Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2014. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-51658
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi XXXvastu 1057.78 euro nõudes
Hagihind
1057.78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (asukoht Narva mnt 9j, 15176 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Triin Kutberg (e-post: [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XXX hageja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks välja võlgnevus summas 1057.78 eurot (üks tuhat viiskümmend seitse eurot, 78 senti). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna käesoleval juhul luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt rahuldas hageja 29.04.2013.a otsusega nr 8-3.1/33867 XXX ja kostja 2012. aasta kohta esitatud ühises tuludeklaratsioonis esitatud tagastusnõude täitmise taotluse osaliselt ning tasaarvestas tulumaksu tagastusnõude summa 30,86 eurot kohtutäituri nõudega XXXvastu. Lisaks jättis hageja 16.07.2013.a otsustega nr 8-3.1/317, nr 8-3.1/318 ja nr 83.1/334 rahuldamata XXX ja kostja 2011, 2010 ja 2009. aasta kohta esitatud ühistes tuludeklaratsioonides esitatud tagastusnõude täitmise taotlused ning tasaarvestas tulumaksu tagastusnõuete kogusumma 1 026,92 eurot samuti kohtutäituri nõudega XXXvastu.
2.XXX esitas hagejale otsuste nr 8-3.1/33867, nr 8-3.1/317, nr 8-3.1/318 ja nr 8-3.1/334 osas vaided. Hageja on tunnistanud kehtetuks XXX ja XXXühisdeklaratsioone puudutavad otsused, millega peeti tagastusnõuetest kinni kohtutäituri nõue XXXvastu ega kantud raha ühisdeklaratsioonides näidatud pangakontole ehk XXX`le. Hageja tagastas vaideotsuste pinnalt XXX`le enammakse kokku summas 1 057,78 eurot hageja eelarvelistest vahenditest.
3.Kuna täiteasjas nr 026/2012/1166 on nõue esitatud üksnes kostja vastu ja kohtutäitur arestis üksnes kostja, mitte XXX tagastusnõude ning abikaasade ühise tuludeklaratsiooni kohaselt tuli tagastamisele kuuluv tulumaks kanda XXX`le, siis ei olnud hageja õigustatud ega kohustatud kohtutäituri arestimisakti täitma. Kohtutäituri nõude tasaarvestamist hageja ei tühistanud ega nõudnud kohtutäiturilt vastavate summade tagastamist, kuna need on eelduslikult juba tasutud võlausaldajate nõuete katteks. Kuna hageja täitis kostja kohustuse kohtutäituri ees olemata selleks õigustatud või kohustatud ja kostja rikastus kohustusest vabanemise tõttu, mis seisnes võla vähenemises, siis on hageja õigustatud kostjalt nõudma raha tagastamist summas 1057,78 eurot. Kostja on saanud kätte hageja esitatud nõudeavaldused rahalise kohustuse täitmiseks, hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga pole kostja hageja nõuet täitnud.
4.Hageja ei tühistanud hageja kohtutäituri nõude tasaarvestamisi ega nõudnud kohtutäiturilt raha tagastamist, mistõttu tekkis olukord, kus hageja täitis kostja kohustuse kohtutäituri ees olemata selleks õigustatud ega kohustatud ja kostja rikastus kohustusest vabanemise tõttu, mis seisnes tal lasuva võla vähenemises. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma tehtud kulutuste hüvitamist, hageja nõuab kostjalt 1 057,78 euro väljamõistmist.
5.VÕS § 1041 alusel esitatava nõude eeldused on täidetud - hageja poolt on täidetud kostja rahaline kohustus kohtutäituri ees, mille tagajärjel vabanes kostja 1057,78 euro ulatuses kohtutäituri nõudest ja hagejal ei ole olnud kohustust vastava soorituse tegemiseks. Kostja vastuväide, et alusetu rikastumine on toimunud sunniviisiliselt ja tahtmatult ning kostja teadmata, ei muuda asjaolu, et rikastumine siiski reaalselt toimus ning hagejal on seaduslik alus kohustuse täitmiseks tehtud kulutused sisse nõuda. Kostja teadmine alusetust rikastumisest selle toimumise hetkel või selle osas nõusoleku andmise võimalikkus ei ole nõude aluseks oleva sätte kohaldamiseks kohustuslikud eeldused. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole saanud hagejalt mingit asja ega raha, raha kandis hageja üle kohtutäituri pangakontole. Hageja täitis kostja kohustuse kohtutäituri ees, kuid kostja ei olnud teadlik hageja kavatsusest ega andnud selleks nõusolekut. Kostja on rikastunud kohustusest vabanemise tõttu faktiliselt sunniviisiliselt ja tahtmatult. Leiab, et hagi esitamine
on vastuolus hea usu põhimõttega, sest rikastumise kohustusest vabanemise tõttu põhjustas hageja enda tegevus. Hageja esitatud tõendite kohta märgib, et need ei tõenda, et kostja milleski süüdi oleks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle ja hageja esitatud tõenditega on tõendatud: 1) 29.04.2013.a otsusega nr 8-3.1/33867 rahuldas Maksu- ja Tolliamet XXX ja XXX2012. aasta kohta esitatud ühises tuludeklaratsioonis esitatud tagastusnõude täitmise taotluse osaliselt ning tasaarvestas tulumaksu tagastusnõude summa 30,86 eurot kohtutäituri nõudega XXXvastu (täitetoimiku nr 026/2012/1166) (tl 7-8). 2) 16.07.2013.a otsustega nr 8-3.1/317, nr 8-3.1/318 ja nr 8-3.1/334 jättis hageja rahuldamata XXX ja XXX2011, 2010 ja 2009. aasta kohta esitatud ühistes tuludeklaratsioonides esitatud tagastusnõude täitmise taotlused ja tasaarvestas tulumaksu tagastusnõuete kogusumma 1 026,92 eurot samuti kohtutäituri nõudega XXXvastu (tl 9-14). 3) Täiteasjas nr 026/2012/1166 oli nõue esitatud üksnes kostja vastu, XXX vastu ei ole kohtutäitur maksuhaldurile nõuet esitanud. 4) Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni kohaselt tuli tagastamisele kuuluv tulumaks kanda XXX`le. 5) 20.06.2013. a vaideotsusega nr 6-1/1517-2 ning 29.08.2012 vaideotsusega nr 6-1/1653-2 rahuldas hageja XXX vaided otsustele nr 8-3.1/33867, nr 8-3.1/317, nr 8-3.1/318 ja nr 83.1/334 (tl 23-27). 6) 09.07.2013.a ja 30.08.2013.a on hageja kandnud XXX ettemaksukontole kokku 1 057,78 eurot ning sellega täitnud tuludeklaratsioonides esitatud tagastusnõuete taotlused (tl 28). 7) Kohtutäituri nõude tasaarvestamist hageja ei tühistanud ega nõudnud kohtutäiturilt vastavate summade tagastamist. 8) Hageja koostas 11.07.2013.a nõudeavalduse nr 13-13/198 ja 02.09.2013.a nõudeavalduse nr 13-13/198-1, milles kohustas XXX täitma nimetatud rahaline kohustus 15 tööpäeva jooksul alates nõude kättesaamise päevast. Kostja on nõudeavaldused kätte saanud 17.07.2013.a ning 06.09.2013.a (tl 29-36).
9.Pooled vaidlevad eeltoodud asjaolude pinnalt selle üle, kas kostja rikastus hageja poolt kohtutäituri ees kostja kohustuse täitmise ja seega kohustusest vabanemise tõttu ning kas hageja on õigustatud kostjalt nõudma raha tagastamist summas 1 057.78 eurot.
10.Hageja on esitanud kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude, mis on tekkinud kostja kohustuse täitmise tagajärjel, selline nõue on kohtu hinnangul reguleeritud VÕS §-s 1041.
11.VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Asjaolu, et hageja täitis kostja kohustuse avalik-õiguslikus suhtes, ei välista sellise kohustuse täitmise tagajärjel isiku vastu nõude esitamist VÕS § 1041 alusel, vastupidiselt viitab sellisele
võimalusele otse ka RVastS § 22 lg 3. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja ei ole saanud hagejalt raha ega asja. Kohtutäituri arestimisakti täites sai hagejalt avalik-õiguslikus suhtes nõudeid tasaarvestades raha kohtutäitur ning selle tagajärjel tekkis hagejal ülekantud raha ulatuses tagastamise nõudeõigus kostja vastu.
12.VÕS § 1041 alusel esitatud nõude rahuldamise eeldusteks on hageja poolt kostja kohustuse täitmine, ilma et hageja oleks olnud selleks õigustatud või kohustatud, ning kostjapoolne rikastumine kohustusest vabanemise tõttu. Rikastumine ei pea seisnema asja ega raha saamises ning alusetuks rikastumiseks ei ole vajalik võlgniku teadmine sellest ega nõustumine sellega, samuti ei ole oluline kostja süü seoses rikastumisega.
13.Vaidluse all ei ole, et tasaarvestades 2009.-2012. a XXX ja XXXühistest tuludeklaratsioonidest tulumaksu tagastusnõuded kokku summas 1057.78 eurot üksnes XXXvastu olnud kohtutäituri nõuetega, täitis hageja kostja kohustuse kohtutäituri ees. Hageja ei olnud õigustatud ega kohustatud abikaasade ühise tuludeklaratsiooni järgi XXX tagastamisele kuulunud tulumaksu arvel täitma kohtutäituri arestimisakti täiteasjas 026/2012/1166, kus võlgnikuks oli üksnes kostja.
14.Kohtutäituri arestimisakti täitmisega 1 057.78 euro ulatuses vabanes kostja kohustuse täitmise tõttu kohustusest kohtutäituri ees ning kostja rikastus kohtutäituri ees olnud kohustusest vabanemise tõttu hageja arvel samas ulatuses. Seejuures ei olnud kohustusest vabanemiseks vajalik kostja teadmine kohustusest vabanemise faktist ega tema nõusolek selleks, alusetu rikastumine ei sõltu rikastuja süü küsimusest. Samadel põhjustel ei ole ka hageja kostja alusetut rikastumist tingides ja sellest tulenevat nõuet kostja vastu esitades toiminud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu ega esitanud ühtegi tõendit, millest võiks nähtuda, et kostja tegelikult ühestki kehtinud kohustusest ei vabanenud ning kohustusest mittevabanemise tõttu alusetut rikastumist ei toimunud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab, TsMS § 230 järgi kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
15.Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul VÕS § 1041 alusel esitatud alusetu rikastumise nõude rahuldamise eeldused tõendatud ning hageja nõue kostja kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste sissenõudmiseks põhjendatud, hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Hageja on teatanud, et hagejal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marie Tammsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.