1 257,91 eurot Hageja XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Paul X (e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina X (e-post XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
XXXAS-i hagi XXXvastu kahju hüvitamise nõudes
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXXAS-i hagi XXXvastu kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista XXXAS-ilt menetluskulud täies ulatuses (100%) XXXkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga.
2-13-49617 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.XXX kuulub alates 06.01.2004 korter asukohaga XXX, Tallinn (tl 9). Kostjale kuulub alates 06.01.2004 korter asukohaga XXX(tl 10).
2.Korter asukohaga XXX, Tallinn oli perioodil 27.05.2010-26.05.2011 kindlustatud hageja juures, mille kohta on väljastatud kindlustuspoliis nr XXX. Poliisi kohaselt oli kindlustuskaitseks põhipakett, so tulekahju, rahe ja tugev tuul (üle 21 m/sek), vandalism, murdvargus, röövimine ja leke torustikust (tl 4-8). Kindlustuslepingule kohaldati kindlustuse üldtingimusi ÜU 20021 (tl 82-85) ja elusasemekindlustuse tingimusi TEK 20091 (tl 70-80).
3.23.10.2010 esitas XXX hagejale kahjuteate selle kohta, et märkas 23.10.2010 hommikul kell 08.30 korteri XXX, Tallinn magamistoa seina äärses laes, et lagi on kummis ja märg (tl 23-24).
4.01.11.2010 saatis XXXOÜ hagejale hinnapakkumise nr 158-2010 remontööde kohta objektil XXX, Tallinn kokku summas 20 520 krooni, so 1 311,47 eurot (tl 19).
5.02.11.2010 saatis hageja kostjale kahjuteate selle kohta, et 23.10.2010 XXX, Tallinn toimus kahjujuhtum, mille kohaselt kahjustus veelekke tagajärjel nimetatud korteri siseviimistlus (tl 11).
6.XXXOÜ ja XXX vahel sõlmitud üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt korteri XXX, Tallinn remonditöödega alustati 11.11.2010 ja lõpetati 15.11.2010 (tl 20).
7.15.11.2010 esitas XXXOÜ hagejale arve nr 139-2010 remonttööde eest summas 17 882 krooni, so 1 142,87 eurot (tl 21). 16.11.2010 tasus hageja XXXOÜ-le 17 882 krooni, so 1 142,87 eurot (tl 22).
8.30.11.2010 ja 20.01.2011 esitas hageja kostjale tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1 142,87 eurot (tl 26-27). Hageja nõue ja põhjendused
9.Hageja palub kostjalt välja mõista regressi korras kannatanule välja makstud kindlustushüvitise ja käsitluskulud kokku 1 257,91 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises KOS § 11 lg 1 ja VÕS § 492 lg 1.
10.Hageja märgib, et: • eluasemekindlustuse tingimuste TEK 20091 punktide 105-106 kohaselt on torustikust lekke all mõeldud mh naabri korterist pärinevat vett; • ainsaks võimaluseks, kust vesi võis pärineda oli kostja korter; • vee läbijooksu põhjuseks oli kostja korteris vanni ja seina kokkupuutekoha ebahermeetilisus ehk duši kasutamisel vannitoa seinale sattunud vesi valgus põrandale ja sealt edasi ehituskonstruktsioonide kaudu korteri nr 24 väikese toa lakke ja seinale; • ei ole välistatud ka muul viisil vee sattumine kostja korteri põrandale ja sealt edasi korterisse nr 24;
2-13-49617 • kostja oma tegevuse või tegevusetusega on rikkunud korteriomandiseadusest tulenevaid kohustusi ja rikkumine ei ole vabandatav; • eelneva olukorra taastamiseks oli vajalik remontida kogu kahjustatud toa lagi ja välja vahetada kogu seina tapeet. Kostja vastuväited 11 Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja märgib, et: • tulenevalt kindlustuspoliisist peab hageja tõendama, et leke oli tingitud torustikust, mitte mistahes muust kohast; • KÜ XXX25.10.2010 akt ei ole usaldusväärne, kuna KÜ XXXesindaja ei käinud kostja korteris; • tegelikku veelekke põhjust ei ole kindlaks tehtud; • kui kostjal oleks mingi probleem vannitoas olnud, siis oleks olnud pidev läbijooks all olevas korteris iga kord peale duši all käimist; • mingeid pretensioone varem ega hiljem ei ole olnud; • kostja ei ole midagi oma vannitoas teinud, remontinud või vahetanud peale KÜ XXXesindajate seal käimist; • nõue on ülepaisutatud. Kohtu põhjendused
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
14.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Puudub vaidlus, et korteri asukohaga XXX, Tallinnas kindlustusjuhtumi ajal oli omanikuks XXX(tl 9) ja korteri asukohaga XXX, Tallinnas omanikuks kostja (tl 10). Korter asukohaga XXX, Tallinn oli perioodil 27.05.2010-26.05.2011 kindlustatud hageja juures, mille kohta on väljastatud kindlustuspoliis nr XXX (tl 4-8). Kindlustuskaitse põhipaketi koosseisus muuhulgas oli leke
2-13-49617 torustikust (tl 7). Kindlustuslepingule kohaldati kindlustuse üldtingimusi ÜU 20021 (tl 82-85) ja elusasemekindlustuse tingimusi TEK 20091 (tl 70-80). 23.10.2010 esitas XXXhagejale kahjuteate selle kohta, et märkas 23.10.2010 hommikul kell 08.30 korteri XXX, Tallinn magamistoa seina äärses laes, et lagi on kummis ja märg (tl 23-24). 01.11.2010 saatis XXXOÜ hagejale hinnapakkumise nr 158-2010 remontööde kohta objektil XXX, Tallinn kokku summas 20 520 krooni, so 1 311,47 eurot (tl 19). 02.11.2010 saatis hageja kostjale kahjuteate selle kohta, et 23.10.2010 XXX, Tallinn toimus kahjujuhtum, mille kohaselt kahjustus veelekke tagajärjel nimetatud korteri siseviimistlus (tl 11). XXXOÜ ja XXXvahel sõlmitud üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt korteri XXX, Tallinn remonditöödega alustati 11.11.2010 ja lõpetati 15.11.2010 (tl 20). 15.11.2010 esitas XXXOÜ hagejale arve nr 139-2010 remonttööde eest summas 17 882 krooni, so 1 142,87 eurot (tl 21), mille tasus hageja 16.11.2010 (tl 22). 30.11.2010 ja 20.01.2011 esitas hageja kostjale tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1 142,87 eurot (tl 26-27).
18.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on veekahjustuse põhjustaja ja kas kostja on kohustatud tekkinud kahju hagejale hüvitada.
19.Hageja nõue tuleneb korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg-st 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 429 lg-st 1. KOS § 11 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on 11.12.2013 otsuse 3-2-1-129-13 punktides 21-23 leidnud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Deliktilise nõude saab korteriomanik esitada teise korteriomaniku vastu vaid juhul, kui korteriomanikule põhjustatud kahju ei ole hõlmatud ühisusest tulenevate kohustuste rikkumisega või ei ole muul põhjusel välistatud VÕS § 1044 lg 3 järgi. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Käesoleval juhul on tegemist ühisusest tulenevate kohustuste rikkumise küsimusega, so kas kostja on KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud korteriomaniku kohustusi rikkudes põhjustanud korterile XXX, Tallinn kahju. Seega saaks kahju hüvitamist nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Selleks, et kostjal tekiks hagejale kahju hüvitamise kohustus peavad täidetud olema kõik Riigikohtu poolt 3-2-1-129-13 otsuse punktis 22 nimetatud VÕS § 115 lg-st 1, §-st 127 ja §-st 128 tulenevad kahju hüvitamise eeldused. Juhul kui vähemalt üks eeldustest ei ole täidetud, ei ole kostja kohustatud kahju hüvitama. Vaidlus puudub, et 23.10.2010 toimus aadressil XXX, Tallinn kahjujuhtum, kus nimetatud korter sai veekahjustusi ja hageja hüvitas tekkinud kahju. Hageja jaoks oli tegemist kindlustusjuhtumiga, kuna kindlustatud korterile oli tekkinud veekahjustusi väidetavalt naaberkorterist pärineva vee tõttu,
2-13-49617 mida eluasemekindlustuse tingimuste TEK 20091 (tl 70-80) punktide 105-106 kohaselt tuli käsitleda lekkena torustikust. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi, tõendamata on põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse/tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et veekahju põhjustajaks oli kostja ja veejooks sai alguse kostja korterist. KÜ XXXpoolt 25.10.2010 koostatud aktist nähtub, et 23.10.2010 kell 9.30 pöördus KÜ XXXvalvesantehniku poole XXX korteriomanik kaebusega vee läbijooksule ülemiselt korruselt. Aktis on märgitud, et vesi jooksis korrus kõrgemal asuva 1-toalise korteri XXX vannitoast, vee läbijooks lühiajaline ja vett ei olnud vaja kinni keerata. Samas aktis on kirjas, et seisuga 25.10.2010 kell 18 ei olnud õnnestunud KÜ-l korterisse 12-26 sisse pääseda (tl 17). Seega akt koostati korterit 26 üle vaatamata. Kohus nõustub kostja väitega, mille kohaselt jääb arusaamatuks, kuidas tuvastati KÜ XXX25.10.2010 aktiga, et vesi jooksis korrus kõrgemal asuva korteri XXX vannitoast, kui nimetatud korterisse õnnestus pääseda alles 26.10.2010. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et KÜ XXXaktile alla kirjutanud isikud oleks käinud eelnevalt kontrollimas teisi kortereid, mis asuvad kahjustatud korterist kõrgemal ja vahetult peal. Seega KÜ XXXjäreldused 25.10.2010 aktis veekahjustuste tekkimise kohta ei tugine faktilistele asjaoludele, vaid oletusele. KÜ XXXpoolt koostatud akti lisa kohaselt õnnestus 26.10.2010 kell 9.00 sisse pääseda korterisse XXX ja teostati kõigi torujuhtmete ja sanitaarseadmete detailne ülevaatus. Akti lisa kohaselt oli kõige tõenäolisemaks vee läbijooksu põhjuseks vanni ja seina kokkupuutekoha ebahermeetilisus, ehk duši võtmisel seinale sattuv vesi valgus põrandale (tl 18). Kohus leiab, et 25.10.2010 koostatud akt ja selle lisa ei tõenda, et vesi, mis põhjustas kahju korteris 24 pärines kostjale kuuluvast korterist. Tegelikku veekahjustuse põhjust ei ole kindlaks tehtud. See, et veeleke võis tuleneda kostja vannitoa vanni ja seina kokkupuutekoha ebahermeetilisusest, on oletuslik järeldus. Kohus nõustub kostja väitega, et juhul kui veelekke põhjuseks oli vanni ja seina kokkupuutekoha ebahermeetilisus, oleks pidanud vett lekkima alumistele korrusele rohkem kui ühel korral, seega enne ja ka pärast 23.10.2010. Kohus on veendunud, et kostja kasutas dušši rohkem kui 1 kord. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjale kuuluvast korterist oleks alguse saanud teisi veekahjujuhtumeid. Kostja kinnitusel ei ole ta oma vannitoas midagi teinud, torusid remontinud või vahetanud enne KÜ XXXesindajate seal käimist. Vastupidiseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohtule teadaolevalt on XXXLasnamäel asuv paneelmaja. Paneelelamu võimaldab vee liikumist paneelide vaheliste tühimike kaudu ka korteritest ja korteritesse, mis ei asu vahetult kahjustatud korterite peal sh ka katuselt. Seega asjaolu, et kostja korter asub kahjustatud korterist kõrgemal (nähtuvalt kostja 06.11.2010 e-kirjast asub kostja korter otseselt kahjustatud korteri kohal oleva korteri kõrval (tl 54), ei tähenda, et veeuputus sai alguse kostja korterist. VÕS § 489 lg-st 1 tulenevalt oli hagejal kui kindlustusandjal kohustus koheselt teha kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus. Asjaolu, et hageja ei ole kahjujuhtumi põhjustanud asjaolusid kindlaks teinud, on hageja risk. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et hagejale on tekkinud kahju, kuid tõendamata on, et selle põhjustas kostja. Seega vastutuse tekkimise eeldused on täitmata, mis välistab hagi rahuldamise. Eelnevast tulenevalt puudub vajadus anda hinnangut poolte poolt esitatud väidetele seoses tekkinud kahju suurusega. Kuna hagi jääb tagasinõude osas rahuldamata, siis puudub alus rahuldada ka hageja nõuet seoses kahjukäsitluskuludega summas 115,04 eurot. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-13-49617
/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.