Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja vastus

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Arvetel puuduvad allkirjad kostjalt, et ta arved kätte on saanud, samuti andmed arve koostaja kohta ja tema allkiri. Arveid ei ole kostja enne näinud. Mõlemal arvel kajastatud maamaksud on tasutud. Hooldustasu tasumisele ei kuulu kuna mingit hooldust kostja boksile tehtud ei ole. Hoolduskulude puhul peab olema detailselt lahti kirjutatud, millest see summa koosneb, lihtsalt hoolduskulude arve on ebaseaduslik ja tasumise kohustus puudub. Elektriarvestite paigaldamise eest nõutav 165 eurot on kriminaalne, kostja boksis ei ole elektrit ning arvestit ta ei vajanud. Ühistu esimehel ei olnud õigust kostja nõusolekuta elektriarvestit kostjale paigutada. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Kostja esindaja on tasunud 04.09.2012 kostja nimel maamaksu 26 eurot ning 05.06.2013 lisaks veel 6,53 eurot, mis on hageja poolt juba arvestatud nõude esitamisel. Hageja ei nõustu, et kostja on tasunud 2011.a maamaksu 15,47 eurot. Hooldustasu ei ole suunatud kostja isikliku garaažiboksi korrastamisele vaid tegu on ühistu üldiseks korrashoiuks mõeldud liikmemaksuga – seetõttu nimetatakse liikmemaksu arvel hooldustasuks. Liikmemaksu kohustus tuleneb nii seadusest kui põhikirjast ja liikmemaksu suurus otsustatakse üldkoosoleku otsustega. 04.05.2011 ja 30.05.2012 üldkoosolekutel otsustati hooldustasu suuruseks tavaboksi (19m2) puhul vastavalt 100 ja 69 eurot. 30.05.2012 üldkoosolekul otsustati ka igale garaažiboksile elektriarvesti paigaldamine. Arvetel on kajastatud hooneühistu korrapäraseks korrashoiuks vajalike kulutuste summad, mille tasumisest ei ole kostjal õigus keelduda. Kohtu põhjendused 14.01.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, kostja vaidles nõudele vastu. Puudub vaidlus, et kostjale kuulub garaažiboks nr 137 Hooneühistus XXX. Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Hageja nõude aluseks on kaks arvet. Arve nr 2011-137 (t lk 4) järgi tuli kostjal tasuda hooldustasu 2011.a eest 100 eurot ning maamaks 15,47 eurot. Arve nr 12127 (t lk 5) järgi tuli kostjal tasuda hooldustasu 2012.a eest 69 eurot, maamaksu 26 eurot ning elektriarvesti paigaldamise tasu 165 eurot. Hageja ei ole arve nr 12127 alusel maamaksu osas nõuet esitanud, kuna see on tasutud 04.09.2012 (t lk 56). Samuti on kahe arve koguvõlgnevusest maha arvestatud 05.06.2013 kostja eest tasutud 6,53 eurot (t lk 57). Kostja on esmalt väitnud, et ta ei ole hagi aluseks olevaid arveid enne hagi esitamist näinud. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud väide ei ole usutav kuivõrd kostja ise väidab, et mõlemal arvel kajastatud maamaks on tasutud. Kostja poolt etteheidetavat arve koostaja andmete märkimise või arve adressaadile isiklikult allkirja vastu kättetoimetamise nõuet seadusest ei tulene ning sellised asjaolud ei saa olla põhjenduseks arve tasumata jätmiseks. Kostja väitel on maamaks tasutud. Hageja on esitanud nõude vaid arvest nr 2011-137 tuleneva maamaksu osas, kuid kostja ei ole tõendanud, et nimetatud maamaks on tasutud. Kuivõrd kostja maamaksu tasumise nõude osas muid vastuväiteid ei esita, kuulub maamaks summas 15,47 eurot väljamõistmisele. Kostja hinnangul ei pea ta tasuma hooldustasu, kuna see pole arvel detailselt lahti kirjutatud ja kostja garaažiboksi pole hooldatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hooldustasu ei tähenda seda, et ühistu peaks konkreetse isiku garaažiboksi hooldama vaid tegu on ühistu hooldamise tarbeks kogutava summaga. Hooldustasu summa kujunemine peaks iseenesest olema tõepoolest jälgitav, st peaks olema aru saada millistest summadest hooldustasu koosneb. Küll aga ei pea see kohtu hinnangul olema märgitud arvel, vaid hooldustasu komponendid võivad olla välja toodud ka näiteks üldkoosoleku otsustes või majanduskavas, millega ühistu liikmel peaks olema võimalus tutvuda.

Hageja on väitnud, et arvetel märgitud hooldustasu näol on tegu hooneühistu liikme liikmemaksuga, mida nimetatakse hooldustasuks põhjusel, et seda tasu kasutatakse hooneühistu üldiseks korrashoiuks. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p 4 kohaselt on hooneühistu liige kohustatud tasuma liikmemaksu käesoleva seaduse §-s 13 kindlaksmääratud ulatuses. HÜS § 13 lg 1 sätestab, et hooneühistu liige on kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. Vastavalt hageja põhikirja (t lk 58-65) punktile 24 kogutakse liikmemaksu ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutuste katmiseks. Põhikirja punkt 26 kohaselt kehtestatakse liikmemaksu arvestamise ja tasumise täpsem kord üldkoosoleku otsusega. 04.05.2011 kordusüldkoosolekul (t lk 66-80) otsustati hooldustasu suuruseks tavaboksi (19m2) puhul 100 eurot (protokolli punkt 9). 30.05.2012 kordusüldkoosolekul (protokolli punkt 4 ja protokolli lisa, t lk 81-88) võeti vastu eelarve, milles kajastus hooldustasuna summa 69 eurot. Koosolekute protokollidest nähtub, et hooldustasu arvelt kaetakse teenused nagu lumekoristus, vesi, elekter, raamatupidamisteenus, telefon ja muud taolised kulud. Arvestades hooldustasu olemust, on kohus seisukohal, et hooldustasu näol on tegu liikmemaksuga HÜS § 13 lg 1 tähenduses. Üldkoosolekute protokollid ei kajasta eraldi, lisaks hooldustasule, ka liikmemaksu, samuti ei ole kostjalt nõutud liikmemaksu lisaks hooldustasule. Kuivõrd liikmemaksu tasumise kohustus tuleneb seadusest, hooneühistu põhikirjast ning liikmemaksu määr on otsustatud üldkoosolekul, tuleb hooneühistu liikmetel nimetatud tasu maksta. Tasumata jätmist ei vabanda see, et arvel on liikmemaks märgitud teise nimega või et välja ei ole toodud arvel seda, mille tarbeks ühistu liikmemaksu kasutab. Kostja vaidleb vastu elektriarvesti paigaldamise tasu maksmise kohustusele, kuivõrd tal arvestit vaja ei ole ning selle paigaldamiseks oli vajalik kostja nõusolek. HÜS § 13 lg 2 kohaselt ei ole hooneühistu liige kohustatud hüvitama ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 30.05.2012 üldkoosolekul otsustati elektriarvesti paigaldamine, samuti võeti samal koosolekul vastu eelarve projekt, milles kajastub ka elektritööde teostamise maksumus 165 eurot boksi kohta. Kohtu hinnangul ei olnud elektriarvesti paigaldamiseks vaja eraldi kostja nõusolekut, kuna otsus on võetud vastu üldkoosolekul. Hageja ei ole esitanud kostjale arvesti paigaldamise eest arvet suuremas summas, kui on kajastatud kordusüldkoosolekul vastu võetud eelarves. Üldkoosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud, kui need ei ole tühised või kehtetuks tunnistatud. HÜS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 521 lg 1 järgi on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui: 1) otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; 2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohtu hinnangul ei viita menetluses esitatud asjaolud sellele, et üldkoosolekute otsused oleksid tühised. Otsused hooldustasu suuruse määramise ning elektriarvesti paigaldamise või eelarve vastuvõtmise osas ei riku mõnda seadust, samuti ei ole otsused heade kommetega vastuolus. Kohtule ei ole teada, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. TÜS § 46 lg 1 ja 2 sätestavad: „Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust.“ TÜS § 47 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja punkt 48 kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et poolt hääletaks üle poole

üldkoosolekul esindatud ühistu liikmetest. 04.05.2011 ja 30.05.2012 üldkoosolekute protokollidest nähtuvalt oli tegu korduskoosolekutega, seega võis vastu võtta otsuseid olenemata koosolekul esindatud liikmete arvust. Kostja ei ole vaidlustanud, et tegu oli korduskoosolekutega. Protokollide kohaselt hääletas otsuste poolt üle poole kohalviibijatest. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt alust pidada üldkoosolekute otsuseid tühiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole kohus üldkoosolekute otsuseid ka kehtetuks tunnistanud. Kostja väitel on 30.05.2012 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks esitatud hagi (t lk 124-128), kohtule ei ole aga esitatud kohtulahendit, millest nähtuks 30.05.2012 koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine. Seetõttu tuleb üldkoosoleku otsuseid pidada kehtivateks. Kohus ei saa sekkuda üldkoosoleku diskretsiooni ega hakata hindama üldkoosoleku otsuste sisulisi küsimusi nagu näiteks otsuste otstarbekus, majanduslik põhjendatus vms. Üldkoosolekute otsused on seega täitmiseks kohustuslikud. Kohtuistungil esitas kostja maksekorralduse, mille kohaselt on XXX tasunud 12.11.2013 hagejale 23,62 eurot (t lk 187). Maksekorralduse selgitusse on märgitud „XXX, arve nr 20130720081795“. Maksekorralduse põhjal saab asuda seisukohale, et makse on tehtud XXX eest, mitte kostja eest. Samuti ei vasta selgituses märgitud arve number kummagi hagi aluseks oleva arve numbriga. Seega ei kuulu 12.11.2013 tasutud summa arvestamisele väljamõistetava summa suuruse määramisel, kuna summa ei ole tasutud kostja eest ega kummagi hagi aluseks oleva arve tasumiseks. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja arvest nr 2011-137 tuleneva maamaksu summas 15,47 eurot. Samuti tuleb välja mõista hooldustasud aastate 2011 ja 2012 eest 169 eurot ning elektriarvesti paigaldamise tasu 165 eurot, summast tuleb maha arvata kostja poolt 05.06.2013 tasutud summa 6,53 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist määras 0,02% päevas (s.o vähem kui seadusjärgne viivisemäär) ning vähendanud arvestatud viivisenõuet 7,06 euroni. Vastuväiteid viivisemäära ega viivisevõlgnevuse summa osas kostja esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 342,94 eurot ning viivisevõlgnevuse 7,06 eurot, kokku 350 eurot. Otsuses nimetamata tõendid (hageja majandusaasta aruanded, kohtuotsused 2007 ja 2008 toimunud üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohta, XXXesitatud arved, avaldused XXX ja muudele isikutele, teated liikmelisuse võõrandamise kohta jm) jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjassepuutumatud. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.