Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.08.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-9518
Tsiviilasi
Eesti Energia AS-i hagi TV vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3805.41 eurot
Tsiviilasja hind maakohtus
7280.66 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TV apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja TV (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXX XX XXXXX), esindaja adv Margo Põbo Vastustaja/hageja Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Laki 24, Tallinn), esindaja Erik Salur
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 04.02.2014 otsus tühistada osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista TVlt välja Eesti Energia AS-i kasuks võlgnevus 3134.16 eurot; 3) Mõista TVlt välja Eesti Energia AS-i kasuks maakohtu otsuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 650.55 eurot ja alates 05.02.2014 viivis tasumata
põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui kokku 3134.16 eurot; 4) Maakohtus kantud menetluskulud jätta 61% ulatuses hageja ja 39% ulatuses kostja kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta 95% ulatuses apellandi ja 5% ulatuses vastustaja kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.27.02.2013 esitas Eesti Energia AS (hageja) Pärnu Maakohule hagi, milles palus TVlt (kostja) välja mõista põhivõlgnevuse 3134.16 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3002.53 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva lepingulise viivise 0,1% tasumata summalt päevas põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr XXXXXXXXX-X tarbimiskohal XXXXX XX Pärnus võrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. 09.02.2010 tuvastati tarbimiskohal ebaseaduslik elektrienergiaja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt nr 075099. Akti kohaselt olid arvestisse sisse minevad ja välja tulevad juhtmed omavahel kokku sulatatud. Samuti olid rikutud arvesti plommid. Olukorra fikseerimiseks ja ebaseadusliku ühenduse tõenduseks on tehtud neli fotot. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A, mille punkti 11.3 kohaselt on ostja kohustatud viivitamatult teatama tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi, sh tariifilülitusseadme, rikkest või selle näitude mõjutamisest. Kostja millestki sellisest hagejat teavitanud ei ole. Vastavalt tüüptingimuste punktile 6.1 mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse võrguettevõtja võrgulepinguga sätestatud korras ja punkti 6.6
kohaselt määratakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus õigusaktides sätestatud korras. Tulenevalt nimetatud punktidest ning majandusja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud korra (edaspidi kord) § 4 lg 2 punkti 2 alusel arvutati elektrienergia ja võrguteenuste maht ning maksumus ja 21.06.2010 esitati kostjale arve nr 52878819 summas 49 039 krooni (3134.16 eurot), mis on käesoleva ajani tasumata. Samuti palub hageja välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3002.53 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva lepingulise viivise 0,1% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et korra § 2 järgi tuleb koostada elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel vastav akt, millele peab ostja/klient kui eelduslik lepingurikkuja ise või esindaja vahendusel alla kirjutama. Kui teda või tema esindajat akti koostamise juures ei viibi, tuleb akt koostada tunnistaja juuresolekul. Sama kehtib ka juhul, kui klient keeldub aktile alla kirjutamast. Antud juhul on kostjale helistatud ning teatatud kontrollist, aga kostja kontrolli juures ei viibinud. Vastavalt korra § 3 lõikele 3 peaks koostatud aktil olema elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja allkiri, lisaks seletuskiri, kuid nende puudumisel võib allkirja anda ka tunnistaja. Seega näeb kord ette võimaluse vastavaid lepingu rikkumise fikseerimisi teha ka kostja juuresolekuta. Tunnistaja erapooletuses ei ole alust kahelda ainult põhjusel, et ta töötab mõõtesüsteemi kontrolli läbiviinud ja akti koostanud elektrikuga samas äriühingus. Samuti puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid tunnistajal muu isikliku või materiaalse huvi esinemist rikkumist kirjeldava akti koostamisel. Tööde tegemiseks oli eelnevalt väljastatud tööülesanne nr 10-26430, mis nägi ette tarbimiskohas XXXXX XX Pärnus mõõtesüsteemide kontrolli. Kuna kostja puudus kontrolli tegemise juurest, siis allkirjastas akti võrguettevõtja töötaja ja tunnistajana kolleegi kasutamine ei ole korra §-de 2 ja 3 mõttes erapoolik või aktides kajastatule vähemat kaalu andev asjaolu. Selline tegevus on kooskõlas ka korra § 3 lõikega 3. Mõõteseadmete rikkumise kahtluse puhul tuleb reageerida võimalikult operatiivselt ja kui tarbijat ennast olukorra fikseerimise akti juures ei viibi, on mõistlik tunnistajana kasutada asjatundjat, kelleks kolleeg kahtlemata on. Kostja poolt viidatud naabrid või elektrieriala mittetundvad isikud ei saa tunnistajana olla olukorra fikseerimise akti koostamisel, kuna erialahariduseta isikud ei saa kinnitada akti koostamisel ega hiljem selle vaidlustamisel, mis täpsemalt arvesti juures rikutud oli, kuna neil puuduvad selleks vastavad teadmised ja oskused. 12.01.2010 ei kontrollinud kostja hageja tarbimiskohas mõõtesüsteemi. Hageja viimane mõõtesüsteemi kontroll kostja tarbimiskohal toimus 27.05.2009. Sellest tulenevalt on ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia alguse kuupäev akti menetleja poolt korrektselt märgitud ning rikkumise kestvus õigesti arvutatud. Asjaolu, et arvestusel on kuupäev 22.06.2010, ei oma antud asjas tähtsust. Kuupäeva erinevus tuleneb sellest, et antud dokumendi kuupäev muutub automaatselt selle avamisel, mis ei tähenda, et seda arvestati alles avamise kuupäeval. Hageja arvete süsteem ei väljasta ilma algandmeteta ühtegi arvet. Kostja on esitanud vaid esimese lehekülje arvest. Hageja on hagiavaldusega esitanud arve nr 52878819 mõlemad leheküljed. Arve esimesel leheküljel on selgitus, et arve on koostatud akti alusel ning arve teisel leheküljel on märgitud akti menetleja. Antud asjaolu näitab, et menetlus oli arve esitamisel lõppenud. Kostja esitatud tarbimise graafik puudutab vaid ebaseadusliku tarbimise avastamisele eelnevat perioodi. Kostja tarbimine on oluliselt tõusnud peale rikkumise avastamist, mis omakorda tõendab, et suur hulk elektrienergiat tarbiti arvestit läbimata ehk ebaseaduslikult.
4.Asjaolu, et kostja on arvele algusest peale vastu vaielnud, ei muuda viivist mittesissenõutavaks, kuna hageja on igale kostja kirjale ka oma põhjendatud vastuse edastanud. Samuti ei ole viivis põhjendamatult suur, kuna arve sissenõutavaks muutumise
kuupäevast on möödunud natukene vähem kui kolm aastat. Viivisemäär on poolte vahel kokku lepitud kohalduvate tüüptingimuste punktis 9.9, millest tulenevalt kuulub tasumisele. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 27.05.2009 teostati mõõdusüsteemide kontrolli aadressil XXXXX XX Pärnus. 12.01.2010 teostati AK ja AS poolt mõõdusüsteemide kontrolli samal aadressil. Olukorra fikseerimise akti koostatud ei ole. 09.02.2010 teostas KM samal aadressil samuti mõõdusüsteemide kontrolli ja koostas olukorra fikseerimise akti nr 075099, mis edastati menetlemiseks hageja klienditeenindusse. Akti kohaselt tuvastati JV plommi rikutus ning asjaolu, et arvestil on L1 sisenevad-väljuvad juhtmed kokku ühendatud. Olukorra fikseerimise juurde ei kaasatud turuosalist ning akt koostati tunnistaja AÜ (kontrolli teostava ettevõtte töötaja) juuresolekul. 21.06.2010 esitati arve nr 52878819 elektrienergia eest akti nr 075099 alusel. 22.06.2010 koostas RE elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise arvestuse akti. 08.07.2010 esitas kostja pretensiooni arve nr 52878819 peale. 21.07.2010 edastas hageja pretensioonile kirjaliku vastuse nr 08503, millele kostja vastas 27.07.2010. 18.08.2010 esitas hageja omapoolse kompromissettepaneku ja 03.09.2010 esitas kostja omapoolsed seisukohad ja kompromissettepaneku. 17.09.2010 esitas hageja kirjalikult omapoolse kompromissettepaneku ja 21.09.2010 kirjaliku väljalülitamishoiatuse nr 12001124, mille kohaselt ähvardati võlgnevuse mittetasumise korral tarbimiskoha varustamise katkestamisega pärast 07.10.2010. 28.09.2010 edastas kostja viimase omapoolse pakkumise ja 06.10.2010 e-kirjaga ei nõustunud hageja kostja pakutuga.
6.09.02.2010 teostati mõõteseadmete kontrolli kostja tarbimiskohal ning kontrolliti arvestit ACE 300 nr-ga 50907051. Arvesti ei asu kostjale kuuluval kinnistul, vaid avalikus ruumis tänava ääres väljaspool kinnistu piire ning arvestile on juurdepääs igaühel. Vastavalt hageja kehtestatud tüüptingimuste punktile 11.2 vastutab ostja tema omandis või valduses olevas ehitises või selle osas või piirdega piiratud alal asuva tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide säilimise ja rikkumatuse eest. Kuna mõõteseadmed ei asu kostja omandis ega valduses olevas ehitises ega nende osades, samuti ei asu mõõteseadmed piirdega piiratud alal, vaid üldkäidava tänava ääres väljaspool kinnistut ning kostjal ei ole võimalik tagada kontrolli mõõteseadmete üle, ei vastuta kostja mõõtmata vooluahela ühenduste ja mõõtesüsteemi ja nendel olevate plommide säilimise ja rikkumatuse eest. Seega ei saa kostja olla süüdi plommide rikutuse, valesti paigaldatud ühenduste ja mõõteskeemi rikkumises, mistõttu on vaidlustatav arve esitatud olulise eksimusega ja kuulub tühistamisele ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Olukorra fikseerimise akt nr 075099 on koostatud oluliste puudustega ning akti koostamisel ei ole jälgitud kehtestatud õigusakte. Tunnistaja puhul peavad olema välja toodud nii nimi kui ka kontaktandmed, aktis kajastub ainult tunnistaja nimi, kontaktandmed puuduvad. Energiaseadmed ja nende asukoht, mille abil väidetavalt ebaseaduslikult elektrienergiat tarbiti, on jäetud kindlaks tegemata ja aktis kajastamata. Aktile peab olema lisatud ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja seletuskiri, mida aga ei ole. Samuti ei ole võetud selgitust väidetavalt ebaseaduslikult kasutajalt. Tarbijale ei ole isegi antud võimalust olla ära kuulatud ning anda selgitusi. Aktis on kirjutatud, et turuosalist on telefoni teel teavitatud. Telefoni teel teavitati tõepoolest, et kontrollitakse mõõteseadmeid ja elektrienergia andmine katkestatakse lühiajaliselt. Sellest, et tegemist on võimaliku mõõteseadmete rikkumise või ebaseadusliku kasutamisega, turuosalist ei teavitatud, samuti ei kutsutud turuosalist rikutuse fikseerimise juurde. Ebaseadusliku kasutamise iseloomustus on esitatud aktis puudulikult. On küll kirjeldatud, et plomm on rikutud ja juhtmed on kokku
ühendatud. Samas ei ole kirjeldatud, milles seisnes plommi rikutus, aktile on lisatud foto, millel on näha plomm enne kontrollijate poolt eemaldamist. Samas vaadates fotot, ei ole võimalik näha, et plommi oleks rikutud. Teadaolevalt ei ole võimalik juba lahti võetud plommi uuesti kinni panna. Pildil näha olev plomm on korrektselt kinni ja täidab oma funktsiooni. Plommi rikutuse kirjeldus on aktil puudu ega ole võimalik tuvastada, kas plomm oli tegelikkuses rikutud või on tegemist kontrollija pahatahtlikkusega. Ka juhtmete kokku ühendamise fakt on küll pildil kajastatud, kuid samuti ei saa välistada, et kontrollijad nimetatud juhtmed ise kokku ühendasid. Sõltumatut ja erapoolikut tunnistajat kontrollija seadme avamise ja kontrollimise juurde kutsunud ei ole, tunnistajana on kasutatud kontrolliva ettevõtte töötajat ja seega ka asjast otseselt huvitatud isikut. Akti kohaselt ja lisatud fotodelt on näha, et koormus L1 oli 26,8A, L2 ja L3 on jäänud mõõtmata, ning koormuseks on märgitud „-„. Kostjale on arusaamatu, millistel põhjustel L2 ja L3 juhtmete koormust ei mõõdetud. Akti koostamiseks ja olukorra tuvastamiseks on määrusega kehtestatud täpne kord, kuid seda akti koostamisel ei järgitud. Seega on akt koostatud oluliste puudustega ning selle põhjal teha järeldusi elektrienergia võimaliku ebaseadusliku tarbimise kohta ei saa.
8.Teenuse osutaja teostas kontrolli mõõtesüsteemi nõuetekohasuse üle 27.05.2009 ja 12.01.2010 ning kummagi kontrollimise käigus rikkumisi ei tuvastatud, seega olid plommid mõõteseadmel nimetatud kuupäevadel terved. Seega on täiesti vale menetleja ja arve koostaja seisukoht, et arvestusperioodiks määrati 27.05.2009 – 09.02.2010. Viimane kontroll enne võimalikku rikkumist toimus 12.01.2010. Seega kui määrata võimalik ebaseadusliku elektrienergia kasutamise periood, siis saaks selleks olla mitte rohkem kui 12.01.2010 – 09.02.2010. Ka oli arve koostatud ja esitatud tarbijale enne elektrienergia ebaseadusliku kasutamise arvestamise akti koostamist. Arve esitati kostjale 21.06.2010, kuid menetlus lõpetati ja vastav arvestus koostati alles 22.06.2010, seega pärast arve esitamist, mis tekitab kahtluse, et vastav arvestus koostati alles siis, kui kostja oma ebamõistlikult suure arve tekkepõhjuste kohta aru pärima asus.
9.12.01.2010 toimus mõõteseadmete kontroll. 12.01.2010 kell 10:45 kontrollisid hageja elektrikud AK ja AS mõõteseadmeid aadressil XXXXX X Pärnus (kostja majast teisel pool tänavat). Olukord fikseeriti aktiga nr 082662. Peale akti koostamist suundusid kontrolli teostanud elektrikud üle tänava ning läksid XXXXX XX asuvate mõõteseadmete juurde ning teostasid seal kontrolli. Mõõteseadmete kontroll kestis ligikaudu 15min, mille käigus uuriti mõõteseadmeid taskulambiga ning räägiti telefoniga (võimalik, et uuriti plommide numbreid). Seega kontroll toimus, kuid olukorra fikseerimise akti mingisugusel põhjusel ei koostatud ning tunnistajaid ega ka tarbijat kontrolli juurde ei kaasatud. Ei ole eluliselt usutav, et kontrollijad, avastades XXXXX X objekti kontrollides plommide rikutuse, läksid kontrollima XXXXX XX maja juures asuvat elektrikilpi ega kontrollinud seal plommide korrasolekut. Kuna seal akti ei koostatud, on selge, et nimetatud kontrolli ajal olid plommid terved. Seega ei ole võimalik väita, et viimane kontroll oleks toimunud mais 2009. Asjaolu, et ebaseaduslikku elektrienergia tarbimist toimunud ei ole, kinnitab ka tarbimiskoha elektrienergia tarbimise teatis. Teatises toodud informatsiooni kohaselt on kajastatud tarbimine viimase 6 aasta jooksul. Tarbimises järske muutusi ei ole, kogu perioodi vältel on elektrienergia tarbimine olnud stabiilselt 3000-4000 kWh aastas. Ka arves ja aktis kajastatud perioodil on tarbimine olnud stabiilne. Ainsa erandina võib välja tuua 2009 aasta oktoobrikuu, mil tarbimine on ühel kuul oluliselt vähenenud, kuid see on põhjendatav asjaoluga, et kostja viibis nimetatud perioodil haiglaravil ning elektrienergiat ei tarbinud.
10.Viivisenõue ei ole põhjendatud. Samuti on algusest peale ebamõistlikult suur viivise protsendimäär. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud ebaõigetest andmetest, mistõttu ei
ole viivis arvestatud õigesti. Lähtudes sellest, et kõik hageja nõuded ei ole põhjendatud, palus kostja jätta viivisenõude rahuldamata või vähendada nõuet mõistliku ulatuseni. Kostja ei ole viivituses maksetega endast põhjustatud asjaoludel, kuna on algusest peale nõudele vastu vaielnud. Samuti on hageja viivist kunstlikult ja põhjendatult suurendanud, viivitades põhjendamatult hagi esitamisega. Kostja on invaliidsuspensionär ja tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda viivist sellises ulatuses. Lisaks on viivisemäär ebamõistlikult suur (0,1% päevas) ning ületab võlaõigusseaduses (VÕS) kehtestatud viivisemäära 5kordselt, mistõttu palus kostja kohtul vähendada viivisemäära mõistliku ulatuseni. Esimese astme kohtu otsus
11.Pärnu Maakohus rahuldas 04.02.2014 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja võlgnevuse 3134.16 eurot ja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 671.25 eurot ning alates 05.02.2014 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3134.16 eurot. Menetluskulud jäid 39,3% ulatuses hageja ja 60,7% ulatuses kostja kanda.
12.Poolte vahel on sõlmitud 28.01.2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr XXXXXXXXX-X tarbimiskohal XXXXX XX Pärnus võrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks (t lk 8). Samuti võrguühenduse fikseerimise kokkulepe nr 21216221VK /2 29.01.2009 (t lk 10). Pooled ei vaidle selle üle, et tüüptingimused on lepingu osaks (t lk 133).
13.09.02.2010 tuvastati tarbimiskohal ebaseaduslik elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt (t lk 13). Akti koostas OÜ Elektrilevi töötaja KM tunnistaja AÜ juuresolekul. Akti kohaselt oli XXXXX XX elektriarvestil sisenevad-väljuvad juhtmed kokku ühendatud ja plomm rikutud. Olukorra fikseerimiseks tehti 4 fotot. Kostjat teavitati telefoni teel.
14.Tunnistaja AÜ kohtuistungil antud ütluste kohaselt hakkasid nad kontrollima mööda liini ja jõudsid kostja majani, 26,8 A oli vool mõõtmise hetkel. See oli vool, mis sisenes XXXXX XX majja. Tegid kilbi ukse lahti ja arvesti ei plinkinud, mis tähendab, et arvesti ei mõõtnud voolu. Arvestil on näha tuluke, mis peab plinkima. Mida kiiremini plingib, seda tugevam vool läbi läheb. Siis tegid arvestist pildi ja võtsid klemmkaane maha ning selgus, et esimesse faasi sisenev ja väljuv juhe oli pandud arvesti alla ühte auku. Sissetulev juhe peab minema auku 1 ja väljatulev juhe auku 2. Sellises olukorras, kus juhtmed on ühes augus, ei saa arvesti voolu mõõta. Vool ei läbinud mõõteahelat (t lk 128).
15.Tunnistaja KM kohtuistungil antud ütluste kohaselt, jõudes XXXXX XX tarbimiskohani nägid nad, et ühe faasi peal oli 26,8 A. Number oli suur, kuid arvesti ei plinkinud. Plinkimine on näha arvesti näidu kohal ja näitab koormust. Siis nad kontrollisid mõõteriistaga, kas faasid loevad, lisasid koormust, kuid ühe faasi puhul ei toimunud midagi. Siis võetigi plomm maha ja oli näha, et kaks juhet on ühe kruvi alla kokku pandud ja arvesti ei lugenud seda voolu. Esimese faasi puhul oli sisenev ja väljuv juhe kokku pandud ning sel juhul arvesti ei loe tarbitud voolu. Mõõdikul olev näit 26,78 näitab voolu kogust, mis tarbijani jõuab, aga arvesti seda ei fikseeri (t lk 129-130).
16.Kostja väited selle kohta, et tema ei ole arvestit rikkunud ja arvesti ei asu tema kinnistu territooriumil, ei oma antud asjas tähtsust. Aktiga 09.02.2010, fotodega ning tunnistajate KM ja AÜ ütlustega on tõendatud, et kontrollimisel 09.02.2010 mõõteseade näitas voolu tarbimist, mis arvestit ei läbinud ning elektriarvesti sisenevad ja väljuvad juhtmed olid kokku ühendatud. Seega kostja elektrienergia mõõteseade oli rikutud ja sellest tulenevalt
oli kostjal võimalik elektrienergiat kasutada koguseliselt rohkem, kui seda näitas arvesti. Antud juhul ei oma tähtsust see, kes põhjustas elektriarvesti rikkumise. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise lepingust on kostja kohustatud tasuma saadud võrguteenuse ja tarbitud elektrienergia eest.
17.Antud juhul koostati elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel akt ja kostjat juures ei viibinud. Akti on märgitud, et kostjat teavitati telefoni teel. Tunnistaja AÜ kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistasid nad kostjale, kuid tema kohale tulla ei saanud, et aktidele alla kirjutada (t lk 128). Seega leidis kohus, et on tõendatud, et kostjat teavitati akti koostamisel olukorrast, kuid kostja kohale ei tulnud ja akt koostati OÜ Jaotusvõrk ja hageja esindaja KM poolt tunnistaja AÜ juuresolekul. Asjaolu, et akti koostasid OÜ Jaotusvõrk töötajad (üks akti koostaja, teine tunnistaja) ei tähenda, et akti koostamisel ei ole lähtutud seaduses sätestatust. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tunnistajaks ei või olla OÜ Jaotusvõrk töötaja, kellel on elektri alal eriteadmised. Akt on kooskõlas korra § 2 lõikega 2. See, et aktis on puudu tunnistaja kontaktandmed, ei muuda akti ebaseaduslikuks. Tegemist on akti vormistusliku veaga, mis ei muuda olematuks aktiga tuvastatut. Akti ei saagi märkida energiaseadme asukohta, mille abil elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutati, kuna kostjat akti vormistamise juures ei viibinud ja akti koostaja ning tunnistaja XXXXX XX elamusse sisse ei pääsenud. Seega ei olnudki võimalik kindlaks teha energiaseadet, mille abil elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutati. Viidatud kord lubab akti koostada elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud isiku juuresolekuta.
18.Ebaseadusliku kasutamise iseloomustus ei ole esitatud aktis puudulikult. Aktis on märgitud, et plomm oli rikutud ja arvestil sisenevad-väljuvad juhtmed kokku ühendatud. Seadme olukorra fikseerimiseks on tehtud fotod (t lk 11,30,31). Tunnistaja AÜ kohtuistungil antud ütluste järgi on plommi rikutust raske silma järgi tuvastada, kuid tema hinnang on, et plomm oli rikutud. Samuti pidi vale ühendus olema toimunud enne plommi peale panekut (t lk 129). Tunnistaja KM kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole alati plommi rikkumine silmaga nähtav. Et juhtmed olid kokku ühendatud, siis see viitas, et plomm on rikutud (t lk 130). Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et juhtmete kokku ühendamine ei ole võimalik ilma plommi lahti võtmata ja plomm oli rikutud. Seega plommid võivad asetseda omal kohal ja tunduda vastavat koolitust ja kvalifikatsiooni mitteomavale isikule tavapärased, kuid tegelikult on rikutud. Kostja väited, et tegemist võib olla kontrollijate pahatahtlikkusega või nende poolt juhtmete kokku ühendamisega, ei ole põhjendatud, tõendatud ega usutavad.
19.Millise konkreetse perioodi jooksul kostja elektrit tarbis ja see mõõtmata jäi, ei ole võimalik tuvastada. Seetõttu on hageja arve koostamisel lähtunud elektrituruseadusest (ELTS) ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 34/15.05.2007 kinnistatud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korrast. Enne 09.02.2010 teostati Pärnus XXXXX XX mõõteseadmete kontrolli 27.05.2009. Kostja väited, et mõõteseadmete kontrolli teostati 12.01.2010, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja väitel teostasid kontrolli elektrikud AK ja AS. Tunnistaja AK kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta täpselt ei mäleta, et oleks käinud 12.01.2010 Pärnus XXXXX XX objekti kontrollimas. Kui on konkreetne tööülesanne, siis minnakse seda täitma ja kontrollitakse plomme. Tööülesande välised kontrollid seisnesid näidu üleskirjutamises. Muud tööd toimusid tööülesannete järgi ning mõõtesüsteemi saab kontrollida vaid eemaldades plommi. Tunnistaja AS istungil antud ütluste järgi ta ei mäleta, et jaanuaris 2010 käis XXXXX XX arvestit kontrollimas. Kui rikkumised avastati, siis vormistati akt. Hageja väitel XXXXX XX mõõtesüsteemi 12.01.2010 ei kontrollitud ja eelmine kontrollimine toimus 27.05.2009.
Samuti puudub antud kuupäeva kohta tööülesanne. Tunnistaja VN ülekuulamisest kostja loobus. Seega on põhjendatud siduda ebaseadusliku tarbimise periood sellega, et eelmine mõõtevahendite kontroll toimus 27.05.2009. See on kooskõlas ka üldtingimuste punktiga
20.Hageja on esitanud kohtule andmed kostja elektritarbimise kohta perioodil 2005–2013, millest nähtub, et kuni 2009. aastani oli tarbimine 2345–2930 kw/h, so alla 3000 kw/h aastas, ja 2009. aastal 4550 kw/h, 2010. aastal 4680 kw/h, 2011. aastal 4640 kw/h ja 2012. aastal 5255 kw/h, so üle 4550 kw/h (t lk 106–114). See tähendab, et alates 2009. aastast on tarbimine tunduvalt tõusnud, mis samuti kinnitab hagi põhjendatust.
21.Kostja väited, et arve on koostatud ja esitatud enne elektrienergia ebaseadusliku kasutamise arvestamise akti koostamist, ei ole põhjendatud. Arve kannab kuupäeva 21.06.2010 ja on summas 49 039 krooni (t lk 32–33). Kohtutoimikus olev arvestus kannab kuupäeva 28.02.2013, arvestuse summa on samuti 49 039.04 krooni (t lk 34). Kuupäeva erinevus tuleneb sellest, et kuupäev muutub automaatselt arvutisüsteemis selle avanemisel (t lk 74). Arvestuses ja arvel on üks summa ning kohtul ei ole põhjust kahelda, et arvestuse alusel koostati arve, sest vastupidine ei ole usutav.
22.Hageja koostatud arvestus on kooskõlas korra §-ga 4. Kostja ei ole põhinõude arvestuse metoodikat vaidlustanud. Seega põhinõue summas 3134.16 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
23.Hageja nõuab viivist üldtingimuste punkti 9.9 alusel, mille kohaselt, kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas. Kostja leiab, et viivis on ülemäära suur ja palub viivist vähendada. Kohus leidis, et kuna nõude sisuks ei ole võlgnevus lepingu järgi tarbitud elektrienergia eest, siis viivist ei saa nõuda üldtingimuste punktist 9.9 tuleneva viivisemääraga, vaid seadusjärgse viivisemääraga. Selline on ka kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2013 lahend nr 2-11-45373).
24.Hageja viivisenõue on alates ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia eest esitatud arve maksetähtpäevast. Arve oli esitatud 21.06.2010 ja maksetähtajaks oli 15.07.2010, seega põhjendatud on viivisenõue alates 16.06.2010. Hageja viivisenõue on põhjendatud alljärgnevalt: − 16.06.2010–30.06.2011, viivis 8% aastas, 0,0219% päevas, so 0.68 eurot päevas x 15 päeva = 10.20 eurot; − 01.07.2011–31.12.2011, viivis 8.25% päevas, 0,0226 % päevas, so 0.70 eurot päevas x 184 päeva = 128.80 eurot; − 01.01.2012–31.12.2012, viivis 8% aastas, 0,0219% päevas, so 0.68 eurot päevas x 366 päeva = 248.88 eurot; − 01.01.2013–14.04.2013, viivis 7,75% aastas, 0,0212% päevas, so 0.66 eurot päevas x 104 päeva = 68.64 eurot; − 15.04.2013–30.06.2013 viivis 8,75% aastas, 0,0239% päevas, so 0.75 eurot päevas x 77 päeva = 57.75 eurot; − 01.07.2013–31.12.2013 viivis 8,5% aastas, 0,0232 % päevas, so 0.72 eurot päevas x 184 päeva = 132.48 eurot; − 01.01.2014–04.02.2014 viivis 8,25% aastas, 0,0226% päevas, so 0.70 eurot päevas x 35 päeva = 24.50 eurot.
25.Seega on põhjendatud viivisenõue kohtuotsuse tegemise seisuga kokku 671.25 eurot ja edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla suuruse. Apellatsioonkaebus
26.07.03.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel, mis seisneb materiaal- ja menetlusõiguse normide ebaõiges kohaldamises.
27.Kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et olukorra fikseerimise akt nr 075099 on koostatud oluliste puudustega ning akti koostamisel ei ole järgitud kehtestatud õigusakte. Asjaolu, et plommi oli tõepoolest rikutud, ei ole kaevatavas otsuses tuvastatud. Fotodelt ei ole võimalik plommi rikutust tuvastada. Samuti ei osanud tunnistajad kohtus öelda, milles täpselt plommi rikutus seisnes ning kuidas nad selle tuvastasid. Tunnistajad väitsid, et silma järgi oli plomm täiesti korras ja kuna juhtmed olid kokku ühendatud, siis nad arvasid, et plomm on rikutud. Tegemist on aga tunnistajate arvamusega, mitte tõendiga plommi rikutuse kohta. Plommi rikutuse kohta ei ole tehtud ekspertiisi ning kogu menetluse käigus ei ole hageja suutnud selgitada, milles plommi rikutus seisnes. Seega ei ole plommi rikutus tõendatud.
28.Samuti ei ole tuvastatud, kas fotodelt näha olev seade oli taadeldud või mitte. Taatlemata mõõtevahendiga kontrollimise korral ei ole võimalik mitte midagi tõendada. Seega ei ole tõendanud, kas mõõtevahendit läbis elekter.
29.Samuti leiab kostja jätkuvalt, et ei ole üheselt selge, et akti koostamise juurde kaasatud tunnistaja oli erapooletu isik. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi, kuna koostatud akt ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele, samuti on rikutud kontrollimise korda, ei ole kasutatud erapoolikut tunnistajat, kasutatud on taatlemata mõõtevahendeid ja plommi rikutust ei ole tuvastatud. Seega ei ole rikkumist tuvastatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
30.Kostja ei nõustu kohtu järeldustega akti menetlemise ja kliendi vastutuse kohta. Ei ole tuvastatud, et kostja oleks mõõteseadet rikkunud või mingil muul viisil plommi või seadet rikkunud (ELTS § 68 lg 1 punktid 1 ja 3). Isegi juhul, kui plomm või seade oleks ka tegelikkuses rikutud, on välistatud kostja vastutus nimetatud rikkumise eest, kuna mõõteseadmed ei asu kostja omandis ega valduses olevas ehitises ega nende osades, samuti ei asu mõõteseadmed piirdega piiratud alal, vaid üldkäidava tänava ääres väljaspool kinnistut ning kostjal ei ole võimalik tagada kontrolli mõõteseadmete üle. Seetõttu ei vastuta kostja mõõtmata vooluahela ühenduste ja mõõtesüsteemi ning nendel olevate plommide säilimise ja rikkumatuse eest. Kostja leiab jätkuvalt, et vaidlustatav arve on esitatud olulise eksimusega ja kuulub tühistamisele.
31.Hageja arvestus ei ole vastavuses korra § 4 lõikega 1 ning väär on kohtu järeldus, et kostja ei ole metoodikat vaidlustanud. Kostja on algusest peale väitnud, et metoodika ei ole õige ning poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt kuulub kohaldamisele korra § 4 lg 1 p 1 või p 2, mitte p 4, nagu hageja on teinud. Tegemist ei ole ostjast, so kostjast tingitud mõõtmata elektrienergia tarbimisega, samuti ei puudunud andmed analoogiliste päevade mõõtmistulemuste kohta. Kostjal ei ole võimalik vastutada tänava äärde paigaldatud mõõteseadmete eest ja ka poolte vahel sõlmitud lepingute kohaselt on kostja vastutus nende
mõõteseadmete eest välistatud. Seega ei ole elektrienergia tarbimise metoodika õige ning arve kuulub tühistamisele.
32.Kostja jääb oma seisukoha juurde, et 12.01.2010 toimus mõõteseadmete kontroll XXXXX XX Pärnus, mistõttu on hageja nõude aluseks olev arvestusperiood vale. Samal päeval kontrollisid hageja elektrikud A.K ja A.S mõõteseadmeid aadressil XXXXX X. Olukord fikseeriti aktiga peale mida suundusid kontrolli teostanud elektrikud üle tänava ning läksid XXXXX XX asuvate mõõteseadmete juurde ja teostasid seal kontrolli, mis kestis ligikaudu 15min, mille kõigus uuriti seadmeid taskulambiga ning räägiti telefoniga. Tunnistajad ei eitanud nimetatud kontrolli teostamist, tunnistajate väitel nad lihtsalt ei mäletanud, kas nad käisid sel ajal kontrolli teostamas või mitte. Tunnistajad möönsid ka, et nad võisid seal käia. Kuna sellest on möödunud piisavalt aega ja tunnistajatele ei ole võimalik asjaolude mittemäletamist ette heita, tuleb hinnata nende ütlusi koostoimes muude asjas esitatud tõenditega. Kostja on kohtule esitanud hageja poolt temale 18.08.2010 saadetud kirja nr JV– EVT–LNA–10/10084, mille kolmandas lõigus kinnitab hageja juhtivspetsialist, et 12.01.2010 seoses mõõdusüsteemi kontrollimisega aadressil XXXXX X võrreldi samal ajal XXXXX XX arvesti näitusid kostja antud aastavahetuse näitudega. Nimetatud tõendit, mis tõendab üheselt, et A.K ja A.S kontrollisid XXXXX XX arvesti näitusid, ei ole kohus kaevatavas otsuses üldse käsitlenud. Seega kontroll toimus, kuid olukorra fikseerimise akti mingil põhjusel seal ei koostatud ning tunnistajaid ega ka tarbijat selle kontrolli juurde ei kaasatud. Teenuse osutaja on teostanud kontrolli mõõtesüsteemi nõuetekohasuse üle 27.05.2009 ja 12.01.2010 ning kummagi kontrollimise käigus ei tuvastatud mõõtesüsteemi rikutust, seega olid plommid mõlema mõõtmise ajal terved. Seega on täiesti vale määrata arve koostamisel arvestusperioodiks 27.05.2009–09.02.2010.
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et tema vastutus on välistatud, elektrienergia arvestamisel kasutatud metoodika on ebaõige ning mõõteseadmete viimase kontrollimise aeg ei vasta tõele. Seega põhineb kaevatav otsus ebaõigetel järeldustel.
34.Kostja ei nõustu maakohtu analüüsiga kostja varasema ja hilisema elektritarbimise kohta ning sellel põhineva järeldusega. Kaevatavas otsuses sisuliselt puudub põhjalik analüüs ning kohus on jõudnud väärale järeldusele. Seda, et ebaseaduslikku elektrienergia tarbimist toimunud ei ole, kinnitavad ka tarbimiskoha elektrienergia tarbimise teatised. Kohtu analüüs, mis puudutab aastaid 2005–2007, on täiesti asjakohatu, kuna väidetav ebaseaduslik tarbimine toimus ajavahemikul 27.05.2009–09.02.2010, seega tulnuks arvestamise aluseks võtta aastad 2008–2011. Hageja esitatud andmed kostja elektritarbimise kohta näitavad pigem seda, et mingisuguseid olulisi muutusi toimunud ei ole. Ühe kalendrikuu keskmised näitajad aastate lõikes erinevad vähem kui 40kWh võrra, mis jääb täiesti normaalse kõikumise piiridesse. Juhul, kui kostja oleks tarbinud ebaseaduslikult elektrienergiat, oleks pidanud pärast ebaseaduslikku tarbimist toimuma hüppeline kasv keskmises tarbimises, kuid seda juhtunud ei ole. Hageja poolt kostjale esitatud arvel 8,5 kuu ebaseadusliku tarbimise eest on tarbitud koguseks märgitud 35 268,7kWh, milline kogus ületab kostja keskmist aastast elektritarbimist 7,8 korda. Selline tarbimine ei ole võimalik, samuti on arvestus täiesti ebaproportsionaalne ning vastuolus heade kommetega.
35.Samuti vaidleb kostja vastu viivisele. Kostja nõustub kohtu järeldustega viivisemäära osas, kuid viivise arvestamisel on kohus lähtunud ebaõigetest andmetest, mistõttu ei ole viivis arvestatud õigesti. Kuivõrd hageja nõuded ei ole põhjendatud, tuleb viivisenõue jätta rahuldamata.
36.Kuna hagi osaline rahuldamine ei olnud põhjendatud, siis tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamisel jätta menetluskulud hageja kanda. Vastustaja seisukoht
37.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
38.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse maakohtu otsuse osaliseks muutmiseks viivisenõude osas. Nimelt on maakohus ekslikult arvestanud viivist alates 16.06.2010, kuigi eelnevalt tuvastas õigesti, et vastav nõue muutus sissenõutavaks alates 16.07.2010. Muus osas nõustub ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastavalt TsMS § 654 lõikele 6 neid ei korda. Samuti ei tuvastanud kolleegium muus osas maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kaebuses kordab apellant maakohtule esitatud seisukohti, millele on kohus kolleegiumi arvates asjakohaselt vastanud. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
39.Maakohtu otsusest nähtub, et viivise arvestamisel on maakohus eksinud nõude sissenõutavaks muutumise ajaga. Kuigi 21.06.2010 arve maksetähtajaks on õigesti tuvastatud 15.07.2010, algab viivise arvestus 16.06.2010, mitte aga 16.07.2010 (t lk 144). Seega teeb kolleegium viivise ümberarvestuse, jättes sissenõutavast summast välja perioodile 16.06.2010 kuni 15.07.2010 vastava summa 10.20 + 10.50 (15 päeva x 0,70 eurot) = 20.70 eurot. Selle summa võrra tuleb kostjalt väljanõutavat viivist vähendada.
40.Maakohtu otsuse osalisel muutmisel tuleb uuesti jaotada ka esimese astme menetluses kantud kulud. Maakohtu otsuse tegemise seisuga kuulus hageja nõudest 6163.69 eurost (t lk 4) rahuldamisele 3784.71 eurot, seega 61%. Seega jäävad maakohtus kantud menetluskuludest 61% kostja ja 39% hageja kanda.
41.Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele väidetele selgitab kolleegium järgmist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Käesolevas asjas tuvastas maakohus hageja poolt esitatud tõendite (dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused) kogumi alusel, et hageja väide kostja poolt teenuse tarbimisest selle eest osaliselt maksmata leidis tsiviilkohtumenetluse jaoks piisavas ulatuses tõendamist. Kostja hageja tõendeid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Ka ei taotlenud kostja maakohtus ekspertiisi määramist, mistõttu kaebuse viide ekspertiisi puudumise kohta ei ole asjakohane. TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, milliste tõenditega ta omi väiteid tõendab.
42.Ka ei toonud kostja maakohtus esile võimalikku probleemi seoses hageja töötajate poolt kasutatud mõõteseadme taatlemisega. Kaebus ei sisalda põhjendust, miks seda asjaolu ei olnud võimalik tuua esile maakohtus, seega jätab kolleegium selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
43.Maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 ei saa tõlgendada selliselt, nagu oleks mõistetud kostjalt välja viivis suuremas summas kui põhivõlg 3134.16 eurot. Viivisenõue kõrvalnõudena koosneb otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisest ja TsMS
§ 367 alusel esitatud tulevikus sissenõutavaks muutumata viivisest. Vastavalt kohtupraktikale on VÕS-i asjakohaseid sätteid tõlgendatud selliselt, et kui hageja ei tõenda endal kostja poolt kohustuse täitmisega viivitamisega kahju tekkimist, ei ole hagejal õigust saada viivist üle põhivõla suuruse, kusjuures arvestada tuleb ka TsMS § 367 alusel väljamõistetud viivist. Seega ei ole hagejal käesolevas asjas õigust saada viivist kokku, see tähendab kindlas summas väljamõistetud viivis + protsendina väljamõistetud viivis, üle 3134 euro. Selliselt on maakohus ka resolutsiooni punktis 3 sõnastanud, märkides sõna „kokku“. Seega puudub alus maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustamiseks.
44.Kaebuse osalisel rahuldamisel tuleb apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel lähtuda TsMS § 163 lg-st 1. Kaebus kuulub rahuldamisele 671.25 – 650.55 = 20.70 euro ulatuses. Kostja vaidlustas maakohtu otsust täies ulatuses. Seega kuulub kaebus rahuldamisele 20.70 3805.41-st = 5% ulatuses ning apellatsioonimenetluse kulud jäävad 95% ulatuses apellandi ja 5% ulatuses vastustaja kanda.
45.TsMS § 137 lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus tsiviilasja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus ebaõigesti määratud. Maakohtu otsuse sissejuhatavas osas on nimetatud hagihinnaks 6268.32 eurot, arvestuse käiku maakohtu toimikust ei nähtu. Kolleegiumi arvates ei ole vasta nimetatud hagihind TsMS § 133 lg-s 2 sätestatule. Viidatud sätte kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hinna arvutamiseks liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagiavalduse esitamise aja seisuga oli hageja arvestuse kohaselt muutunud viivis sissenõutavaks summas 3002.53 eurot. Kuna hageja esitas nõude ka TsMS 367 alusel, tuli hagihinna arvestamisel võtta arvesse ka 365 päeva eest viivis määras 0,1% päevas, mis arvestatuna põhivõlast 3134.16 eurot oli 1143.97 eurot. Seega pidi hagihinnaks maakohtus olema 3134.16 + 3002.53 + 1143.97 = 7280.66 eurot.
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.