2-12-52130/20 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-12-52130 Swedbank AS esitas 10.12.2012 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A P ja U P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 17.10.2003 sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) (edaspidi hageja) ja E P (edaspidi Laenusaaja, surnud XXXXXXXXX) teleteenuste lepingu (Lisa 1), mis oli seotud Laenusaaja arvelduskontoga nr 221015068052 (edaspidi Arvelduskonto) ning mille alusel võimaldas hageja Laenusaajale internetipanga teenuse kasutamist. Hageja väljastas Laenusaajale Arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja lepingu sõlmimine interneti(panga) vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga. Väikelaenulepingust tulenev võlgnevus: 27.10.2008 sõlmisid hageja ja laenusaaja internetipanga vahendusel eeltoodud tingimustega kooskõlas oleva väikelaenulepingu nr 08-213929-VL (lisa 2) (edaspidi leping; hageja lisab käesolevale hagiavaldusele väikelaenulepingu üldtingimused; Lisa 3), mille kohaselt võimaldas hageja Laenusaajale laenu summas 639.12 EUR (nähtub Lisalt nr 4). Hageja kandis Laenusumma kostja Arvelduskontole. Kasutatud laenusumma eest kohustus Laenusaaja tasuma hagejale intressi 21%. Lepingu tähtajaga 26.04.2010. Intressi arvestas hageja vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 5.1 igapäevaselt lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Intressiarvestus toimus maksepäevast maksepäevani (va esimene intressi periood) ning intressisumma tuli Laenusaajal tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega. Maksepäevadel tasumisele kuuluvad laenu osamaksete ning intressi summad olid fikseeritud lepingu lahutamatuks osas olevas graafikus. Üldtingimuste punkti 4.1. kohaselt pidi laenu tagastamine toimuma igakuiste annuiteetmaksetena ja Laenusaaja kohustus tagama maksepäeval (iga kuu 26. kuupäeval) annuiteetmakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu Arvelduskontol. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, jäädes laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.1.1. on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest. Laenusaaja E P suri XXXXXXXXX. PärS § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lg 3 tulenevalt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 119 tulnevalt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Hagejale teadaolevalt ei ole laenusaajal järglasi, mistõttu on pärijad tema vanemad A P ja U P, hagejale teadaolevalt ei ole viimatinimetatud isikud pärandi vastuvõtmisest loobunud. Seega on laenuvõtja õigused ja kohustused üle läinud A P ́le ja U P ́le. 20.04.2012 saatis hageja kostjatele teatise võlgnevuse kohta (Lisa 5), milles teavitas hageja kostjaid lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda. Laenusaaja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 26.09.2009. Alates 26.09.2009 kuni 26.04.2010 laenusaaja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 8 (kaheksa) üksteisele järgneva intressi maksega (lisa 4). Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 26.04.2010 ütles hageja lepingu ühepoolselt üles.

2-12-52130 05.12.2012 seisuga moodustab kostjate võlgnevus hageja ees kokku 426.04 EUR s.h. põhiosa 308.88 EUR, intress 43.98 eurot ajavahemiku 26.09.2009-26.04.2010 eest ja põhiosa viivis 73.18 eurot ajavahemiku 26.10.2009-05.12.2012) (lisa 4). Käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus: 16.11.2007 sõlmisid Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank, edaspidi hageja) ja E P (edaspidi laenusaaja) laenulepingu nr 07-207399-VL (edaspidi leping) summas 32 000 Eesti krooni (kolmkümmend kaks tuhat) intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 25.11.2010 (lisa 6). Laenusaaja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 25.kuupäeval. Laenusaaja jäi lepingu intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 25.11.2009. Alates 25.09.2009 kuni 25.11.2010 Laenusaaja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 14 (neliteist) üksteisele järgneva intressi maksega (lisa 7). Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 20.04.2012 saatis hageja kostjatele teatise võlgnevuse kohta (Lisa 5), milles teavitas hageja kostjaid lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda. 25.11.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles (lisa 7). 05.12.2012 seisuga moodustab kostjate võlgnevus hageja ees kokku 1 498.32 EUR s.h. põhiosa 1 016.22 EUR, intress 271.64 eurot ajavahemiku 25.09.2009-25.11.2010 eest ja põhiosa viivis 210.46 eurot ajavahemiku 25.10.2009-05.12.2012 (lisa 7). Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus: 10.11.2006 sõlmisid Hageja ja E P (edaspidi Laenusaaja) vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping, Lisa 8), mille alusel andis Hageja Laenusaaja kasutusse Visa Classic krediitkaardi nr 4797245000944710 (edaspidi kaart) krediidilimiidiga 10 000,00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221015068052. Vastavalt lepingu punktile 5.1 krediteeris Hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu punkti 5.4 kohaselt arvestas Hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Lepingu punkti 5.7 alusel kohustus Laenusaaja tagama, et maksepäeval (so iga kuu 03. kuupäeval) oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot intressi ulatuses (lepingu punkt 5.1). Kui Hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges Hageja, et Laenusaaja ei ole täitnud lepingu punktis 6.4 toodud maksekohustust. Laenusaaja tegi krediidiga tehinguid 625.16 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis Laenusaaja maksepäeval intressi tasumata. Sellega rikkus Laenusaaja lepingu punkte 5.1. ja 6.4. 20.04.2012 saatis hageja kostjatele teatise võlgnevuse kohta (Lisa 5), milles teavitas hageja kostjaid lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda. Vastavalt lepingu punktile

2-12-52130 Kostjate võlgnevus hageja ees kokku 2 741.47 EUR, millest põhiosa 1 950.26 EUR, intress 678.74 EUR, viivis 428.09 EUR. TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhindudes eeltoodust hageja palub: 1) mõista kostjatelt solidaarselt Swedbank AS ́i kasuks välja käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 2 741.47 EUR; 2) mõista kostjatelt solidaarselt Swedbank AS ́i kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 1 950.26 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; 3) jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv

2-12-52130 PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Hageja soovibki Kostjatelt Hageja nõuete rahuldamist pärandvara arvel. Kostjate seisukohalt on pärijate vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Hageja nõustub Kostjate seisukohaga, kuid kuna pärandvara inventuuri akti (Lisa 1) kohaselt on pärandajal vara 2 037.81 EUR ning kohustusi seisuga XXXXXXXXX 1 950.26 EUR, st pärandavara on rohkem, kui põhikohustusi Hageja ees, siis on pärandvara arvel võimalik Hageja nõuded suuremas osas täita. Hagiavalduse esitamiseks oli Hageja nõue Kostjate vastu 2 741.47 EUR. Hageja on valmis loobuma kõrvalnõuetest, kui Kostjad pärandvara arvel Hageja põhinõuded rahuldavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud pärandajaga sõlmitud laenulepingud ja nendest tulenevad nõuded. Samuti esitas Hageja pärandvara inventuuri akti, mille kohaselt on pärandvara arvel võimalik täita suurem osa nõudeid. Kostjate seisukoha kohaselt ei jätku pankrotivarast Hageja nõuete katmiseks. Pärandvara inventuuri akti kohaselt ja ka tänase päeva seisuga on pärandaja kontol nii raha, kui ka pensionifond K3 osakuid. Osakuid on tänaseks aktis nimetatud väärtusest rohkemgi. Kostjad pärisid ka pensioniosakud, kuid tänaseni ei ole neid realiseeritud, mis tähendab seda, et Kostjad on kohut tahtlikult eksitusse viinud väites, et pärandvara arvelt ei ole võimalik Hageja nõudeid täita. Hageja selgitab, et nimetatud osakuid saab realiseerida alates pärandi vastuvõtmisest ühe aasta jooksul. Hageja on seisukohal, et menetluse saab lõpetada selliselt, et Kostjad realiseerivad pensioniosakud ja tasuvad selle arvelt Hageja nõuded. Hageja selgitab, et Kogumispensionide seadus (KoPS) 28 lg 2 järgi on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Sama seaduse § 30 lg 1 kohaselt võib pärija võtta pärandvara hulka kuuluvad osakud tagasi ühe aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus tema pärimisõiguse kohta. Sellest tulenevalt kaotavad Kostjad osakute käsutamise õiguse 29.05.2014. Hageja on seisukohal, et pärandvara arvel on võimalik Hageja nõuded enamuses täita, mistõttu ei ole Kostjate taotlus menetluse lõpetamiseks põhjendatud. Pärandvara inventuuri akti kohaselt on pärijad pärinud vara, mille arvelt on võimalik Hageja nõuded osaliselt täita. Kostjad on pärinud ka vara, mis ei kuulunud pankrotivara hulka – pensioniosakud ei kuulu pankrotivara hulka lähtudes kogumispensionide seaduse (KoPS) § 5 lg 2 tulenevalt. Küll on aga pensioniosakute näol tegemist pärandiga, millise arvel on võimalik võlausaldaja nõudeid täita. See tähendab, et inventuuriaktis nimetatud summa (pärandvara) ulatuses on Kostjad Hageja ees vastutavad. Võlamenetluse mõttes on pärand kõik pärandaja õigused ja kohustused, seega ka pensioniosakud, millisega vastutab pärija võlausaldaja ees. Hageja hinnangul ei ole Kostjad esitanud hagile ühtegi sisulist vastuväidet, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks või menetluskulude Hageja kanda jätmiseks. Hageja on seisukohal, et pärandvara arvel on võimalik Hageja nõuded osaliselt täita, mistõttu ei ole Kostjate taotlus hagi rahuldamata jätmiseks põhjendatud. Eeltoodu alusel palub hageja hagi rahuldada ja jätta menetluskulud Kostjate kanda.

2-12-52130 teada saada E P pärandvara suurus ja kas pärandvarast jätkub kõigi nõuete rahuldamiseks ning kas pärijad on nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Pärimismenetluse läbiviimine oli oluline ka seetõttu, et lähtudes pärimisseaduse (PärS) § 142 lg-st 6, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. 05.03.2013 algatatud pärimismenetluse tulemusena, mille käigus viidi kohtutäitur Enno Kermik poolt läbi E. P pärandi inventuur, väljastati pärimistunnistus nr 1621. Inventuuri käigus tehtud pärandvara nimekirjast nähtus, et E. P vara arvelt ei olnud võimalik kustutada E. P võlgnevust. Kuna pärijad ei olnud nõus E. P kohustusi rahuldama oma vara arvel, siis tulenevalt PärS § 142 lg-st 6, esitasid kostjad kohtule avalduse pärandvara pankroti välja kuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus ajutise pankrotihaldur Kristo Teder poolt esitatud aruandest selgus, et võlgnik (E. P) on maksejõuetu ning võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuivõrd maksejõuetuse põhjuseks on surm ja asjaolu, et võlgniku eluajal omandatud vara ei kata tema poolt võetud kohustusi. 30.08.2013 Pärnu Maakohtu kohtumääruse kohaselt lõpetas kohus E P pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ning võlgnik ja võlausaldaja ega kolmas isik ei ole maksnud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Kostjad on seisukohal, et pärimismenetluse tulemusena ning pärandvara pankrotimenetluse lõppemisega raugemise tõttu on selgunud, et E. Pl puudub vara, mille arvelt oleks võimalik likvideerida hageja hagiavalduses esitatud nõuet. Samuti on selgunud, et kostjad E. P pärijatena ei ole nõus esitatud nõude rahuldamisega oma vara arvel. Pärimismenetlus on lõppenud pärandvara inventuuri läbiviimisega ja pärimistunnistuse väljaandmisega 29.05.2013. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 142 lg 6 olid pärijad kohustatud välja kuulutama pärandvara pnkroti. Vastav avaldus sai kohtule esitatud 04.06.2013.a. Pankrotimenetluse tulemusena (tsiviilasjas nr 2-13-28299) lõpetati E P pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ning võlgnik ega võlausaldaja ega kolmas isik ei ole maksnud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seega ei jätku pankrotivarast hageja poolt esitatud nõuete rahuldamiseks. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud hageja nõue kostjate vastu E P kohustuste tasumise kohta kostjate vara arvelt ning esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PärS § 130 lg 3, § 143 lg 1 paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-12-52130 Hageja on asunud oma vastuses seisukohale, et kuna kostjad pärisid E P pensioniosakud ning kuna neid ei ole tänaseni realiseeritud, siis tähendab see seda et kostjad on kohut tahtlikult eksitusse viinud väites, et pärandvara arvelt ei ole võimalik hageja nõudeid täita. Kostjad selgitavad, et nemad on menetluse lõpetamise taotluses lähtunud pärandvara pankrotimenetluses selgunud asjaoludest. Kui pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega, siis on selge, et pärandvara arvelt ei ole võimalik hageja nõuet täita. Pankrotimenetluses on selgunud, et pensionifondi osakud ei kuulu pankrotivara hulka lähtudes kogumispensionide seaduse (KoPS) § 5 lõikest 2, mille kohaselt pensionifondi osakutele sissenõude pööramisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse (IFS) § 109 lõikes 7 sätestatut. Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 sätestab, et pensionifondi osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või kohtutäituril õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Muudel juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud. Eeltoodud sätetest tulenevalt puudub õigus nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist, mistõttu ei saa selle arvelt rahuldada hageja nõuet. Vastasel juhul oleks välja kuulutatud pärandvara pankrot. Kostjad tuletavad meelde, et pärandvara pankrotimenetlus alustati lähtudes pärimisseaduse § 142 lõikest 6, mille kohaselt, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluses on kindlaks tehtud, et pärandvarast ei ole jätkunud vara hageja esitatud nõuete rahuldamiseks, samuti on kostjad eelnevalt ka mitmel korral rõhutanud, et nemad ei ole nõus rahuldama hageja nõudeid oma vara arvel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes KoPS § 5 lg 2 ja IFS § 109 lg 7 ei saa kohustusliku pensionifondi osakute arvelt rahuldada hageja nõudeid, kuigi kostjatel on õigus see vastavalt kogumispensionide seadusele pärida.

2-12-52130 PärS § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 tulenevalt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 119 tulenevalt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Pankrotiseaduse § 4 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Antud juhul rauges pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, mistõttu puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Samuti puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks, sest pärandvara inventuuriaktist nähtuvalt oli pärandajal vara, mille arvel kohustusi hageja ees täita. Pooled ei vaidle selle üle, et PärS § 143 lg 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kohtutäitur Enno Kermiku 06.05.2013.a. pärandvara inventuuri akti kohaselt /t.l. 91/ on 3.09.2009 surnud E P varaks: 1) Swedbank AS pensionifond K3, mille saldo 21.03.2013 seisuga oli 1906.60 eurot; 2) kontol olev raha seisuga 3.09.2009 1.21 eurot; 3) sõiduauto Audi väärtusega 130 eurot. Kokku vara suremise hetkel seega 2037.81 eurot. Pärandaja kohustusteks on: 1) Swedbank AS laenulepingust nr 07-207399-VL tulenev laenujääk seisuga 3.09.2009 1016.22 eurot; 2) Swedbank AS laenulepingust nr 08-213929-VL tulenev laenujääk seisuga 3.09.2009 308.88 eurot ja 3) limiidikonto laenujääk seisuga 3.09.2009 summas 625.16 eurot. Kokku kohustusi suremise hetkel 1950.26 eurot. 29.05.2013.a. välja antud pärimistunnistuse kohaselt on E P pärijateks ema A P ja isa U P /t.l. 89-90/. Seega on kostjad pärinud vara, mille arvelt on võimalik hageja nõuded osaliselt täita. Kostjad on pärinud ka vara, mis ei kuulunud pankrotivara hulka – pensioniosakud ei kuulu pankrotivara hulka lähtudes kogumispensionide seaduse (KoPS) § 5 lg 2 tulenevalt. Küll on aga pensioniosakute näol tegemist pärandiga, millise arvel on võimalik võlausaldaja nõudeid täita. See tähendab, et inventuuriaktis nimetatud summa (pärandvara) ulatuses on kostjad hageja ees vastutavad. Võlamenetluse mõttes on pärand kõik pärandaja õigused ja kohustused, seega ka pensioniosakud, millisega vastutab pärija võlausaldaja ees. Kohus nõustub hagejaga selles, et pärandvara arvel on võimalik hageja nõuded osaliselt täita, mistõttu ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt.