XXXhagi XXXvastu sundtäitmise tunnistamiseks täiteasjas nr. 052/2012/2156
Hagihind
6 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e- post:
XXX);
Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e- post:
XXX);
Kostja lepinguline esindaja advokaat Kaido Künnapas (Advokaadibüroo MAQS Law Firm, Rotermanni 8, 10111 Tallinn; e- post: [email protected]).
esindajad
lubamatuks
Kohtuistungi toimumise aeg
05.12.2013.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja XXX Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja advokaat Kaido Künnapas
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 052/2012/2156 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr. 2-13-16202. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXXesitas 11.04.2013.a. kohtule hagi XXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 052/2012/2156. Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmine lubamatu, kuivõrd nõue on täidetud kolmandate isikute poolt. Kinnistule seatud hüpoteek ei anna iseenesest võimalust selle täitmisele pööramiseks. Kostja on jätnud täiturile esitamata nõude aluseks olevad dokumendid. Nõue võlgniku vastu on ebaõige. Laenuleping oli sõlmitud XXX OÜ, kui laenusaaja ja kostja XXX , kui laenuandja vahel 30.07.2008.a. Hagejale teadaolevalt on XXX OÜ tasunud ülekannetega makseid kostja arveldusarvele. Hardi Reiteri väitel on tasutud kostja arveldusarvele perioodil 2008.a. kuni 2010.a. kokku 324 000 krooni ehk 20 707,37 eurot. Hardi Reiter on tasunud kostjale 31.10.2011.a. 50 000 krooni ja 6 400 eurot ning Imre Kaunale kui kostja esindajale 5 120 eurot ning XXX OÜ on maksnud 31.07.2011.a. kostjale 162 000 krooni. Kogumakseid on kostjale tehtud kokku 45 776,64 eurot. Hageja täpsustas 28.08.2013.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis, et kostja on saanud kokku makseid summas 32 738,66 eurot. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 052/2012/2156 lubamatuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 30.07.2008.a. sõlmisid kostja ning XXX OÜ laenu- ja käenduslepingu. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus kostja laenama XXX hiljemalt 31.07.2008.a. 300 000 krooni ehk 19 173, 49 eurot laenuintressiga 4,5 % kuus, mis tasutakse igakuiselt 20. kuupäevaks. Laen tuli tagasi maksta 30.07.2009.a. Laenulepingu p 8 kohaselt seatakse XXX varale hüpoteek hiljemalt 30.07.2008.a. 30.07.2008.a. sõlmisid kostja ning XXX Tallinna notari Annika Kuimeti juures hüpoteegi seadmise leping nr XXX, millega XXX kuulunud kinnistu registriosa numbriga XXX 1) esimesel järjekohal asunud XXX kasuks seatud hüpoteek summas 250 000 krooni loovutati kostjale ning 2) seati kostja kasuks teisele järjekohale hüpoteek summas 250 000 krooni. Kokku on kostja nõuded XXX vastu tagatud esimesel ja teisel järjekohal olevate hüpoteekidega summas 500 000 krooni koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja ja kostja leppisid ning XXX laenu tagasimakse tähtpäeva saabudes 31.07.2009.a. kokku laenu tagasimakse tähtaja pikendamises kuni 31.07.2010.a. ning laenuintressiks 3,33 % kuus ning 31.07.2010.a. leppisid pooled veel korra kokku laenulepingu muutmises, mille kohaselt laenu tagasimakse tähtpäevaks on 31.07.2011.a. ning laenuintressiks jätkuvalt 3,33 % kuus. Kuna XXX on laenulepingut oluliselt rikkunud ning lisaks sellele on XXX OÜ kui juriidiline isik kostjale teadmata ilma selle juhatuse liikme poolt kostjale mingisugustki teadet edastamata äriregistrist 13.10.2011.a. kustutatud, on kostjal ainuvõimalik viis oma nõuet rahuldada nõude tagamiseks seatud hüpoteeki realiseerides. Kostjal on olemasolev hüpoteegiga tagatud nõue, mis kehtib tulenevalt
AÕS § 346 lg 2 ka hageja suhtes. Hageja väide, et kostja nõue võlgniku XXX OÜ vastu on ebaõige, on tõendamata ja vale. Kostja väidetel tuli laenusaajal tasuda intressimakseid perioodil 31.07.2008 – 30.07.2009 summas 10 353,69 eurot, perioodil 31.07.2009 – 31.07.2010 summas 7 661,73 eurot, perioodil 31.07.2010 – 31.07.2011 summas 7 661,73 eurot ning laenu põhiosa 31.07.2011 summas 19 173,49 eurot. Kostja tunnistab, et ta on saanud laenulepingu alusel 32 738,67 eurot. Kohtutäiturile on esitatud täitmisavaldus summas 20 451,72 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab summas 12 111,97 eurot ja viivis summas 8 339,75 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 04.07.2013.a. kohtumääruses (t/l 92).
5.Pooled on erimeelt selles, kas kostja nõuded on rahuldatud ning kas täitemenetlus nr. 052/2012/2156 on sellest tulenevalt lubatav.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
7.Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täitemenetlust nr. 052/2012/2156 on alustatud kostja avalduse alusel (t/l 10, 11). Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue. Nõude suurus on 15.06.2012.a täitmisteate kohaselt 20 451,72 eurot ning täitedokumendiks on Tallinna notar Annika Kuimet 30.07.2008.a. notariaalakt nr. XXX (t/l 11).
8.Asja materjalidest nähtub, et kostja ja XXX OÜ on sõlminud 30.07.2008.a. laenu- ja käenduslepingu, millise p. 1 ja 3 kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu summas 300 000 krooni intressiga 4,5 % laenusummalt kuus (t/l 65). Nimetatud summa on laenusaajale kostja poolt üle kantud 30.07.2008.a. (t/l 68). Muuhulgas lepiti laenulepingu sõlmimisel p. 8 kokku, et laenuandja kasuks seatakse laenusaaja varale hüpoteek 30.07.2008.a. Osundatud laenulepingut on muudetud 31.07.2009.a. ja
31.07.2010.a. Muudatuste kohaselt on kokkulepitud laenu tagastamise tähtajas ning intresside määras 3,33 % kuus (t/l 66, 67).
9.Kohtule esitatud 30.07.2008.a. Tallinna notar Annika Kuimet asendaja Piret TõnnusSaks poolt tõestatud XXX OÜ, XXX ja XXX vahel sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegikande muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute p. 4.2 nähtub, et on kokkulepitud, et hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad kostja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest ja nende võimalikest lisadest (t/l 12-18).
10.Samuti on viidatud lepingu p. 5.1 ja 5.2 kokkulepitud hüpoteegi summas 250 000 krooni üleandmises ning hüpoteegi summas 250 000 krooni seadmises kostja kasuks (t/l 14). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnistu asukohaga XXX omanik on hageja (t/l 69). Eeltoodust tulenevalt on täitemenetlust hageja suhtes alustatud õiguspäraselt, kuivõrd on olemas täitmisavaldus ja täitedokument.
11.Hageja vaidleb sundtäitmisele vastu ka põhjusel, et ta ei nõustu kostja poolt nimetatud nõude suurusega summas 20 451,72 eurot. Hageja leiab, et võlgnevus ei saa olla kostja avalduses toodud suuruses, kuivõrd laenulepingujärgne võlgnik on hagejale tasunud kokku summas 32 738,66 eurot. Konkreetseid vastuväiteid hageja ei esitanud.
12.Vaidlust ei ole selles, et laenulepingujärgselt on kostja saanud kokku 32 738,66 eurot. Nimetatud summa nähtub ka kohtule esitatud kinnituskirjadest, milliste kohaselt on kostja saanud XXXja XXX OÜ-lt 20.03.2012.a. 5 120 eurot (t/l 7), 31.07.2009.a. 162 000 krooni (t/l 8) ja 31.10.2011.a. 50 000 krooni ning 6 400 eurot (t/l 9) ning kostja omaksvõtuga summas 120 000 krooni ehk 7 669,40 eurot (t/l 147). Kohus loeb need asjaolud kooskõlas TsMS § 231 lg 2 ja 4 tuvastatuks.
13.Vaidlust ei ole ka selles, et laenusaaja XXX OÜ on registrist kustutatud 13.10.2011.a. ÄS § 60 lg 3 alusel (t/l 70-71). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 2 kohaselt kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes.
14.Hageja on omandanud 13.06.2012.a. kinnisasja, mis on kantud registrisse registriosa number XXX alla (t/l 69). 30.07.2008.a. notariaalselt sõlmitud lepingu p. 1.1 kohaselt on lepingu esemeks Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX kantud kinnistu, koos oluliste osade ja päraldistega. Nimetatud lepingu 4.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja 2 (XXX) kõik nõuded omaniku (XXX OÜ) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja 2 ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Lepingu p. 5.1.2 kohaselt jäi kehtima igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele (t/l 12-18).
15.Hageja väide selle kohta, et kostja ei ole kohtutäiturile esitanud täitmisavalduse esitamisel nõude aluseks olevaid dokumente, ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno 09.08.2012.a. otsusest nähtub, et kohtutäiturile on esitatud 15.06.2012.a. täitmisavaldus koos järgmiste dokumentidega: 1) hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegikande muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud, mis on tõestatud Tallinna notar Annika Kuimet asendaja Piret Tõnnus-Saks poolt 30.07.2008.a. ja mis on registreeritud notari ametitoimingute
raamatu registri number XXX all; 2) 30.07.2008.a. laenu- ja käenduslepingu ärakiri koos lisadega (t/l 4-6).
16.Kostja on asja materjalide juurde esitanud nõude arvestuse, millise kohaselt oli laenusaaja kohustatud tasuma makseid kokku summas 44 850,64 eurot (t/l 72, 147). Samas ei ole vaidlust selles, et makseid on tasutud kogusummas 32 738,67 eurot, millest intressimakseid on tasutud summas 25 677,15 eurot ja laenu põhiosa summas 7 061,52 eurot (t/l 148).
17.Kuivõrd laenupõhiosa makseid on teostatud summas 7 061,52 eurot ning põhiosa moodustas 19 173,49 eurot, siis moodustub võlgnevus summas 12 111,97 eurot (t/l 149). Nimetatud võlgnevuselt on kostja arvestanud viivist 0,2 % tasumata summast kooskõlas laenulepingu p. 6 kokku summas 8 339,75 eurot (t/l 65, 149). Seega moodustab võlgnevus kokku summas 20 451,72 eurot ning nimetatud summa osas ongi sundtäitmist alustatud (t/l 11).
18.Kohus leiab, et asja materjalide juurde esitatud arvestus on arusaadav ja järgitav. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul on hageja väited kostja nõude ebaselgusele üldsõnalised. Konkreetseid vastuväited hageja nõude kujunemisele esitanud ei ole. Ainuüksi hageja paljasõnaline väide, et kostja nõue on kolmandate isikute poolt täidetud, ei ole kohtule aluseks tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
19.Eelpool toodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Hagejale oli kinnisasja omandamisel teada, et kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kostja kasuks ning samuti kohustus alluda kohesele sundtäitmisele (t/l 69). Kohtu ette ei ole hageja poolt toodud asjaolusid, mis annaksid aluse tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr. 052/2012/2156 lubamatuks.
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu ning sundtäitmine täiteasjas nr. 052/2012/2156 ei ole lubamatu.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
22.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale, tuleb tühistada Harju Maakohtu 25.04.2013.a. kohtumäärusega (t/l 29) kohaldatud hagi tagamise abinõu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6 000 eurot. Menetluskulude jaotamine
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
25.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.