Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Tsiviilasi nr 2-13-9518 Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja kostja vastuväide Hagiavalduse kohaselt T.V. e ja Eesti Energia AS vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr xxxxxxxxxxx tarbimiskohal Xxxxxxxxxxx võrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. 09.02.2010 tuvastati tarbimiskohal Xxxxxxxxxxx ebaseaduslik elektrienergia- ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt 075099. Akti kohaselt olid arvestisse sisse minev ja välja tulevad juhtmed omavahel kokku sulatatud. Samuti olid rikutud arvesti plommid. Olukorra fikseerimiseks ja ebaseadusliku ühenduse tõenduseks on tehtud neli fotot. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A, mille p 11.3 kohaselt on ostja kohustatud viivitamatult teatama tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi, sealhulgas tariifilülitusseadme rikkest või selle näitude mõjutamisest. Kostja millestki sellisest Eesti Energia ASi ei ole teavitanud. Vastavalt tüüptingimuste p 6.1. mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse võrguettevõtja võrgulepinguga sätestatud korras ja p 6.6. kohaselt määratakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus õigusaktides sätestatud korras. Tulenevalt nimetatud punktidest ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007.a. määrusega nr 34 kinnitatud korra § 4 lg 2 p 2 alusel arvutati elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus ning 21.06.2010 esitati kostjale arve nr 52878819 summas 49 039 krooni ehk 3134.16 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata. Lepingu alusel tekkinud võlgnevus seisuga 27.02.2013 ning hageja palub kohtul välja mõista T.V.elt Eesti Energia ASi kasuks välja põhivõlgnevus 3134.16 summas eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 3002.53 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv lepinguline (0,1% tasumata summalt päevas) viivis kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. 27.05.2009.a. teostati mõõdusüsteemide kontroll aadressil Xxxxxxxxxxx. 12.01.2010.a. teostati A.K. ja A.S.i poolt mõõdusüsteemide kontrolli aadressil Xxxxxxxxxxx. Olukorra fikseerimise akti koostatud ei ole. 09.02.2010.a. teostati K.M.`a poolt mõõdusüsteemide kontrolli aadressil Xxxxxxxxxxx. 09.02.2010.a. koostati K.M.`a poolt olukorra fikseerimise akt nr 075099, mis edastati menetlemiseks Eesti Energia AS klienditeenindusse. Akti kohaselt tuvastati JV plommi rikutus ning asjaolu, et arvestil on L1 sisenevad – väljuvad juhtmed kokku ühendatud. Olukorra fikseerimise juurde ei kaasatud turuosalist ning akt koostati tunnistaja A.Ü. (kontrolli teostava ettevõtte töötaja) juuresolekul. 21.06.2010.a. esitati arve nr 52878819 elektrienergia eest akti nr 075099 alusel. 22.06.2010.a. koostati R.E.i poolt elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise arvestuse akt. 08.07.2010.a. T.V.e poolt esitatud pretensioon arve nr 52878819 peale. 21.07.2010.a. edastas Eesti Energia AS pretensioonile kirjaliku vastuse nr 08503.27.07.2010.a. esitas T.V. vastuse kirjale nr 21.07.2010.a. 18.08.2010.a. esitas Eesti Energia AS omapoolse kompromissettepaneku nr JV-EVT-LNA-10/10084. 03.09.2010.a. esitas T.V. kirjalikult omapoolsed seisukohad ja kompromissettepaneku. 17.09.2010.a. esitas Eesti Energia AS kirjalikult omapoolse kompromissettepaneku nr JV-EVK-LAA/08503. 21.09.2010.a. esitas Eesti Energia AS kirjaliku väljalülitamishoiatuse nr 12001124, mille kohaselt ähvardatakse võlgnevuse mittetasumise korral tarbimiskoha varustamise katkestama pärast 07.10.2010.a. 28.09.2010.a. edastas T.V. viimase omapoolse pakkumise kompromiss ettepanekuga.

2 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-9518 06.10.2010.a. e-kirjaga ei nõustunud Eesti Energia AS T.V.e pakutud kompromissettepanekuga. 09.02.2010 teostati mõõteseadmete kontrolli kostja tarbimiskohal ning kontrolliti arvestit ACE 300 numbriga x. Arvesti ei asu kostjale kuuluval kinnistul vaid asub avalikus ruumis tänava ääres väljaspool kinnistu piire ning arvestile on juurdepääs igaühel. Vastavalt Eesti Energia AS poolt kehtestatud tüüptingimuste p 11.2 vastutab ostja tema omandis või valduses olevas ehitises või selle osas või piirdega piiratud alal asuva tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide säilimise ja rikkumatuse eest. Kuna mõõteseadmed ei asu kostja omandis ega valduses olevas ehitises ega nende osades, samuti ei asu mõõteseadmed piirdega piiratud alal vaid üldkäidava tänava ääres väljaspool kinnistut ning kostjal ei ole võimalik tagada kontrolli mõõteseadmete üle, ei vastuta kostja mõõtmata vooluahela ühenduste ja mõõtesüsteemi ja nendel olevate plommide säilimise ja rikkumatuse eest. Seega ei saa kostja olla süüdi plommide rikutuse, valesti paigaldatud ühenduste ja mõõteskeemi rikkumises ning seetõttu on ka vaidlustatav arve esitatud olulise eksimusega ja kuulub tühistamisele ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Olukorra fikseerimise akt nr 075099 on koostatud oluliste puudustega ning akti koostamisel ei ole jälgitud kehtestatud õigusakte. Tunnistaja puhul peavad olema välja toodud nii nimi kui ka kontaktandmed, aktis kajastub ainult tunnistaja nimi, kontaktandmed puuduvad. Energiaseadmed ja nende asukoht, mille abil väidetavalt ebaseaduslikult elektrienergiat tarbiti on jäetud kindlaks tegemata ja aktis kajastamata. Aktile peab olema lisatud ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja seletuskiri. Seletuskirja aktile lisatud ei ole, veelgi enam ühtegi seletust väidetavalt ebaseaduslikult kasutajalt võetud ei ole. Tarbijale ei ole isegi antud võimalust olla ära kuulatud ning anda selgitusi. Aktis on kirjutatud, et turuosalist on telefoni teel teavitatud. Telefoni teel teavitati tõepoolest, et kontrollitakse mõõteseadmeid ja elektrienergia andmine katkestatakse lühiajaliselt. Sellest, et tegemist on võimaliku mõõteseadmete rikkumise või ebaseadusliku kasutamisega turuosalist ei teavitatud, samuti ei kutsutud turuosalist rikutuse fikseerimise juurde. Ebaseadusliku kasutamise iseloomustus on esitatud aktis puudulikult. On küll kirjeldatud, et plomm on rikutud ja juhtmed on kokku ühendatud. Samas ei ole kirjeldatud, milles seisnes plommi rikutus, aktile on lisatud foto, millel on näha plomm enne kontrollijate poolt eemaldamist, samas vaadates fotot, ei ole võimalik näha, et plommi oleks rikutud. Teadaolevalt ei ole võimalik juba lahti võetud plommi uuesti kinni panna. Pildil näha olev plomm on korrektselt kinni ja täidab oma funktsiooni. Plommi rikutuse kirjeldus on aktil puudu ja ei ole võimalik tuvastada, kas plomm oli tegelikkuses rikutud või on siin tegemist kontrollija pahatahtlikkusega, mida siinkohal välistada kindlasti ei saa. Ka juhtmete kokkuühendamise fakt on küll pildil kajastatud, kuid samuti ei saa välistada, et kontrollijad nimetatud juhtmed ise kokku ühendasid. Sõltumatut ja erapoolikut tunnistajat kontrollija seadme avamise ja kontrollimise juurde kutsunud ei ole, tunnistajana on kasutatud kontrolliva ettevõtte töötajat ja seega ka asjast otseselt huvitatud isikut. Akti kohaselt ja lisatud fotodelt on näha, et koormus L1 oli 26,8A , L2 ja L3 on jäänud mõõtmata, ning koormuseks on märgitud „-„. Kostjale jääb arusaamatuks, millistel põhjustel L2 ja L3 juhtmete koormust ei mõõdetud. Akti koostamiseks ja olukorra tuvastamiseks on määrusega kehtestatud täpne kord, kuid seda akti koostamisel ei järgitud ning akt on koostatud oluliste puudustega ning nimetatud akti põhjal teha järeldusi elektrienergia võimaliku ebaseadusliku tarbimise kohta võimalik teha ei ole. Teenuse osutaja on teostanud kontrolli mõõtesüsteemi nõuetekohasuse üle 27.05.2009 ja 12.01.2010.a. ning kummagi kontrollimise käigus ei tuvastatud mõõtesüsteemi rikutust, seega olid plommid mõõteseadmel terved nii 27.05.2009.a. kui ka 12.01.2010.a. Seega on täiesti vale menetleja ja arve koostaja seisukoht, et arvestusperioodiks määrati periood 27.05.2009.a. – 09.02.2010.a. Viimane kontroll enne võimalikku rikkumist toimus siiski 12.01.2010.a., seega kui määrata võimalik ebaseadusliku elektrienergia kasutamise periood, siis tuleks perioodiks määrata 12.01.2010 – 09.02.2010, ehk 1 kuu, mitte 8,5 kuud nagu on märgitud arvel ja ka elektrienergia

3 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-9518 ebaseadusliku kasutamise arvestuses. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et arve on koostatud ja esitatud tarbijale enne elektrienergia ebaseadusliku kasutamise arvestamise akti koostamist. Arve esitati kostjale 21.06.2010.a, kuid menetlus lõpetati ja vastav arvestus koostati alles 22.06.2010.a. seega pärast arve esitamist, mis tekitab kahtluse, et vastav arvestus koostati alles siis, kui kostja oma ebamõistlikult suure arve tekkepõhjuste kohta aru pärima asus. 12.01.2010.a. toimus mõõteseadmete kontroll aadressil Xxxxxxxxxxx. 12.01.2010 kell 10:45 kontrollisid hageja elektrikud A.K. ja A.S. mõõteseadmeid aadressil Xxxxxxxxxxx(mõõteseade asub samal tänaval, minu majast teisel pool tänavat). Olukord fikseeriti aktiga nr 082662. Peale akti koostamist suundusid kontrolli teostanud elektrikud üle tänava ning läksid Xxxxxxxxxxx asuvate mõõteseadmete juurde ning teostasid seal kontrolli. Mõõteseadmete kontroll kestis ligikaudu 15 minutit, mille käigus uuriti mõõteseadmeid taskulambiga ning räägiti telefoniga (võimalik, et uuriti plommide numbreid). Seega kontroll toimus, kuid olukorra fikseerimise akti mingisugusel põhjusel seal ei koostatud ning tunnistajaid ega ka tarbijat selle kontrolli juurde ei kaasatud. Ei ole eluliselt usutav, et kontrollijad, avastades Xxxxxxxxxxx objekti kontrollides plommide rikutuse, läksid kontrollima Xxxxxxxxxxx maja juures asuvat elektrikilpi ning ei kontrollinud seal plommide korrasolekut. Kuna seal akti ei koostatud on selge, et nimetatud kontrolli ajal oli plommid terved, seega ei ole võimalik väita, et viimane kontroll oleks toimunud mais 2009 vaid 12.01.2010.a., seega vähem kui üks kuu enne võimaliku rikkumise avastamist. Asjaolu, et ebaseaduslikku elektrienergia tarbimist toimunud ei ole kinnitab ka tarbimiskoha elektrienergia tarbimise teatis. Teatises toodud informatsiooni kohaselt on kajastatud tarbimine viimase 6 aasta jooksul. Elektrienergia tarbimises järske muutusi ei ole, kogu 6 aastase perioodi vältel on elektrienergia tarbimine olnud stabiilne ning aastate lõikes jääb 3000 ja 4000 kWh tarbimise vahele. Ka arves ja aktis kajastatud perioodil on tarbimine olnud stabiilne. Ainsa erandina võib siinkohal välja tuua 2009 aasta oktoobrikuu, mil tarbimine on ühel kuul oluliselt vähenenud, kuid see on põhjendatav asjaoluga, et kostja viibis nimetatud perioodil haiglaravil ning tõepoolest sel ajal elektrienergiat ka ei tarbinud. Viivise nõue ei ole põhjendatud. Samuti on algusest peale ebamõistlikult suur viivise protsendimäär. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud ebaõigetest andmetest, mistõttu ei ole viivisemäärad arvestatud õigesti. Lähtudes asjaoludest, kõik hageja nõuded ei ole põhjendatud palub kostja jätta viivisenõude rahuldamata või vähendada viivisenõuet mõistliku ulatuseni. Kostja ei ole viivituses maksetega endast põhjustatud asjaoludel, kuna on algusest peale nõudele vastu vaielnud. Samuti on hageja viivist kunstlikult ja põhjendatult suurendanud viivitades põhjendamatult hagiavalduse esitamisega. Kostja on invaliidsuspensionär ja tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda viivist sellises ulatuses. Lisaks on viivisemäär ebamõistlikult suur (0,1 % päevas) ning ületab võlaõigusseaduses kehtestatud viivisemäära 5 kordselt, siis palub kostja kohtul vähendada viivisemäära mõistliku ulatuseni. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta leiab, et Korra § 2 järgi tuleb koostada elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel vastav akt, millele peab ostja/klient kui eelduslik lepingurikkuja ise või esindaja vahendusel alla kirjutama. Kui teda või tema esindajat akti koostamise juures ei viibi, tuleb akt koostada tunnistaja juuresolekul. Sama kehtib ka juhul kui klient keeldub aktile alla kirjutamast. Antud juhul on kostjale helistatud ning teatatud kontrollist, aga kostja kontrolli juures viibinud ei ole. Vastavalt Korra § 3 lg 3 peaks koostatud aktil olema elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja allkiri, lisaks seletuskiri, kuid nende puudumisel võib allkirja anda ka tunnistaja. Seega näeb Kord ette võimaluse vastavaid lepingu rikkumise fikseerimisi teha ka kostja juuresolekuta. Tunnistaja erapooletuses pole alust kahelda vaid sellel põhjusel, et ta töötab

4 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-9518 mõõtesüsteemi kontrolli läbiviinud ja akti koostanud elektrikuga samas äriühingus. Samuti puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid tunnistajal muu isikliku või materiaalse huvi esinemist rikkumist kirjeldava akti koostamisel. Tööde tegemiseks oli eelnevalt väljastatud tööülesanne nr 10-26430, mis nägi ette tarbimiskohas Xxxxxxxxxxx mõõtesüsteemide kontrolli. Kuna kostja puudus kontrolli tegemise juurest, siis allkirjastas akti võrguettevõtja töötaja ja tunnistajana kolleegi kasutamine ei ole Korra § 2 ja 3 mõttes erapoolik või aktides kajastatule vähemat kaalu andev asjaolu. Selline tegevus on kooskõlas ka Korra § 3 lg 3. Mõõteseadmete rikkumise kahtluse puhul tuleb reageerida võimalikult operatiivselt ja kui tarbijat ennast olukorra fikseerimise akti juures ei viibi (sõltumata põhjusest), on mõistlik tunnistajana kasutada asjatundjat, kelleks kolleeg kahtlemata on. Kostja poolt viidatud naabrid või elektri eriala mitte tundvad isikud ei saa tunnistajana olla olukorra fikseerimise akti koostamisel, kuna eriala hariduseta isikud ei saa kinnitada akti koostamisel ega hiljem selle vaidlustamisel, mis täpsemalt arvesti juures rikutud oli, kuna neil puuduvad selleks vastavad teadmised ja oskused. Hageja ei ole 12.01.2010 kontrollinud kostja tarbimiskohas mõõtesüsteemi. Hageja viimane mõõtesüsteemi kontroll kostja tarbimiskohal toimus 27.05.2009. Sellest tulenevalt on ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia alguse kuupäev akti menetleja poolt ka korrektselt märgitud ning rikkumise kestvus õigesti arvutatud. Asjaolu, et arvestusel on kuupäev 22.06.2010 ei oma antud asjas tähtsust. Siiski soovib hageja tähelepanu juhtida, et kuupäeva erinevus tuleneb sellest, et antud dokumendi kuupäev muutub automaatselt selle avamisel, mis ei tähenda, et seda arvestati alles avamise kuupäeval. Eesti Energia arvete süsteem ei väljasta ilma algandmeteta ühtegi arvet. Kostja on esitanud vaid esimese lehekülje arvest. Hageja on hagiavaldusega esitanud arve nr 52878819 mõlemad leheküljed. Arve esimesel leheküljel on selgitus, et arve on koostatud akti alusel ning arve teisel leheküljel on märgitud akti menetleja. Antud asjaolu näitab, et menetlus oli arve esitamisel lõppenud. Kostja poolt esitatud tarbimise graafik puudutab vaid ebaseadusliku tarbimise avastamisele eelnevat perioodi. Kostja tarbimine on oluliselt tõusnud peale rikkumise avastamist, mis omakorda tõendab, et suur hulk elektrienergiat tarbiti arvestit läbimata ehk ebaseaduslikult. Asjaolu, et kostja on arvele algusest peale vastu vaielnud ei muuda viiviseid mittesissenõutavaks, kuna hageja on iga kostja kirjale ka oma põhjendatud vastuse edastanud. Samuti ei ole viivis põhjendamatult suur, kuna arve sissenõutavaks muutumise kuupäevast on möödunud natukene vähem kui kolm aastat. Viivise määr on poolte vahel kokku lepitud kohalduvates tüüptingimuste p. 9.9, millest tulenevalt kuulub tasumisele. Kohtuistungil 15.01.2014.a. hageja esindaja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kohtuistungil 15.01.2014.a. kostja esindaja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Eesti Energia AS ja T.V.`e vahel on sõlmitud 28.01.2002.a. elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise leping xxxxxxxxxxx tarbimiskohal Xxxxxxxxxxx võrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks (tl. 8). Võrguühenduse fikseerimise kokkulepe 21216221VK /2- 29.01.2009.a. (tl.10). Pooled ei vaidle selle üle, et tüüptingimused on lepingu osaks (tl.133).

5 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-9518 09.02.2010.a. tuvastati tarbimiskohal Xxxxxxxxxxxs ebaseaduslik elektrienergia -ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt ( tl.13). Akti koostas OÜ Elektrilevi töötaja K.M., tunnistaja A.Ü. juuresolekul. Antud akti kohaselt oli Xxxxxxxxxxx elektriarvestil sisenevad- väljuvad juhtmed kokku ühendatud ja plomm rikutud. Olukorra fikseerimiseks tehti 4 fotot. Kostjat teavitati telefoni teel. Tunnistaja A.Ü. kohtuistungil antud ütluste kohaselt hakkasid nad kontrollima mööda liini ja jõudsid T.V.`e majani , 26,8 amprit oli vool mõõtmise hetkel. See oli vool , mis sisenes Xxxxxxxxxxx majja. Tegid kilbi ukse lahti ja arvesti ei plinkinud , mis tähendab, et arvesti ei mõõtnud voolu. Arvestil on näha tuluke, mis peab plinkima. Mida kiiremini plingib seda tugevam vool läbi läheb. Siis tegid arvestist pildi ja võtsid klemmkaane maha ning selgus, et esimesse faasi sisenev ja väljuv juhe oli pandud arvesti alla ühte auku. Sissetulev juhe peab minema auku 1 ja väljatulev juhe auku 2. Sellises olukorras kus juhtmed on ühes augus ei saa arvesti voolu mõõta. Vool ei läbinud mõõteahelat (tl.128). Tunnistaja K.M.`a kohtuistungil antud ütluste kohaselt jõudes Xxxxxxxxxxx tarbimiskohani nägid, et ühe faasi peal oli 26,8 amprit. Number oli suur , kuid arvesti ei plinkinud . Plinkimine on näha arvesti näidu kohal ja näitab koormust. Siis nad kontrollisid mõõteriistaga kas faasid loevad, lisasid koormust, kuid ühe faasi puhul ei toimunud midagi. Siis võeti plomm maha ja oli näha, et kaks juhet on ühe kruvi alla kokku pandud ja arvesti ei lugenud seda voolu. Esimese faasi puhul oli sisenev ja väljuv juhe kokku pandud ning sel juhul arvesti ei loe tarbitud voolu. Mõõdikul olev näit 26,78 näitab voolu kogust , mis tarbijani jõuab , aga arvesti seda ei fikseeri (tl. 129-130). Kostja väited selle kohta, et tema ei ole arvestit rikkunud ja arvesti ei asu tema kinnistu territooriumil ei oma antud asjas tähtsust. Hageja poolt esitatud aktiga 09.02.2010.a. , fotodega ning tunnistajate K.M.`a ja A.Ü. ütlustega on tõendatud, et kontrollimisel 09.02.2010.a. mõõteseade näitas voolu tarbimist, mis arvestit ei läbinud ja elektriarvesti sisenevad ja väljuvad juhtmed olid kokku ühendatud. Seega kostja elektrienergia mõõteseade oli rikutud ja sellest tulenevalt oli kostjal võimalik elektrienergiat kasutada koguseliselt rohkem , kui seda näitas arvesti. Antud juhul ei oma tähtsust see, kes põhjustas elektriarvesti rikkumise. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise lepingust on hageja kohustatud tasuma saadud võrguteenuse ja tarbitud elektrienergia eest. Elektrituruseaduse § 68 lg.1 p.1 ja 3 järgi elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik , kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid , eelkõige kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil ja mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadme juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse v. rikutakse. Lg.3 järgi ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramiseks korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr.34/15.05.2007.a. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra § 2 lg.1 järgi elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Lg.2 järgi kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik v. tema esindaja ei viibi akti koostamise juures v. keeldub aktile allakirjutamisest , koostatakse akt tunnistaja juuresolekul. Antud juhul koostati akt ja kostjat juures ei viibinud. Akti on märgitud , et kostjat telefoni teel teavitati. Tunnistaja A.Ü. kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistasid nad V.ele , kuid tema kohale tulla ei saanud ,et aktidele alla kirjutada (tl.128). Seega kohus leiab, et on tõendatud, et kostjat teavitati akti koostamisel olukorrast, kuid kostja kohale

6 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-9518 ei tulnud ja akt koostati OÜ Jaotusvõrk ja Eesti Energia AS esindaja K.M.`a poolt tunnistaja A.Ü. juuresolekul. Asjaolu, et akti koostasid OÜ Jaotusvõrk töötajad (üks akti koostaja ,teine tunnistaja) ei tähenda , et akti koostamisel ei ole lähtutud seaduses sätestatust. Kohus ei nõustu hagejaga, et tunnistaja ei või olla OÜ jaotusvõrk töötaja, kellel on elektri alal eriteadmised. Kohus leiab, et akt on kooskõlas korra § 2 lg.2. See, et aktis on puudu tunnistaja kontaktandmed ei muuda akti ebaseaduslikuks. Tegemist on akti vormistusliku veaga, mis ei muuda olematuks aktiga tuvastatut. Akti ei saagi märkida energiaseadme asukohta, mille abil elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutati, kuna kostjat akti vormistamise juures ei viibinud ja akti koostaja ning tunnistaja Xxxxxxxxxxx elamusse sisse ei pääsenud. Seega ei olnudki võimalik energiaseadet kindlaks teha, mille abil elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutati. Eelpoolnimetatud kord lubab akti koostada elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud isiku juuresolekuta. Kohus leiab, et ebaseadusliku kasutamise iseloomustus ei ole esitatud aktis puudulikult. Aktis on märgitud plomm rikutud ja arvestil sisenevad- väljuvad juhtmed kokku ühendatud. Seadme olukorra fikseerimiseks tehtud fotod (tl.11,30,31). Tunnistaja A.Ü. kohtuistungil antud ütluste järgi on plommi rikutust raske silma järgi tuvastada, kuid tema hinnang on , et plomm oli rikutud. Samuti vale ühendus pidi olema toimunud enne plommi pealepanekut (tl.129). Tunnistaja K.M.`a kohtuistungil antud ütluste kohaselt alati ei ole plommi rikkumine silmaga nähtav. Et juhtmed olid kokku ühendatud siis see viitas, et plomm on rikutud (tl.130). Tunnistajate ütlustega on tõendatud , et juhtmete kokkuühendamine ei ole võimalik ilma plommi lahti võtmata ja plomm oli rikutud. Seega plommid võivad asetseda omal kohal ja tunduda vastavat koolitust ja kvalifikatsiooni mitte omavale isikule tavapärased, kuid tegelikult on rikutud. Kostja väited, et tegemist võib olla kontrollijate pahatahtlikkusega v. nende poolt juhtmete kokkuühendamisega , ei ole põhjendatud, tõendatud ega usutavad. Millise konkreetse perioodi jooksul kostja elektrit tarbis ja see mõõtmata jäi, ei ole võimalik tuvastada. Seetõttu on hageja arve koostamisel lähtunud Elektrituruseadusest ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr.34/15.05.2007.a.Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord. Enne 09.02.2010.a. teostati Pärnus, Xxxxxxxxxxx mõõteseadmete kontroll 27.05.2009.a. Kostja väited , et mõõteseadmete kontroll teostati 12.01.2010.a. ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja väitel teostasid kontrolli elektrikud A.K. ja A.S.. Tunnistaja A.K.`e poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta täpselt ei mäleta, et oleks käinud 12.01.2010.a. Pärnus, Xxxxxxxxxxx objekti kontrollimas. Kui on konkreetne tööülesanne siis minnakse seda täitma ja kontrollitakse plomme. Tööülesande välised kontrollid seisnesid näidu üleskirjutamiseks. Muud tööd toimusid tööülesannete järgi ning mõõtesüsteemi saab kontrollida eemaldades plommi. Tunnistaja A.S.`i kohtuistungil antud ütluste järgi ta ei mäleta, et jaanuaris 2010 käis Xxxxxxxxxxx arvestit kontrollimas. Kui rikkumised avastati siis vormistati akt. Hageja väitel Xxxxxxxxxxx mõõtesüsteemi 12.01.2010.a. ei kontrollitud ja eelmine kontrollimine toimus 27.05.2009.a. Samuti puudub antud kuupäeva kohta tööülesanne. Tunnistaja V.N.i ülekuulamisest kostja loobus. Seega on põhjendatud siduda ebaseadusliku tarbimise periood sellega, et eelmine mõõtevahendite kontroll toimus 27.05.2009.a. See on kooskõlas ka üldtingimuste p.-ga 6.8. Hageja on esitanud kohtule andmed kostja elektri tarbimiste kohta perioodil 2005- 2013.a., millest nähtub, et kuni 2009 .a. on tarbimine 2345- 2930 kw/h s.o. alla 3000 kw/h ja 2009 .a. 4550 kw/h , 2010.a. 4680 kw/h, 2011.a. 4640 kw/h ja 2012.a. 5255 kw/h s.o. üle 4550 kw/h (tl.106-114). See tähendab , et alates 2009 aastast on tarbimine tunduvalt tõusnud, mis samuti kinnitab haginõude põhjendatust.

7 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-9518 Kostja väited, et arve on koostatud ja esitatud enne elektrienergia ebaseadusliku kasutamise arvestamise akti koostamist, ei ole põhjendatud. Arve kannab kuupäeva 21.06.2010.a. ja on summas 49 039 krooni(tl.32-33). Kohtutoimikus olev arvestus kannab kuupäeva 28.02.2013.a., arvestuse summa on samuti 49 039.04 krooni (tl.34). Hageja on selgitanud, et arvel on märgitud , et arve on koostatud akti alusel ja arve menetleja, mis ühtib arvestusega. Kuupäeva erinevus tuleneb sellest, et kuupäev muutub automaatselt arvutisüsteemis selle avanemisel (tl.74). Arvestuses ja arvel on üks summa ja kohtul ei ole põhjust kahelda, et arvestuse alusel koostati arve, sest vastupidine ei ole usutav. Hageja poolt koostatud arvestus on kooskõlas korra § 4. Kostja ei ole põhinõude arvestuse metoodikat vaidlustanud. Seega põhinõue summas 3134.16 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni . Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Hageja nõuab viivist üldtingimuste p.9.9 , mille kohaselt kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks , maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas. Kostja leiab, et viivis on ülemäära suur ja palub viivist vähendada. Kohus leiab, et kuna nõude sisuks ei ole võlgnevus lepingu järgi tarbitud elektrienergia eest siis viivist ei saa nõuda üldtingimuste p.9.9 tuleneva viivisemääraga 0,1% tasumata summalt päevas, vaid seadusjärgse viivisemääraga. Selline on ka kohtupraktikaTallinna Ringkonnakohtu lahend 2-11-45373/20.06.2013.a. Hageja viivisenõue on alates ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia eest esitatud arve maksetähtpäevast alates. Arve esitatud 21.06.2010.a. ja maksetähtaeg 15.07.2010.a, seega põhjendatud viivisenõue alates 16.06.2010.a. Hageja viivisenõue on põhjendatud alljärgnevalt: 16.06.2010.a. – 30.06.2011.a. , viivis 8% aastas, 0,0219%päevas s.o. 0,68 eurot päevas x 15 päeva =10,20 eurot; 01.07.2011.a.- 31.12.2011.a. , viivis 8,25% päevas, 0,0226 % päevas s.o. 0,70 eurot päevas x 184 päeva = 128.80 eurot; 01.01.2012.a.- 31.12.2012.a., viivis 8% aastas, 0,0219% päevas s.o. 0,68 eurot päevas x 366 päeva = 248,88 eurot; 01.01.2013.a.- 14.04.2013.a., viivis 7,75% aastas , 0,0212 % päevas s.o. 0,66 eurot päevas x 104 päeva = 68,64 eurot; 15.04.2013.a.- 30.06.2013.a. viivis 8,75% aastas, 0,0239 % päevas s.o. 0,75 eurot päevas x 77 päeva = 57,75 eurot; 01.07.2013 – 31.12.2013.a. viivis 8,5% aastas,0,0232 % päevas s.o.0,72 eurot päevas x 184 päeva = 132.48 eurot; 01.01.2014- 04.02.2014.a. viivis 8,25% aastas , 0,0226% päevas s.o. 0,70 eurot päevas x 35 päeva = 24,50 eurot. Seega on põhjendatud viivisenõue kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga kokku 671.25 eurot ja edasine viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla suuruse. Menetluskulude jaotus

8 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-9518 Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg.1 järgi jätta 39,3 % hageja ja 60,7 % kostja kanda ( Hageja nõue 6268.32 eurot, rahuldamisele kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 3805.41 eurot s.o. 60,7%.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

Kohtuotsus tühistatud osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2014.a kohtuotsusega järgmiselt:

RESOLUTSIOON

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.