Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-13-28878 antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

Hageja nõue ja põhjendused

2-13-28878 • 24.12.2012 toimus Olümpia hotelli või Ülemiste keskuse parklas liiklusõnnetus, kus keegi oli sõidukile Hyundai Terracan reg märgiga xxx otsa tagurdanud või sõitnud vastu põrkerauda; • 01.01.2013 kukkus Xxx, Tallinn asuvalt majalt sõidukile Hyundai Terracan reg märgiga xxx lumi ja jää; • hageja sai mõlema sündmuse kohta kahjuteate 02.01.2013; • XxxOÜ koostas remondikalkulatsiooni ning teostas kahjustatud sõiduki remondi; • hageja tagasinõue kostja vastu tuleneb VÕS § 492 lg-st 1; • kostja on Xxx, Tallinn üks kaasomanikest; • Xxx, Tallinn hoone katusel puudub jää ja lume liikumist takistav lumetõke; • kostja ei ole tõendanud, et Xxx, Tallinn katuselt oleks ajavahemikul november 2012 kuni 31.12.2012 koristatud lund ja jääd; • hoov oli juhtumi toimumise ajal autosid täis pargitud, mistõttu ei olnud võimalik mujale kui maja kõrvale parkida. Kostja vastuväited

2-13-28878

2-13-28878 Hyundai Terracan reg märgiga xxx remondikulud tasunud XxxOÜ-le (tl 12). Kohus märgib, et see, et hageja on kindlustatud isikule hüvitanud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, ei tähenda seda, et väidetavalt kahju põhjustanud isikul on automaatselt kohustus kindlustusandjale kahju hüvitada. VÕS 53. peatükis sätestatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused peavad olema täidetud ja kahjunõude aluseks olevad asjaolud tõendatud. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et remondikulud, millised hageja on XxxOÜ-le tasunud, olid põhjustatud 01.01.2013 seoses kostja kaasomandisse kuuluvalt hoonelt Xxx, Tallinn kukkunud jää ja lumega. Asjas üle kuulatud tunnistajate Xxx, Xxx(x) ja Xxxütlused on olnud 01.01.2013 jää ja lume kukkumise osas vastuolulised. Sõiduki põhikasutaja Xxx ütluste kohaselt teatas 01.01.2013 hommikul üks üürnik, et tema autole kukkus katuselt jääd. Kui tunnistaja autot vaatama läks, nägi ta jääd ja lund ning ta pildistas vigastused kapotil ja esiklaasil (tl 181-182). Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt ta ei puutunud autot ja jäi hageja töötajaid ootama. Tunnistaja Xxx, kes elab Xxx maja esimesel korrusel, ütluste kohaselt on tema korteri kõik viis akent hoovi poole, kus Xxx sõiduk oli pargitud ja kus väidetav kahjujuhtum toimus. Tunnistaja oli kodus 01.01.2013 terve päeva. Tunnistaja ütluste kohaselt kostavad väljast tulevad hääled korterisse hästi sh jutukõmin. Tunnistaja ei kuulnud ega näinud, et 01.01.2013 oleks lumi ja jää maja katuselt alla kukkunud sõiduauto katusele, mis oli tunnistaja aknalaua kõrgusel umbes 1 meetri kaugusel aknast. Tunnistaja ei näinud sõiduki katusel jää tükke ega kahjustusi, ei näinud 01.01.2013 liikumist, et keegi oleks tema akna all pildistanud. Kui tunnistaja Xxx sai hagejalt tagasinõude ja seal oli kirjas, et kahjujuhtum toimus 24.12.2012, võttis ta ühendust auto omaniku (põhikasutaja) Xxxga, kes ütles, et see toimus jõululaupäeval. Pärast seda, kui tunnistaja esitas hagejale tõendi, et jõululaupäeval olid miinuskraadid, tuli kindlustuselt kiri, et eksiti kuupäevaga (tl 184-185). Tunnistaja Xxx, kes elab Xxx, Tallinn asuva maja kolmandal korrusel, ütluste kohaselt kui ta 01.01.2013 11.30 paiku oma külalist ära saatis, siis Xxx sõiduk oli garaaži ees. Tunnistaja kuulis 01.01.2013 päeval trepikojas, et Xxx autole oli lund ja jääd peale kukkunud. Tunnistaja sõnul tekkis tal huvi ja läks koos oma külalisega vaatama Xxx sõidukit. Tunnistaja auto katusel lund ja jäätükke ei näinud,auto oli vesine, kuna sadas vihma. Tunnistaja lükkas katuselt vett maha, silmnähtavaid kahjustusi ei olnud, esiklaas oli terve, mõlke, pragusid ei näinud. Tunnistaja ütlustest ilmnes, et tema korteril on katuseaknad oma korterist näeb ta maja katust ning seal väidetava sündmuse toimumise ajal suuri jääkamakaid ei olnud, olid väikesed. Tunnistaja märkis, et kui jäätükid kukuvad, siis kukuvad nad vastu karniisi, mis lööb nad puruks ja väikesed tükid kukuvad laiali (tl 187). Kohus leiab, et eeltoodud tunnistajate ütlustest tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks, et 01.01.2013 kukkus Xxx, Tallinn majalt vaidlusalusele sõidukile jääd ja lund koguses, mis oleks tekitanud sõidukile kahjustusi. Majaelanike Xxx ega Xxx ütlustest ei järeldu, et nad oleksid jää ja lume kukkumist kuulnud või vaidlusalusel sõidukil vigastusi näinud. Võttes arvesse, et tunnistaja Xxx viis akent on hoovi poole, saab pidada usutavaks, et jää ja lume kukkumine, mis tavapäraselt toob endaga kaasa müra ja kolinat, oleks olnud tunnistajale kuuldavad. Kohtu hinnangul ei saanud lähtuvalt tunnistaja Xxx ütlustest sellise sündmuse toimumine jääda nimetatud tunnistajale märkamatuks. Ka teise tunnistaja Xxx ütlused ei kinnita sündmuse toimumist hageja väidetud viisil, pigem vastupidi. Nimetatud tunnistaja ei näinud lund ega jääd sõiduki katusel, samuti ei märganud ta mõlke, kahjustusi ega pragu esiklaasis. Eeltoodu annab järeldada, et väidetavat kahjujuhtumit 01.01.2013 Xxx, Tallinn maja juures ei toimunud. Lisaks väitis tunnistaja Xxx sõnul sõiduki omanik (põhikasutaja) talle, et lumi ja jää kukkusid jõululaupäeval ning hiljem lisas, et päev siia sinna, kindel ei ole (tl 184). Kohus leiab, et sõiduki põhikasutaja , kes väidetavalt oma ütluste kohaselt läks sündmuse toimumise päeval autot maja ees üle vaatama, peab olema teadlik, millal sündmus toimus. Arusaadav oleks, kui kolmas isik, kellele sõiduki põhikasutaja on kahjujuhtumist teatanud, eksib sündmuse kuupäevaga, kuid mitte põhikasutaja. See seab samuti kahtluse alla sündmuse toimumise aja. Kohus nõustub kostjaga, et väidetavast kahjujuhtumist hagejale teatamise kuupäevade osas on vastuolud, mis kaudselt tõendab seda, et kahjujuhtumit 01.01.2013 ei toimunud. Hageja väidete kohaselt sai ta nii 24.12.2012 kui ka 01.01.2013 toimunud kahjujuhtumi kohta teate 02.01.2013. Hageja poolt XxxOÜ-le 23.01.2013 saadetud garantiikirjas, xxx on hageja kahjuteate esitamise kuupäevana märkinud 04.01.2013 (tl 36). Hageja esindaja 07.05.2013 e-kirja kohaselt teatati

2-13-28878 hagejale kahjust 02.01.2013 (tl 56). XxxOÜ poolt koostatud remondikalkulatsioon kannab kuupäeva 02.01.2013 ning sellel on märgitud juhtumi kuupäevaks 02.01.2013 ja saabumiskuupäevaks 03.01.2013 (tl 32). Arusaamatuks jääb, kuidas on 02.01.2013 koostatud remondikalkulatsioon, kui saabumiskuupäev (eeldatavasti auto saabumine ülevaatuseks) on märgitud 03.01.2013. Kohus leiab, et tegemist ei saa olla sõiduki remonti saabumise kuupäevaga, kuna remonditööde kohta on koostatud arve 26.04.2013 (tl 65) ning hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et remontööd toimusid 2013.a aprillis. Hageja ei ole eelnevalt nimetatud vastuolude kohta selgitusi andnud, kuigi kostja on sellele tähelepanu pööranud. Nähtuvalt 02.01.2013 koostatud remondikalkulatsioonist oli sõiduki läbisõit 117355 km (tl 32) ja 26.04.2013 arvest nr 131275 oli sõiduki läbisõit 122291 km (tl 37), seega sõideti nimetatud autoga ligikaudu nelja kuu jooksul 4936 kilomeetrit. Kohus juhib tähelepanu, et 02.01.2013 kell 9.30 juhtumi registreerimisel hageja juures märgiti vaidlusaluse sõiduki läbisõiduks 117000 km (tl 107-108). Kohus nõustub kostjaga, et eluliselt ei ole usutav, et remonttööd toimusid 4 kuud pärast kahjujuhtumi toimumist, võttes arvesse, et väidetavalt oli sõiduki esiklaasis vertikaalselt läbiv pragu. Kohus juhib tähelepanu, et ei nähtu hageja poolt esitatud fotodelt (tl 5-9, 80-84, 117-127), millal on need tehtud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et toimikus olevate materjalidega ei ole tõendanud, et väidetav kahjujuhtum toimus 01.01.2013 Xxx maja juures. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka väidetavalt 01.01.2013 toimunud kahjujuhtumi tagajärjel kõnealusele sõidukile tekkinud kahju ja selle suurus. Väidetavalt 01.01.2013 tunnistaja Xxx ja üürniku poolt tehtud fotodelt (tl 5-9, 80-84) ei ole võimalik tuvastada vaidlusalusele sõidukile kahjustuste tekkimist katusele ning samuti ei nähtu esiklaasis pragu. VÕS § 489 lg-st 1 tulenevalt on hagejal kui kindlustusandjal kohustus koheselt teha kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja kui kindlustusandja oleks sõidukile tekkinud vigastused ja nende ulatuse fikseerinud või kirjeldanud tekkinud vigastusi. Tunnistaja Xxx sõnul peale juhtumite registreerimist 02.01.2013 käis ta sõidukit näitamas kindlustusandjale alles paari nädala pärast. Kohus leiab, et kahjutoimikusse kuuluvatelt fotodelt (tl 117-127) ei ole võimalik vigastusi peale esiklaasi prao tuvastada. Hageja poolt esitatud kahjutoimiku materjalide kohaselt läks esiklaas katki järgmisel päeval, so 02.01.2013 (tl 107) ning kindlustatud isiku poolt hagejalt 04.01.2013 saadetud kirjast nähtuvalt läks klaas iseseisvalt katki (tl 112). Seega ei ole tõendatud, et kõnealuse sõiduki esiklaas pragunes seoses 01.01.2013 väidetavalt Xxx, Tallinn hoone katuselt kukkunud jää ja lumega. Kohus leiab, et remondikalkulatsiooniga ei ole võimalik 01.01.2013 tekkinud vigastusi tõendada. Remondikalkulatsioon on sisustatud üldsõnalise loeteluga (töö, varuosad, muud detailid roostetõrje jne), seega millest koosneb remondimaksumus, kuid ei kirjelda sõidukil olnud vigastusi (tl 32-35). Lisaks ei tõenda remondikalkulatsioon seda, et vastavad vigastused tekkisid 01.01.2013. Tunnistaja ja sõiduki põhikasutaja Xxx ütluste kohaselt oli ilmselt 31.12.2012 Ülemiste parklas vaidlusaluse sõidukile otsasõiduga põhjustatud vigastusi. Seega tegemist oli 2 kindlustusjuhtumiga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt kahju tekitamine hagis näidatud ajal ja ulatuses ei ole tõendatud, mistõttu jääb hageja tagasinõue summas 988,58 eurot rahuldamata. Eeltoodu tõttu jätab kohus tähelepanuta poolte väited seoses kindlustatud isiku poolt kõnealuse sõiduki parkimise ja väidetavalt kahju tekkimisele kaasa aitamisega, kuna kahju tekkimine ei ole tõendatud ja need ei oma tähendust asja lahendamisel. Samas märgib kohus, et vaidlusaluse sõiduki põhikasutaja Xxxon Xxx elamus korteri omanik, kus ta ka elab ja tema kasutuses on 2 garaaži.

2-13-28878

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.