lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-20702/36

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-20702/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1997
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjedTsMS § 230Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 1050Süü vastutuse alusena

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-20702/71Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja23.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.02.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-20702

Tsiviilasi

R F hagi Elektrilevi OÜ (endine ärinimi Eesti Energia Jaotusvõrkude OÜ) vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

5253,66 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.08.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elektrilevi OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

28.01.2014

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R F (IK XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Kostja Elektrilevi OÜ (endine ärinimi Eesti Energia Jaotusvõrkudude OÜ, registrikood 1050857, asukoht Kadaka tee 63, Tallinn), lepingulised esindajad Heili Raudkivi ja Marek Aunver

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 26.08.2013 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1.R F esitas 25.05.2012 hagi Harju Maakohtusse Eesti Energia Jaotusvõrkude OÜ (nüüd Elektrilevi OÜ) vastu kahju 5253,66 euro hüvitamiseks.
2.T S i korteris Tallinnas, XXXXXXXX asunud kostjale kuulunud elektriarvesti põhjustas korteris 27.05.2009 tulekahju, mille tulemusena tekitati kahju ka hagejale kuuluvale korterile XXXXXXX. Nimetatud asjaolu on tõendatud Harju Maakohtu 21.04.2011 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-10-36126, mille arutamisse oli kostja kaasatud kolmanda isikuna. Kuna kohtuotsusega tuvastati, et hageja korterile kahju tekitanud tulekahju põhjustas kostjale kuuluv elektriarvesti, siis on kostja kohustatud hüvitama tulekahjuga tekitatud kahju. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaidlustanud, et T S i korteris asus kostjale kuuluv elektriarvesti ja 27.05.2009 toimus XXXXXX kortermajas tulekahju, ning et nimetatud asjaolu on Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-36126 tõendamist leidnud. Kostja väitel puudus tal võimalus esitada oma taotlusi, väiteid ja tõendeid, kuna ta kaasati menetlusse liiga hilja, samuti ei olnud tal võimalik esitada oma taotlusi, väiteid ja tõendeid hageja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Kuigi tsiviilasjas 2-10-36126 jäeti R F hagi T S i vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, siis nimetatud kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ei ole kostja kui eelmises menetluses kolmanda isiku jaoks kohustuslikud. Eeltoodust tulenevalt ei esitanud kostja otsuse peale ringkonnakohtule apellatsioonkaebust. Kohtuotsus ei ole tehtud praeguse kostja suhtes ja selle resolutsioonist ei tulene kostja jaoks ühtegi kohustust.
4.Paljasõnaline on hageja väide, et Sõle tn 71 aset leidnud põleng sai alguse korteris nr 34 asunud kostjale kuuluvast elektriarvestist, mistõttu vastutab kostja tekkinud kahju eest. Kui põleng oleks alguse saanud elektriarvestist, oleks arvesti tulekahju ulatuslikkuse tõttu pidanud täielikult ära põlema, kuid on jäänud tulest sisuliselt puutumata. Tsiviilasjas nr 2-10-36126 tunnistajana üle kuulatud V. P järeldused selle kohta, et põleng võis saada alguse arvestist, olid asjatundmatud ja väärad. Põlengu toimumise ajaks 27.05.2009 oli arvesti kasutusel olnud vaid viis ja pool aastat. Kostja praktikas ei ole aset leidnud ühtegi juhtumit, kus arvesti oleks iseenesest süttinud. Põhjendamatu on kahelda kostja kahjunõuete komisjoni töö usaldusväärsuses, mis tuvastas, et kahjunõue ei kuulu hüvitamisele, kuna põleng ei olnud põhjustatud kostja elektripaigaldisest.
5.Hageja esitas korteri remondi maksumuse kohta kolm erinevat hinnapakkumist, olles samas kohtule kinnitanud, et tegi ise remondi. Ka on hageja olnud oma nõuete esitamisel ebajärjekindel. Kostja leidis, et kahju on tõendamata. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks välja 5253,66 eutot ja jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas põleng Sõle tn 71 korteris nr 34 sai alguse kostjale kuuluvast elektriarvestist, samuti kahju suuruse üle.
8.Kohus nõustus hagejaga, et asjaolu, et põlengukahjustusi hageja korterile nr 38 tekitas T S i korteris nr 34 asunud kostjale kuuluva elektriarvesti süttimisest tekkinud tulekahju, on tuvastatud teises kohtumenetluses tehtud kohtuotsusega. Kohus peab tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 sellega arvestama.
9.Hinnates tsiviilasjas 2-10-36126 tuvastatud asjaolusid ja kostja vastuväited, leidis kohus, et kostja vastuväidete aluseks olevad tõendid tsiviilasjas 2-10-36126 tehtud kohtuotsusega tuvastatud järeldusi, et tulekahju sai alguse arvesti ühenduskontaktist, ei kummuta. XXXXXX elamus asetleidnud tulekahju tekkepõhjus on jõustunud otsusega õigesti tuvastatud ja kostjapoolne tegevusetus T.S korteris asunud elektriarvesti süttimise ärahoidmiseks oli põhjuslikus seoses tulekahju puhkemisega ja selle levikuga hagejale kuuluvasse korterisse nr 38, mis sai põlengukahjustuste tõttu kannatada. Kohtu hinnangul kostja ei tõendanud temal süü puudumist arvesti süttimise ärahoidmiseks (VÕS § 1050, 104).
10.Kahju suuruse osas osundas kostja, et hageja on mõlemas kohtumenetluses esitanud kohtule kokku kolme erineva ehitusettevõtja hinnapakkumised. Tsiviilasjas nr 2-1036126 esitas hageja OÜ Hope Project hinnapakkumise 6205,24 eurot, House Building Grupp OÜ hinnapakkumise 6708,23 eurot ning praeguses asjas Kortus Teenindus OÜ eelarve 5253,66 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja nõuab. Samas on hageja eelmises kohtumenetluses istungil kinnitanud, et tegi remondi ise. Samuti on hageja olnud oma nõuetes ebajärjekindel. Tsiviilasja nr 2-10-36126 raames nõudis hageja toonaselt kostjalt T S ilt 35 000 krooni (2236,91 eurot) hüvitamist, oma 31.01.2012 kirjas kostjale nõudis hageja kolm korda suurema ehk 6708,23 euro suuruse summa hüvitamist, praeguses tsiviilasjas nõudis hageja 5253,66 eurot.
11.Kohtuistungil vande all antud ütlustes hageja selgitas, et remondi korteris tegi ta tegelikult ise, aitasid teda vend ja tuttavad. Remondiks kulus see konkreetne summa, mis on näidatud OÜ Kortus Teenindus eelarves.
12.Kuigi hageja on olnud oma nõuetes arusaamatult ebajärjekindel, on põlengu tagajärjel hagejale kahju tekitamine piisavalt tõendatud, sh fotodega kahjustatud korterist. Kahju suuruse osas võttis kohus arvesse, et hageja kinnitas vande all, et tema poolt aasta jooksul teostatud korteri remondi maksumus vastab Kortus Teenindus OÜ eelarvele 5253,66 eurot. Nimetatud eelarve on väikseim teiste juriidilistest isikutest äriühingute pakkumistest. Kuigi hageja tegi remondi mitte juriidilisest isikust ehitusettevõtja kaudu, vaid n.ö oma jõududega, ei tähenda see, et tema enda ja sugulaste - tuttavate töötamine oleks pidanud toimuma tasuta ja ei kujuta endast kulu. Materjalide maksumus on nii füüsilise isiku kui juriidilise isiku jaoks ühesugune. Seetõttu on hageja kahjunõue mõistlik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus
13.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
14.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on tsiviilasja nr 2-10-36126 menetluses tuvastatud, et põlengu põhjustas apellandile kuuluv elektriarvesti. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt jäeti hagi T S i vastu rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Otsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa TsMS § 457 lg 1 sõnastus ei hõlma, mistõttu ei saa nendest menetlusse kolmanda isikuna kaasatule kohustusi tekkida. Kohus leidis tsiviilasja 2-10-36126 otsuse põhjendavas osas, et põleng võis alguse saada elektriarvestist, tuginedes T S i poolt palgatud töömehe ütlustele, kes ei omanud päästealal mistahes teadmisi. Tunnistaja ütlused ei olnud hagi aluseks olevad asjaolud, mistõttu kohtu viide TsMS § 457 lg-le 1 on asjassepuutumatu. Apellant osales tsiviilasja nr 2-10-36126 menetluses hageja poolel, mistõttu ei olnud tal võimalik vaidlustada muuhulgas kahju tekkimist hagejal. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal võimalus kolmanda isikuna kohtuotsuse edasikaebamisel oma õigusi ja huve efektiivselt kaitsta. Kohtuotsus tsiviilasjas 2-10-36126 ei ole tehtud kostja suhtes, hagi rahuldamata jätmine ei riiva kuidagi kostja huve või õigusi.
15.Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on oma kohustused arvesti korrasoleku osas täitnud. Kohus on jätnud põhjendamata, mis põhjendusel ei ole otsuse tegemisel arvesse võetud kostja tõendeid korterisse nr 34 elektriarvesti paigaldamise aja, Eesti Vabariigi standarditel tugineva taatlemisintervalli ja asjaolu kohta, et teadaolevalt ei ole esinenud praktikas ühtegi juhtumit, kus elektriarvesti oleks iseenesest põlema süttinud. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, milliseid muid tegevusi pidanuks kostja ette võtma, et vältida põlengut. Kostja jääb seisukohale, et põleng tekkis mitte elektriarvestist, vaid tõenäoliselt XXXXX trepikoja vanade alumiiniumist elektrijuhtmete ja korteri 34 uute vaskjuhtmete ühenduskohas tekkinud lühisest. Põleng ei saanud alguse elektriarvestist, kuna kostja esitatud tõendite kohaselt olid arvesti ühenduskontaktid terved.
16.Hageja on kinnitanud, et tulekahjus said kannatada kõik toad, mis on ilmselge valeütlus. Fotodelt nähtub, et põlengus võis kannatada saada maksimaalselt vaid 3m2 esikust. OÜ Kortus Teenindus hinnapakkumise alusel kahju hüvitamine kujutaks endast hageja alusetut rikastumist. OÜ Kortus Teenindus koostatud hinnapakkumine on ülipõhjalik ning esitatud tihedas tekstis kolmel lehel, see on valminud juba põlengule järgneval kuupäeval. Kostja ei pea seda võimalikuks, kuna sellise sisu ja mahuga dokumendi koostamine eeldab põhjalikku eeltööd. Eelduslikult on tegemist hiljem kohtumenetluse tarbeks fabritseeritud dokumendiga, mida kinnitab ka asjaolu, et hinnapakkumises on summad esitatud eurodes, mis maksevahendina hakkas Eestis kehtima alles 2011. a, kuigi pakkumine pärineb 2009. a maikuust. Kuna väidetavalt tegi hageja remondi korteris ise, siis on hinnapakkumus ka asjassepuutumatu. Hinnapakkumine hõlmab sisuliselt kogu korteri remonti, mis ei ole kuidagi seotud põlengust tekkinud kahjuga. Hagejal on küll õigus tervet korterit hõlmav põhjalik remont teha, kuid mitte kostja arvel. Vastustaja seisukoht
17.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui

esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

19.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
392.Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20.Ringkonnakohtu arvates kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 457 lg 1 ja leidis seetõttu alusetult, et tulekahju tekkepõhjust pole vaja käesolevas asjas enam välja selgitada ja kostja vastutusele hinnangut anda. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Tsiviilasjas nr 2-10-36126, milles jäeti R F hagi T S i vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata, ei olnud hagi aluseks asjaolu, et tulekahju sai alguse elektriarvestist, mis on käesoleva vaidluse hagi aluseks olev asjaolu. Tsiviilasjas nr 2-10-36126 tehtud kohtuotsuse kohaselt tugines hageja seal asjaoludele, et tulekahju sai alguse elektripaigaldisest, mis kuulub korteriomanikule. Ühtlasi välistas hageja Elektrilevi OÜ vastutuse, märkides, et kontrolli käigus on selgunud, et arvesti kontaktühendused olid korras, mis näitab, et põlengut ei põhjustanud arvesti. Samuti on voolumõõtja põlengu tagajärjel oluliselt sulanud, kuid mitte täielikult, arvesti süttimisel oleks arvesti täielikult hävinud. Seetõttu esitas hageja hagi üksnes T S i, mitte Elektrilevi OÜ vastu. Kuna käesolevas menetluses esitas hageja hagi Elektrilevi OÜ vastu sellistel asjaoludel, mis ei olnud hagi aluseks teises tsiviilasjas, ei ole teises tsiviilasjas tuvastatud asjaolud käesolevas asjas menetlusosalistele siduvad. Maakohus peab seetõttu tuvastama kostja vastutuse aluseks olevad asjaolud, hinnates kõiki poolte väiteid ja esitatud tõendeid.
21.Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ka kahju suuruse väljaselgitamisel. Maakohus tugines üldsõnaliselt hageja vande all antud seletusele ja esitatud fotodele, jättes täielikult tähelepanuta kostja poolt toodud vastuolud hageja seletuse ja fotode vahel. Hageja ei ole hagi alusena välja toonud täpset kirjeldust, millises toas, millises ulatuses ja mis oli põlenud või muul moel kahjustunud ega ole seostanud oma ütlusi esitatud fotodega. Hageja on tõendina esitanud 22 fotot, jättes välja toomata, millist tema väidet mingi foto tõendab.
22.Kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb maakohtul kõigepealt välja selgitada kahjustuste ulatus, seejärel, millised tööd on vajalikud nende kahjustuste likvideerimiseks ja alles seejärel hinnata nende tööde maksumust. Õige on kostja väide, et Kortus Teenindus OÜ eelarve hõlmab kogu korteri remonti, sealhulgas ka selliseid töid, mis ilmselt ei ole seotud tulekahju tagajärgede likvideerimisega. Õige on ka kostja seisukoht, et kuna kohtumenetluse ajaks oli korter väidetavalt remonditud, oleks hageja saanud välja tuua ja tõendada tegelikke kulutusi.
23.Menetluskulud jaotab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja