Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud KÜ XXX esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele XXX esitas vastuväite. 21.05.2012 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.06.2012 esitas KÜ XXX(hageja) Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu ja palus kostjalt hagejale välja mõista võlgnevus 2172,88 eurot. 14.11.2013 kohtuistungil loobus hageja nõudest summas 143,72 eurot, mis on tsiviilasjas nr 206-13600 välja mõistetud viivis. Hageja palub hagi rahuldada summas 2029,16 eurot. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja oli Tallinnas, XXX asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige. Kostja ei ole talle esitatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude arveid tähtaegselt ja täielikult tasunud. Kostja võlgneb 01.06.2012 seisuga hagejale perioodi 01.03.2009 - 31.05.2012 eest 2172,88 eurot. Viivise arvestus on peatatud kostja avalduse alusel aprillist 2012. Kostja oli korteriühistu liige ja kohustatud tasuma korteriühistuseaduse (KÜS) §151 sätestatud kulusid. KÜS § 51 alusel kohustub kostja tasuma endise omaniku tasumata jäänud arved. Hoolduskulude ja remondifondi tariif on kinnitatud üldkoosoleku otsusega. Hageja viivisenõue tuleneb KÜS § 7 lg 4. Vaidlus on tarbitud vee kogus üle. Arvel nr 38102/07-2011 (I kd lk 51) on märgitud 114 m3 külma vee eest ja 112 m3 sooja vee eest. Kontrollimise käigus selgus, et üle 10. a pole kostja esitanud vee näitu ja talle pole vee tarbimise eest arvet esitatud. Enne veemõõtjate vahetust teostas KÜ kontrolli, mille käigus avastati, et kostja korterisse on täiendavalt paigaldatud soojaveeboiler, kuigi kostja oleks võinud kasutada ka tsentraalset sooja vett. Kontrollimise käigus koostati akt, milles fikseeriti veenäidud kontrollimise kuupäeva seisuga. 07.06.2011 akt on koostatud majahalduri poolt kostja korteris kostja esindaja juuresolekul. Aktiga fikseeriti kontorollitud vee- ja elektrinäidud. Kostja esindaja on oma allkirjaga kinnitanud näitude õigsust. Üks eksemplar aktist anti kostja esindajale. KÜ XXXüldkoosolekul 07.06.2012 võeti vastu otsus, et alates 01.07.2012 tõstetakse remondifondi tariifi kuni 0,32 euroni m2 kohta viieks kuuks (05.2012-09.2012). Kütteperioodil kehtib vana tariif 0,2013 eurot m2 kohta. Üldkoosoleku otsus oli aluseks arve esitamisel kostjale. Maja keldris asuvad mõned ruumid, mis on renditud mõnele korteriomanikule. Nende omanikega, kes kasutavad keldri ruume on KÜ-l sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt maksvad nad igakuiselt vee ja elektri kasutamise eest 15 eurot. See informatsioon on avaldatud kõigile majaelanikele. Keldris asuvad tehnilised ruumid. Neljanda trepikoja keldris on võimalus võtta vett. Tavaliselt kasutab seda võimalust majahoidja, kes on ka koristaja. Vett kasutatakse ka maja juures tehtavate pisitööde puhul ja küttesüsteemi pesemisel. Tallinna Vee kodulehel on informatsioon selle kohta, et veekadu 10% loetakse normi piiresse. Antud elamus on see umbes 5-6%. Keldris on kauplus, kes tasub vee ja elektri eest vastavalt näitudele. Kaupluses on soe ja külm vesi. Rohkem kasutatakse külma vett. Kaupluses pestakse põrandat. Üks ämber on 5 liitrit. WC-s kasutatakse külma vett. Veekadu hakati maksma alates detsembrist 2011. Varem kanti see maha ja võeti remondifondi arvelt. Üldelektri alla kuulub elekter, mida kasutatakse koridorides, majas on 5 lifti, 2 soojussõlme ja lisaks keldris kasutatav elekter. Kostja vastuväited Kohus märgib alljärgnevalt kostja vastuväited, mis tulenevad kostja poolt esitatud menetlusdokumentidest ja kohtuistungi protokollidest.

Esmalt oli kostja seisukohal, et tal ei ole hageja ees võlgnevust vaid ettemaks. Kostja ei kasuta sooja vett, kostjal on boiler. Kostja kasutas sooja vett kuni aastani 1997 või 1998. Kostja kasutab umbes 3 m3 külma vett. Kui kostja viibis välismaal, siis märkis ta arveid makstes makse selgitusse, et maksab 3 m3 vee eest. Vahel tasus kostja arve suuremas summas kui hageja arve esitas, mõnikord vähem. Kostja ei oska öelda, millisest ajast hakkas ta märkima makse selgitusse tarbitud vee kogust. Kostja on veendunud, et ta tarvitas keskmiselt 3 m3 vett kuus nendel kuudel, mille eest esitatud arvetel on veetarbimine märgitud „0“. Kuni juulini 2011 tarvitas kostja ainult külma vett ja keskmiselt 3 m3 kuus. Kostja ei ole nõus remondifondi suurusega, kuna korteris oli probleeme lekkega. Samuti ei ole osaliselt nõus hoolduskulude summaga. Kostja tunnistab võlgnevust 100 eurot. Kostja ei ole nõus arvetel toodud tariifidega ja arvele lisatud kohtutäituri tasuga. Kostja vaidlustab, et peab maksma üldelektri ja -vee eest. Kostja esindaja kinnitab, et õiged on arved nr 38102/04-2012, nr 38102/03-2012, nr 38102/022012, nr 38102/01-2012, nr 38102/12-2011, nr 38102/11-2011, nr 38102/10-2011, nr 38102/092011, nr 38102/08-2011. Kostja vaidleb vastu arvetele nr 38102/07-2011 ja nr 38102/06-2011. Arvetel nr 38102/05-2011, 38102/04-2011, 38102/03-2011, 38102/02-2011, 38102/01-2011, 38102/12-2010, 38102/11-2010, 38102/10-2010, 38102/09-2010, 38102/08-2010, 38102/072010, 38102/06-2010, 38102/05-2010, 38102/04-2010, 38102/03-2010, 38102/02-2010, 38102/01-2010, 38102/12-2009, 38102/11-2009, 38102/10-2009 puudub vee kogus ja summa. Kostja esindaja kinnitab, et õige on arve nr 38102/09-2009. Arvetel nr 38102/08-2009, 38102/07-2009, 38102/06-2009, 38102/05-2009, 38102/04-2009, 38102/03-2009 puudub vee kogus ja summa. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et: • hagiavalduses märgitud võlgnevuse perioodil 01.03.2009 - 31.05.2012 oli kostja Tallinnas, XXX korteri omanik (I kd lk 30-31); 13.01.2003-08.03.2007 oli korteri omanikuks kostja ema XXX (I kd lk 30-31) ja alates 25.01.2013 on omanikuks jälle XXX (II kd lk 41); • XXX majas on loodud korteriühistu (I kd lk 32); • kostja oli perioodil 01.03.2009 - 31.05.2012 korteriühistu liikmeks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kui korteriühistu liige oli vaidlusalusel perioodil kohustatud tasuma hageja poolt nõutud ulatuses remondifondi, Tallinna Kütte võlgnevuse, vee ja elektri eest. Kostja väited olid menetluse jooksul muutuvad ja vastuolulised. Samuti esitas kostja uusi vastuväiteid istungitel tõendite uurimisel. Kohus tegi kostjale ja kostja esindajana istungil osalenud kostja emale korduvalt (II kd lk 1 pöördel, lk 18 pöördel, lk 47, 107) ettepaneku kasutada eesti keelt valdava õigusteadmistega isiku abi ning juhul kui kostjal puuduvad piisavad rahalised vahendid, siis taotleda kohtult riigi õigusabi, kuid kostja ei soovinud kasutada õigusteadmistega isiku abi. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus KÜS § 151 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud

eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, kusjuures elamu majandamiskulusid korteriühistus arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et eluruumi hoolduskulud käesoleva seaduse tähenduses on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlbmatus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ja paigaldada täiendavaid andmeid. Kostja on leidnud, et hageja on arvestanud kostjale valesti tasu vee eest. Samuti ei nõustu kostja arvetel märgitud hoolduskulu, remondifondi tasuga, AS-ile Tallina Küte tagantjärgi tasutud võlgnevuse ning üldelektri ja üldvee summaga. Kostja leiab, et tal on korteriühistu ees ettemaks. Esmalt analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostja poolt vaidlustatud teenuste eest tasu ning seejärel võlgnevuse kujunemist. Kostjale arvestatud tasu vee kasutamise eest Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vee kasutamise eest peab kostja tasuma kostja korteris oleva mõõdiku näitude alusel. Vaidlus on poolte vahel selles, kas ja kui palju perioodil kui kostja esitas ühistule näitu nullina, kostja tegelikult vett tarbis. Hageja selgitas, et kostja sooja vee tarbimist kinnitavad näidud, kuid kostja esitab ühistule veenäidud märkides näiduks nulli (II kd lk 47). Vaidlus käib vee koguste üle. Arvel on märgitud 114 m3 külma vee eest ja 112 m3 sooja vee eest. Kontrollimise käigus selgus, et üle 10 aasta pole kostja esitanud vee näitu ja talle pole vee tarbimise eest arvet esitatud. Enne veemõõtjate vahetust teostas korteriühistu kontrolli. Kontrolli käigus avastati, et kostja korterisse on täiendavalt paigaldatud soojaveeboiler, kuigi kostja oleks võinud kasutada ka tsentraalset sooja vett. Kontrollimise käigus koostati akt, milles fikseeriti veenäidud kontrollimise kuupäeva seisuga (II kd lk 167). Kostja on seisukohal, et ei pea tasuma sooja vee eest, kuna tal on boiler ning külma vett kasutab ta väga vähe (II kd lk 47). Kostja esindaja on veendunud, et nendel kuudel, mil ta märkis korteriühistule veenäiduks „0“, tarvitas ta keskmiselt 3 m3 vett kuus (II kd lk 170). Kostja vaidleb vastu arvetele nr 38102/07-2011 ja nr 38102/06-2011. Arvetel nr 38102/05-2011, 38102/042011, 38102/03-2011, 38102/02-2011, 38102/01-2011, 38102/12-2010, 38102/11-2010, 38102/10-2010, 38102/09-2010, 38102/08-2010, 38102/07-2010, 38102/06-2010, 38102/052010, 38102/04-2010, 38102/03-2010, 38102/02-2010, 38102/01-2010, 38102/12-2009, 38102/11-2009, 38102/10-2009, 38102/08-2009, 38102/07-2009, 38102/06-2009, 38102/052009, 38102/04-2009, 38102/03-2009 puudub vee kogus ja summa (II kd lk 169). Kohus loeb mõõturite ja elektri näidu märgetega (II kd lk 195) tõendatuks asjaolu, et 30.06.2011 oli külma vee eelmine näit kostjal 1041,10 m3. Paigaldati uued mõõtjad näiduga „0“. Nimetatud osale (ülemine osa - tähistatud ringis oleva numbriga „1“) tõendist on kostja esindaja XXX alla kirjutanud. 07.06.2011 aktiga (II kd lk 173) on tõendatud, et ülevaatuse käigus fikseeriti, et kostja külma vee näit on 1041,1 ja sooja vee näit 112,5. Akti on allkirjastanud hageja haldur V-XXX ja kostja esindaja XXX. KÜ XXXjuhatuse koosoleku 20.20.2011 protokolliga loeb kohus tõendatuks, et 20.10.2011 arutati kostja vee kasutamisega seonduvat probleemi. Kohus leiab, et kostjal vee eest tasu arvestamisel tuleb õigeks lugeda mõõdikute näidud, mis on fikseeritud 07.06.2011 aktis (II kd lk 173). Kostja on mõõdiku soojavee näidu esitanud aastaid

nullina, kuid reaalselt oli mõõdiku näiduks 07.06.2011 - 112,80 m3. Kostja ei ole tõendanud, et ta sooja vett ei tarbinud. Seega tuleb kuni nimetatud perioodini lugeda kostja veetarbimiseks 112,80 m3 ning kostja arvel nr 38102/07-2011 (I kd lk 51) vee soojendusena märgitud 112,80 m3 põhjendatuks. Samuti tuleb lugeda põhjendatuks vee- ja kanalisatsiooni eest märgitud tarbimist 114,40 m3, kus on arvestatud võrreldes eelmise kuuga lisandunud 1,6 m3 külma vett ning sellele liidetud 112,80 m3 eest varasemalt tasumata, kuid kasutatud kanalisatsiooni kogus. Kohtu hinnangul ei oma olulist tähtsust kostja korteriühistu juhatuse koosolekul esitatud 1998 aktiga esitatud varasem näit, sest kostja on aastaid märkinud näiduks nulli, kuid kontrollimisel selgus, et näit oli 112,8 m3. Lisaks tuleb arvestada, et kuna kostja esitas koopia aktist (raskesti loetav), kus oli soojavee arvesti algnäiduks 7,7 m3 ning hageja arvestas hiljem (peale kostja poolt akti esitamist) nimetatud mahus kostjalt vett maha, siis on hageja arvestanud ka kostja pretensioonidega ning arvestanud selles ulatuses võlgnevusest 39,80 eurot maha (I kd lk 47). Kostja esindaja kinnitab (II kd lk 169), et õiged on hageja poolt esitatud arved nr 38102/04-2012, nr 38102/03-2012, nr 38102/02-2012, nr 38102/01-2012, nr 38102/12-2011, nr 38102/11-2011, nr 38102/10-2011, nr 38102/09-2011, nr 38102/08-2011, nr 38102/09-2009 ning seetõttu kohus nimetatud arvete osas hageja arvete õigsust kostja vee tarbimise osas ei kontrolli. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks arvetel märgitud tasu vee kasutamise eest. Hoolduskulu Kostja on leidnud, et aru ei ole saada, mille alusel märgib hageja arvetele hooldustasu (II kd lk 167). KÜS § 15 lõike 1 kohaselt koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Vastavalt KÜS § 151 lg 2 esimesele lausele loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Kohus loeb 07.06.2012 üldkoosoleku protokolliga (II kd lk 174-179) tõendatuks, et üldkoosolekul arutati ettepanekut tõsta hoolduskulude tariifi. Üldkoosolek otsustas (II kd lk 177) jätta hoolduskulude tariif endiseks, s.o 0,2141 eurot/m2. Samuti kinnitas 14.11.2013 istungil hageja esindaja (haldur), et tariifid võeti vastu korteriühistu moodustamisel jaanuaris 1998 (II kd lk 167). Seega tuleb lugeda põhjendatuks hageja nõue hoolduskulude osas. Remondifond Kostja selgitused selle kohta, miks ta ei pea õigeks hagejale remondifondi eest tasuda olid segased ja keeleliselt halvasti väljendatud. Kohus võib kostja dokumentidest (I kd lk 128 vastuhagi, mille menetlemisest kohus keeldus) ja istungitel antud selgitustest (II kd lk 166, 167) teha järelduse, et kostja leiab, et ei pea remondifondi eest tasuma, kuna korteriühistu tekitas fassaadi remondi käigus kostjale kahju ning seetõttu ei ole hagejal remondifondi õigus nõuda. Kooskõlas KÜS § 151 lg 2 teise ja kolmanda lausega loetakse eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade

paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ja paigaldada täiendavaid andmeid. Kohus loeb 07.06.2012 üldkoosoleku protokolliga (II kd lk 174-179) tõendatuks, et üldkoosolek otsustas (II kd lk 178) kinnitada alates 01.06.2012 remondimakse viieks kuuks (kui kütmist ei toimu mai - september) 0,32 eurot/m2, kütteperioodil kehtib vana tariif 0,2013 eurot/m2. Otsusest nähtub, et remondikulude tariif kehtib 1998 aastast (II kd lk 177). Kohus leiab, et osundatud sätetest ja korteriühistu üldkoosoleku otsusest tulenevalt on kostjalt põhjendatud remondifondi eest arvestatud tasu nõudmine. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud, et kui tal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu, siis tuleb tal esitada korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõue (II kd lk 1 pöördel, lk 18 pöördel, lk 166-167, 168, 169). Kostjal ainuüksi kahju hüvitamise nõude olemasolu ei ole aluseks arvetel märgitud remondifondi tasumata jätmiseks. Seega tuleb lugeda põhjendatuks hageja nõue remonditariifi osas. AS-i Tallinna Küte võlg Hageja esindaja selgitas 14.11.2013 toimunud istungil (II kd lk 168), et AS-i Tallinna Küte esitas 2011 aastal nõude korteriühistu vastu. Tuvastati, et korteriühistus toimus ebaseaduslik kütte tarbimine. Seda arutati korteriühistu koosolekul. Korteriühistu kokkuleppel Tallinna Küttega vähendati summat poole võrra ja selle nõudis korteriühistu sisse majaelanikelt. See nähtub 04.2011-12.2011 esitatud arvetelt. Arvel on see märgitud reana „kütte ümberarvestamine“. Kütet tarbis ebaseaduslikult korteriühistu. 15.01.2014 kohtuistungil selgitas hageja esindaja (III kd lk 18), et kohtumenetluses nõudis AS Tallinna Küte KÜ-lt võlga summas 431 857,18 krooni. Peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist, sõlmisid pooled kokkuleppe. Kokkuleppes loobus AS Tallinna Küte viivisenõudest ja vähendas põhivõlgnevust 300 000 kroonini ning lepiti kokku maksegraafik võlgnevuse tasumiseks. Igakuiselt makstav summa võlgnevuse tasumiseks jagati KÜ liikmete vahel. See esitati igakuiselt koos arvega ja oli märgitud eraldi reana. Kostja leidis, et tema viidatud summat arvetel tasuma ei pea, kuna kostja on korteriühistu koosolekul öelnud, et tema võlgnevuse tasumisega nõus ei ole (II kd lk 168). Kostja leidis, et võlgnevuse korteriühistul AS-i Tallinna Küte ees põhjustas XXX ning tema oleks kohustatud nimetatud summa ka AS-ile Tallinna Küte hüvitama (III kd lk 16; II kd lk 35). Kohus loeb tõendatuks, et 17.12.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-27753 (II kd lk 182-185) korteriühistult mõisteti AS-i Tallinna Küte kasuks välja põhivõlg 431 857,18 krooni ja viivis 100 000 krooni. Otsusest (II kd lk 183) nähtub, et AS Tallinna Küte esitas korteriühistu vastu hagi, kuna korteriühistu tarbis soojust rohkem, kui soojaarvesti tarbimise eest arvestas. Kostja moonutas arvesti näitu. Arvesti läbiva vee hulka vähendati selliselt, et arvesti läbivale veetorule on enne ja pärast arvestit paigaldatud kraanid ja osa veest survevooliku abil arvestist mööda viidud. Kohus on leidnud (III kd lk 184 lõpp - 185), et kostjal on lepingust tulenev kohustus tasuda tarbitud soojusenergia eest, kui kostja poolt esitatud näidud ei kajasta õigesti tarbitud energiakogust, tuleb tasuda arvestusliku meetodi alusel esitatud arvete järgi. 12.01.2010 kompromissiga (II kd lk 186-187) on tõendatud, et hageja ja AS Tallina Küte saavutasid kompromissi ning leppisid kokku, et kompromissi korras maksab korteriühistu AS-ile Tallinna Küte 322 500 krooni (20611,51 eurot) igakuiste maksetena alates jaanuarist 2011. Kompromissist nähtub (II lk 186), et kohtuvaidluse jätkamine on kallis ja selle tulemus raskesti prognoositav ning seetõttu on otstarbekam teha vastastikulisi järeleandmisi ja sõlmida kompromiss.

Kohus loeb KÜ XXX teistkordse üldkoosoleku protokolliga (II kd lk 188-191) tõendatuks asjaolu, et 12.05.2011 toimunud koosolekul arutati viienda päevakorra punktina korteriühistu endisele esimehele XXX nõude esitamise võimalust ühistule tekitatud kahju korvamiseks. Arutelust nähtub (II kd lk 189), et XXX tegi ettekande komisjoni uurimusest seoses AS-i Tallinna Küte hagiga ning selgitas, et 14.01.2011 üldkoosolekuga kokku kutsutud komisjoni ülesandeks oli välja selgitada, kas ühistule võlanõude tekkimises on kellegi süülist tegevust, milles see seisneb, kui suur on tegelikult tekkinud kahju ning kes peaks kahju hüvitama. Samuti nähtuvad protokollist erinevad ettepanekud kuidas kahju hüvitada. Üldkoosolek otsustas (II kd lk 190) võla tasumist AS-i Tallinna Küte kajastada üüriarvetel eraldi reana kuni aasta lõpuni, vastavalt arvestatud tasuna arvestatuna eluruumi üldpinna 1m2 kohta ja mitte minna kohtusse, vaid piirduda karistusena juhatuse esimehe ametikohalt tagandamisega. Kostja selgitas istungil, et oli nimetatud otsuse vastu, kuid otsust ei vaidlustanud. Kostja kirjutas oma eriarvamuse 30.07.2009 toimunud koosoleku registreerimislehele (III kd lk 16). Kostja märkis, et märkis protokolli registreerimislehele järgmist: „eriarvamus TsMS § 186 alusel kohustada KÜ esimeest XXX kandma KÜ XXX arveldusarvele summa, mida AS Tallinna Küte nõuab korteriühistult (II kd lk 35; kostja selgitus käsitsi kirjutatule III kd lk 16). Kohus leiab, et osundatud koopiaga protokollist on tõendatud, et kostja märkis 30.07.2009 korteriühistu koosoleku registreerimislehele eriarvamuse. Kohtu hinnangul ei vabasta nimetatud eriarvamuse kirjutamine kostjat korteriühistu koosolekul vastuvõetud otsuse täitmisest. Koosolekul arutati millistest vahenditest ja millisel arvestuslikul alusel tasuda jõustunud kohtuotsuse alusel hageja jaoks soodsamatel tingimustel sõlmitud kompromissiga kokkulepitud võlgnevust AS-ile Tallinna Küte. Hageja esindaja selgitas istungitel (III kd lk 18) ning ka 12.05.2011 üldkoosoleku protokolli arutelust nähtub, et hageja kaalus, kas minna endise juhatuse liikme XXX vastu kohtusse kahju nõudega, kuid kuna puudusid tõendid selle kohta, et kahju tekitajaks (s.t ümberehituse teostajaks) oli just XXX, siis otsustas üldkoosolek mitte kohtusse minna ja võlgnevus tasuda igakuiselt arvutatuna kahju suurus jagatuna kõigi omanike vahel ja tasudes arvestatuna 1m2 kohta. Inimesed reaalselt kütet tarbisid. Arvetega I kd lk 46-54 on tõendatud, et hageja on kostjalt arvel nõutud kütte ümberarvestamise eest 0,15 erurot/m2 kokku 9 kuu eest 101,16 eurot. Kostja arvetel märgitud summa suurust ei vaidlustanud. Kohus leiab, et nimetatud summa kostjalt väljamõistmine on põhjendatud. Veekadu ja üldelekter Kostja viitas 15.01.2014 toimunud kohtuistungil 07.06.2012 üldkoosoleku protokollile (III kd lk 17) ja leidis, et ei pea tasuma üldvee- ja elektri eest. Hageja esindaja selgitas 15.01.2014 istungil (III kd lk 17), et veekadu hakati arvetele märkima alates detsembrist 2011. Neljanda trepikoja keldris on võimalus võtta vett. Tavaliselt kasutab seda võimalust majahoidja, kes on ka koristaja. Samuti kasutatakse vett küttesüsteemi pesemisel ja maja juures tehtavate pisitööde puhul. Tallinna Vee kodulehel on informatsioon selle kohta, et veekadu 10% loetakse normi piiresse, antud elamus on see umbes 5-6%. Keldris on kauplus, kes tasub vee ja elektri eest vastavalt näitudele. Varem kanti see maha ja võeti remondifondi arvelt. Üldelektri alla kuulub elekter, mida kasutatakse koridorides, majas on 5 lifti, 2 soojussõlme ja lisaks keldris kasutatav elekter. 07.06.2012 üldkoosoleku protokollist (II kd lk 178) nähtub, et arutati vee kadude arvestuse kinnitamist. Haldur tutvustas vee kadude tekkimise põhjusi ja vee kao arvestamise korda, teavitades muuhulgas, et korteriühistus toimub vee kadude eest tasumine vastavalt Tallinna LV

määrusele 16.10.1998 nr 65 (veehälve jaotatakse korteriomandi 1m2 kohta) ning korteriühistu seaduse § 15 (tasumine kõikide kommunaalteenuste eest toimub jagatuna korteriomandi 1 m2 kohta). I.XXX selgitas, et kehtiva korra muutmiseks on vaja muuta põhikirja. Tulenevalt KÜS § 15 lõikest 1 on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja ja kostja ei ole väitnud, et veekao ja üldelektri eest tasu arvestamine oleks põhikirjas sätestatud teisiti. Hageja on selgitanud, milleks majas vett kasutatakse ning millele kulub üldelekter. Samuti on hageja selgitanud, et keldris asuv kauplus tasub vee ja elektri eest vastavalt näitudele ning keldrit kasutavad korteriomanikud tasuvad igaaastast täiendavat tasu elektri eest 15 eurot (II kd lk 175). Seega on kostjalt põhjendatud veekao ja üldelektri eest tasu hageja kasuks väljamõistmine. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjal on hageja ees ettemaks. Periood 01.03.2009 – 31.12.2009 Hageja on perioodil 01.03.2009 – 31.12.2009 esitanud kostjale arved ja laekumised samal perioodil järgmistes summades: 1) arve nr 38102/03-2009 (I kd lk 80) –summas 1648,40 krooni (105,35 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; II kd lk 196); 2) arve nr 38102/04-2009 (I kd lk 79) – summas 1648,40 krooni, koos eelmise kuu võlgnevusega 3 323,20 krooni (212,39 eurot); kostjalt laekus 1675 krooni (I kd lk 34, II kd lk 196), jäi võlg 1648,20 krooni; 3) arve nr 38102/05-2009 (I kd lk 78) – summas 1433,40 krooni, koos eelmise kuu võlgnevusega on hageja arvestanud kokku 3081,60 krooni (eelmise kuu võlg 1648,20 krooni + jooksva kuu makse 1433,40 krooni; s.o kokku 196,95 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 3081,60; 4) arve nr 38102/06-2009 (I kd lk 77) – summas 1060,90 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 4142,50 krooni (264,75 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 4142,50 krooni; 5) arve nr 38102/07-2009 (I kd lk 76) – summas 881,80 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 5024,30 krooni (321,11 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 5024,30 krooni; 6) arve nr 38102/08-2009 (I kd lk 75) – summas 1021,10 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 6045,40 krooni (386,37 eurot); kostjalt laekus 3000 krooni (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 3045,40 krooni; 7) arve nr 38102/09-2009 (I kd lk 74) – summas 1146,70 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 4192,10 krooni (267,92 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 4192,10 krooni; 8) arve nr 38102/10-2009 (I kd lk 73) – summas 800,70 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 4992,80 krooni (319,10 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 4992,80 krooni; 9) arve nr 38102/11-2009 (I kd lk 72) – summas 1252,10 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 6244,90 krooni (399,12 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 6244,90 krooni;

10) arve nr 38102/12-2009 (I kd lk 71) – summas 1483,90 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 7728,80 krooni (493,96 eurot); kostjalt laekus 800 krooni (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 5444,90 krooni (398,99 eurot). Periood 01.01.2010 – 31.12.2010 Hageja on perioodil 01.01.2010 – 31.12.2010 esitanud kostjale arved ja laekumised samal perioodil järgmistes summades: 11) arve nr 38102/01-2010 (I kd lk 70) – summas 2019,10 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 8947,90 krooni (571,88 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 8947,90 krooni; 12) arve nr 38102/02-2010 (I kd lk 69) – summas 2668,50 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 11616,40 krooni (742,42 eurot); kostjalt laekus 1200 krooni (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 10416,40 krooni (665,73 eurot); 13) arve nr 38102/03-2010 (I kd lk 68) – summas 2204,50 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 12620,90 krooni (806,62 eurot); kostjalt laekus 2200 krooni (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 10420,90 krooni (666,02 eurot); 14) arve nr 38102/04-2010 (I kd lk 67) – summas 5436 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 15856,90 krooni (1013,44 eurot); kostjalt laekus 5000 krooni (I kd lk 34; II kd lk 196), jäi võlg 10856,90 krooni (693,88 eurot); 15) arve nr 38102/05-2010 (I kd lk 66) – summas 1264,50 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 12 121,40 krooni (774,70 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34) jäi võlg 12121,40 krooni (774,70 eurot); 16) arve nr 38102/06-2010 (I kd lk 65) – summas 995,90 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 13117,30 krooni (838,35 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; I kd lk 35), jäi võlg 13117,30 krooni (838,35 eurot); 17) arve nr 38102/07-2010 (I kd lk 64) – summas 1135,40 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 14252,70 krooni (910,91 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; I kd lk 35), jäi võlg 14252,70 krooni (910,91 eurot); 18) arve nr 38102/08-2010 (I kd lk 63) – summas 806,80 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 15059,50 krooni (962,48 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; I kd lk 35), jäi võlg 15059,50 krooni (962,48 eurot); 19) arve nr 38102/09-2010 (I kd lk 62) – summas 897,50 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 16854,50 krooni (1077,20 eurot); kostjalt laekus 1500 krooni (I kd lk 34; I kd lk 35), jäi võlg 15354,50 krooni (922,38 eurot); kuna hageja on lugenud võla jäägiks 14 457 krooni (I kd lk 61), siis arvestab kohus selle kostjale soodsamalt ka selle perioodi võla jäägiks 14 457 krooni (923,97 eurot); 20) arve nr 38102/10-2010 (I kd lk 61) – summas 1845,60 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 16302,60 krooni (1041,93 eurot); kostjalt laekus 4613 krooni (I kd lk 34; I kd lk 35), jäi võlg 11689,60 krooni (747,10 eurot); 21) arve nr 38102/11-2010 (I kd lk 60) – summas 1375 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 13064,60 krooni (834,98 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; I kd lk 35), jäi võlg 13064,60 krooni (834,98 eurot); 22) arve nr 38102/12-2010 (I kd lk 59) – summas 1649,60 krooni, koos eelmise perioodi võlgnevusega 14714,20 krooni (940,41 eurot); kostjalt laekumine puudub (I kd lk 34; I kd lk 35), jäi võlg 14714,20 krooni (940,41 eurot). Periood 01.01.2011 – 31.12.2011 Hageja on perioodil 01.01.2011 – 31.12.2011 esitanud kostjale arved ja laekumised samal perioodil järgmistes summades: 23) arve nr 38102/01-2011 (I kd lk 57) – summas 149 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1233,47 eurot; kostjalt laekus 131,45 eurot (I kd lk 33, 35), jäi võlg 1102,02 eurot. Nimetatud arvele on hageja lisanud tsiviilasjas nr 2-06-16300 välja

mõistetud viivise 143,72 eurot (I kd lk 57, II kd lk 180-181), mille käesolevas menetluses väljanõudmisest hageja loobus 14.11.2013 kohtuistungil (II kd lk 169), seega jäi kostja võlgnevuseks 958,30 eurot; 24) arve nr 38102/02-2011 (I kd lk 56) – summas 162,76 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1121,06 eurot; kostjalt laekumine puudub (I kd lk 33, lk 35), jäi võlg 1121,06 eurot; 25) arve nr 38102/03-2011 (I kd lk 55) – summas 134,49 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1255,55 eurot; kostjalt laekus 50 eurot, jäi võlg 1205,55 eurot; Alates aprillist lisandus 2011 arvetel arvetele kütte ümberarvestamise tasu, mida kohus käsitles eelpool. Summa lisati arvetele tulenevalt kohtuvaidlusest tsiviilasjas nr 2-1027753. 26) arve nr 38102/04-2011 (I kd lk 54) – summas 134,49 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1340,04 eurot; kostjalt laekumine puudub (I kd lk 33, lk 35), jäi võlg 1340,04 eurot; 27) arve nr 38102/05-2011 (I kd lk 53) – summas 101,98 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1442,02 eurot; kostjalt laekus 453,04 eurot (I kd lk 33, lk 35), jäi võlg 988,98 eurot; 28) arve nr 38102/06-2011 (I kd lk 52) – summas 141,57 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1130,55 eurot; kostjalt laekus 235,91 eurot (I kd lk 33, lk 3536), jäi võlg 894,64 eurot; 29) arve nr 38102/07-2011 (I kd lk 51) – summas 642,15 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1536,79 eurot; kostjalt laekumine puudub (I kd lk 33, lk 36), jäi võlg 1536,79 eurot. Nimetatud arve kajastab ka sooja vee eest tagantjärgi arvestatud võlgnevust, mida kohus käsitles eelpool; 30) arve nr 38102/08-2011 (I kd lk 50) – summas 63,38 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1600,17 eurot; kostjalt laekumine puudub (I kd lk 33, lk 36), jäi võlg 1600,17 eurot; 31) arve nr 38102/09-2011 (I kd lk 49) – summas 66,27 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1666,44 eurot; kostjalt laekus 122,75 eurot (I kd lk 33, lk 36), jäi võlg 1543,69 eurot; Alates oktoobrist 2010 on hageja arvutanud kostjale viivist 0,07% päevas. 32) arve nr 38102/10-2011 (I kd lk 48) – summas 58,83 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1602,52 eurot, millele lisandus viivis; kostjalt laekumine puudub (I kd lk 33, lk 36), jäi põhivõlg 1602,52 eurot; 33) arve nr 38102/11-2011 (I kd lk 47) – summas 95,99 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1698,51 eurot, millele lisandus viivis. Arvelt on maha arvestatud kostjale soodsamalt 7.7 m3 vett 39,80 euro eest, mida hageja kostjale vastu tulles arvutas varem arvestatud vee summalt maha (vt eelpool), seega koos eelmise perioodi võlgnevusega kuulus kostja poolt tasumisele 1579,71 eurot, millele lisandus viivis; kostjalt laekus 79 eurot (I kd lk 33, lk 36), jäi võlg 1500,71 eurot; 34) arve nr 38102/12-2011 (I kd lk 46) – summas 122,08 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1622,79 eurot, millele lisandus viivis; kostjalt laekus 96 eurot (I kd lk 33, lk 36), jäi võlg 1526,79 eurot. Periood 01.01.2012 – 31.05.2012 Hageja on perioodil 01.01.2012 – 31.05.2012 esitanud kostjale arved ja laekumised samal perioodil järgmistes summades: 35) arve nr 38102/01-2012 (I kd lk 45) – summas 142,41 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1669,20 eurot, millele lisandus viivis; kostjalt laekus 112,85 eurot (I kd lk 33, lk 36), jäi võlg 1556,35 eurot ;

36) arve nr 38102/02-2012 (I kd lk 44) – summas 193,54 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1749,89 eurot, millele lisandus viivis; kostjalt laekumine puudub (I kd lk 33, lk 36), jäi võlg 1749,89 eurot; 37) arve nr 38102/03-2012 (I kd lk 43) – summas 189,62 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1939,51 eurot, millele lisandus viivis; kostjalt laekus 198,43 eurot (I kd lk 33, lk 36), jäi võlg 1741,08 eurot; 38) arve nr 38102/04-2012 (I kd lk 42) – summas 142,41 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1883,49 eurot, millele lisandus viivis; kostjalt laekus 202 eurot (I kd lk 33, lk 37), jäi võlg 1681,49 eurot; 39) arve nr 38102/05-2012 (I kd lk 41) – summas 193,54 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1875,03 eurot, millele lisandus viivis; kostjalt laekus 280 eurot (I kd lk 33, lk 37), jäi võlg 1595,03 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1595,03 eurot. Kohus ei tuvastanud kostja ettemaksu hageja ees, küll leiab kohus, et hageja arvestustes esinesid mõned eksimused. Samuti ei pea kohus põhjendatuks arvetel märgitud viivise väljamõistmist, kuna hageja on esitanud hagi põhivõlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja on viidanud hagiavalduses viivise sätetele, kuid on palunud välja mõista põhivõlgnevuse (I kd lk 27). Arvetel märgitud viivist ei saa lugeda põhivõlgnevuse hulka. Samuti ei ole hageja viivisearvestust välja toonud, ega näidanud, kuidas arvutati võlgnevuselt viivist. Seega on põhjendatud kostjalt põhivõlgnevuse 1595,03 euro väljamõistmine. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldas hagi 78% ulatuses, kuid peab käesoleval juhul mõistlikuks menetluskulude mõlema poole enda kanda jätmist, kuna hageja esitatud arvetes esinesid sellised eksimused, mis tekitasid kostjas põhjendatult segadust. Samuti nähtub asja materjalidest (II kd lk 179-180; 189190), et kostja on korduvalt pöördunud juhatuse poole, et saada selgitusi ja palunud koopiaid korteriühistu üldkoosolekute väljavõtetest, kuid kostja pöördumistele ei ole reageeritud või kostja kirjalikke dokumente ei ole juhatus vastu võtnud. Seega olid põhjendatud kostjal tekkinud küsimused, millest lähtuvad hageja arvestuse alused. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.