtlik. Kohus leiab, et kostja poolt jalgrattaga liiklejatelt eelkirjeldatud marsruudi eeldamine on põhjendatud. Olukorras, kus hageja otsustas vastavat marsruuti mitte valida ning liigelda kõnniteel, millel viibimiseks tal LS § 32 lg 1 p-st 1 tulenevalt õigust ei olnud, oli tegemist hageja enda valitud riisikoga, et kõnealune tee või selle pinnas ei pruugi tema kasutatud liiklusvahendi puhul sobiv olla. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldada. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagi hind 1623,28 eurot.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.