lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-75160/66

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-75160/66
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3256
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ PATRUUL10268715(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-75160

Tsiviilasi

OÜ Patruul hagi Põlva Heakorratööd OÜ vastu 5550,60 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5550,60 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. aprilli 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põlva Heakorratööd OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

14. jaanuar 2014. a

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Põlva Heakorratööd OÜ (registrikood: 10915396; asukoht: Põlvamaa Põlva vald Rosma küla), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja (hageja): OÜ Patruul (registrikood: 10268715; asukoht: Narva Elektrijaama tee 65b), seaduslik esindaja Arkadi Jakovenko, lepinguline esindaja Silvi Erro

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 30. aprilli 2013. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud

Põlva Heakorratööd OÜ

kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Patruul esitas 30.03.2012. a hagi OÜ Põlva Heakorratööd vastu võlgnevuse 5550,60 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt (tl 49-50) sõlmiti hageja ja kostja vahel 22.09.2005. a leping veoautode ja eriautode teenuste osutamiseks. Vastavalt lepingu p-le 4.1 oli tasu teenuste kasutamise eest 200 krooni tunnis. Hageja täitis kostja tellimuste põhjal oma kohustused ja saatis kostjale tasumiseks arved vastavalt lepingu p-dele 4.1 ja 4.2. Kostja poolt on arved kokku 86 848 krooni (5550,60 euro) ulatuses tasumata.
2.Kostja vaidles hagile vastu (tl 68-69). 22.09.2005. a sõlmitud lepingu veoautode ja eriautode teenuste osutamiseks on kostja nimel allkirjastanud K.H. ja A.O. . Nimetatud isikutel ei olnud 22.09.2005. a ega perioodil, mil hageja kostjale väidetavalt teenuseid osutas, õigust kostjat esindada. Kuna A. O. ja K. H. puudus esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks, siis on hagejaga sõlmitud leping TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine ja hageja ei saa nõuda kostjalt selle tehingu täitmist. Hageja ei ole osutanud kostjale teenuseid, mille eest hageja tasu nõuab. Kostjal puudus vajadus hagejalt vastavate teenuste ostmiseks, sest vaidlusalusel perioodil oli kostjal sõlmitud transporditeenuste saamiseks töövõtuleping OÜ-ga Uus Samm. Kostja esitas hagile ka aegumise vastuväite, toetudes TsÜS § 146 lg-le 1 ja § 147 lg-le 3. Kuna väidetavalt toimus teenuste osutamine 2005. a, algas nõude aegumise tähtaja kulgemine 2005. a lõppemisest ning väidetav nõue aegus 01.01.2009. a.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 30.04.2013. a otsusega hagi ja mõistis Põlva Heakorratööd OÜ-lt välja OÜ Patruul kasuks 5550,60 eurot töövõtulepingust tuleneva tasu katteks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega, osundatud paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kuna OÜ Patruul on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud kohtusse 27.10.2008. a ehk enne kolme aasta möödumist nõude sissenõutavaks muutumisest, siis järelikult ei ole hageja nõue aegunud. Käesolevas asjas peab hageja tõendama, et ta on osutanud kostjale töövõtulepingu alusel teenuseid, mille eest kostja pidi maksma tasu. Hageja peab tõendama ka tasu suuruse. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et Põlva Heakorratööd OÜ teostas 2005. a Narva linnas Puškini tänaval OÜ Vant alltöövõtjana tänavate rekonstrueerimise töid 03.08.2005. a töövõtulepingu alusel (tl 104-110). Kohus leidis asjas esitatud tõendeid ja tunnistajate ütlusi hinnates, et tõendatud on hagejale kuuluva Bobcati kasutamine kostja poolt alltöövõtulepingu täitmise käigus Narva linnas linna erinevate kõnniteede remontimisel. Eelkõige tõendavad nimetatud asjaolu tunnistajate A.O. , K.H. e ja S.K. ütlused, kes kõik kinnitavad OÜ Patruul Bobcati kasutamist kõnniteedelt vana asfaldi ja selle aluskihi eemaldamisel, autole laadimisel ning liiva ja killustiku laotamisel. Ilma Bobcatita ei olnud võimalik nimetatud töid teha. Tunnistajana üle kuulatud P.P. ütlused selles, et puudus vajadus OÜ-lt Patruul Bobcati rentimiseks, kuna selleks oli muid võimalusi, ei ole kooskõlas teiste kohtule esitatud tõenditega. Ramirent AS arvetest nähtub, et Põlva Heakorratööd OÜ-le laadurmasina Bobcat üüriajad on olnud 18.08.-31.08.2005. a; 01.09.-05.09.2005. a; 07.09.-15.09.2005. a ning 18.09.30.09.2005. a (tl 117-120). 2005. a novembris on Ramirent AS-ilt Bobcati üürimisel tööpaigana näidatud kaevandus Estonia. P. P. on oma ütlustes kinnitanud, et Põlva Heakorratööd OÜ ehitas ka Estonia kaevanduses. AS Ehitustööriist Jõhvi osakonna arved (tl 122-123) ei tõenda, et arvetel näidatud minilaadur Cat 216 rentimine oli seotud Narva linnas kõnniteede remontimisega. Hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest – saatelehtedest (tl 78-91) nähtub, et hageja Bobcati on kasutatud ajavahemikul 22.09.-16.11.2005. a, millest vaid ajavahemik 22.-30.09.2005. a langeb kokku ajaga, kui renditi Ramirent AS-i Bobcat. Samas on tunnistaja A. O. kinnitanud, et objektil töötas kaks Bobcati, kuna kõnniteid oli vaja remontida ca 1000 m2 ulatuses. Tunnistaja sõnade kohaselt tõi P. P. vahepeal objektile ka enda Bobcati. Ramirent AS-i arvetelt nähtub ka, et nende Bobcat oli välja üüritud tööks Tallinna tänaval, kuid kõnniteed remonditi ka Puškini tänaval. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist (tl 191-194) nähtub, et K.H. ja A.O. ei olnud 2005. a septembris ega oktoobris Põlva Heakorratööd OÜ juhatuse liikmed ning neile ei olnud antud volitust tegutseda kostja nimel. A.O. on olnud Põlva Heakorratööd OÜ juhatuse liige ajavahemikul 24.11.-07.12.2005. a, K.H. ei ole kunagi juhatuse liige olnud. Kohus tuvastas, et A.O. tegutses alates 2005. a augustikuust Põlva Heakorratööd OÜ objektil Narva linnas. Töö tegemise aluseks oli AS Vant ja Põlva Heakorratööd OÜ vahel 03.08.2005. a sõlmitud töövõtuleping Narva linnas Tallinna maanteel ja Puškini tänaval kõnniteede remontimiseks. Vastavalt lepingu p-le 12.4 anti P.P. volitus tegutsemiseks töövõtja esindajana kõigis lepinguga seotud küsimustes. P. P. kutsus tööle A. O. , kuna tal endal ei olnud võimalik seoses teise objektiga (Estonia kaevandus) igapäevaselt Narvas viibida. A. O. tööülesanneteks oli töö organiseerimine selliselt, et ei tekiks seisakuid, sealhulgas tellida materjale (liiva, kive). A. O. võttis endale appi kohaliku inimese K.H. e, kes tundis kohalikke olusid ja oskas vene keelt. Arvestades kostja poolt A. O. le Narva objektil antud ülesannete iseloomu ning asjaolu, et kostja ja Vant AS-i vahel sõlmitud töövõtulepingus kostjat esindama volitatud isik P. P. käis

objektil 2-3 korda nädalas, lõpus ka iga päev, tuleb kohtu hinnangul jaatada A. O. esindusõiguse tekkimist TsÜS § 118 lg 2 alusel. A. O. on tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et ta kooskõlastas OÜ Patruul Bobcati kasutamise P. P. , kelle jaoks oli oluline, et töö saaks kiiremini tehtud. P. P. on tunnistanud, et ta ei tea, kust Bobcat renditi, seega ta aktsepteeris asjaolu, et tööks vajalikud mehhanismid olid olemas, tundmata huvi, kust täpselt need pärinevad. Ka OÜ-l Patruul oli alus eeldada, et A. O. le on antud volitus tehingu tegemiseks Põlva Heakorratööd OÜ nimel – A. O. juhtis ja korraldas tööd kostja objektil. Tema poolt täidetavaid ülesandeid arvesse võttes võib mõistlikult eeldada volituse olemasolu. Seega oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping 2005. a septembrist kuni novembrikuuni. Kohtu hinnangul on tegemist suuliselt sõlmitud lepinguga, kuivõrd kohtumenetluses on tuvastatud, et kohtule esitatud 22.09.2005. a dateeritud leping nr 4 veoautode ja eriautode teenuste osutamiseks (tl 52-55) on vormistatud tagantjärele. Viidatud lepingu tekst ei kajasta ka tegelikku teenuse sisu – selles on kirjeldatud veoautodega osutatavaid transporditeenuseid. Seetõttu ei oma tähtsust, et nimetatud lepingule on alla kirjutanud lisaks A. O. le ka K. H. , kelle esindusõiguse olemasolu ei saa kohtu arvates eeldada ka TsÜS § 118 lg 2 alusel. Kohus ei arvestanud nimetatud tõendiga otsuse tegemisel. Käesolevas asjas on hageja poolt võetud tasu nõudmise aluseks väidetavalt kokku lepitud Bobcati teenuse kasutamise tunnihind - 200 krooni, millele lisandub käibemaks. Nimetatud hind on võrreldav teiste sama teenuse osutajate hindadega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Ramirent AS üüris minilaadurit Bobcat 2005. a hinnaga 1500 krooni päev, millele lisandus käibemaks, samasugune hind oli AS-il Ehitustööriist. Hageja poolt nõutud hinna puhul kujuneb 8 tunni hinnaks 1600 krooni ning see hind sisaldab ka kütust. Ramirendi AS-i seadme kasutamisel tuli kütus ise muretseda. Eeltoodu alusel leidis kohus, et minilaaduri Bobcat tunnihinda 200 eurot võib pidada 2005. a antud paikkonnas tavaliseks tasuks. Kohus oli seisukohal, et saatelehti (tl 78-91) võib pidada asjakohasteks, tõendamaks hageja Bobcati kasutamise aega kostja objektil ajavahemikul 22.09.-16.11.2005. K. H. , kes on pidanud Bobcati töötamise kohta arvestust, on kinnitanud, et Bobcati kasutati iga päev vastavalt ilmastikule. Samasuguseid ütlusi on andnud ka S. K. . A. O. on kinnitanud, et oktoobris 10. või 9. kuupäeva paiku töö seisis, kuna maha tuli lumi. Kuid üldiselt töötati iga päev, välja arvatud pühapäeviti. Ka P. P. on öelnud, et oktoobri alguses ei saanud kive panna, kuid asfalti sai üles võtta. Lõpus töö seisis, sest maa oli külmunud. P. P. ütluste kohaselt töötati 6 päeva nädalas 8-12 tundi. Vaadeldes hageja poolt esitatud tööaja arvestusi, ilmneb, et ajavahemikul 22.-30. septembrini on Bobcat töötanud 9 päeva järjest. 1.-10. oktoobrist on kümnest päevast töötatud 6 päeval kokku 26 tundi, mis haakub tunnistajate ütlustega. 11.-18. oktoobrini on töö toimunud 8-l järjestikusel päeval; 19.-28. oktoobrini on kümnest päevast üheksal kasutatud Bobcati ning 29.-31. oktoobrini samuti iga päev 6 tunni ulatuses. 1.-16. novembrini on Bobcati kasutatud 15-l päeval, iga päev 7 tundi. Vaid ühel päeval (24.09.2005. a) on Bobcati kasutamine toimunud 12 tunni jooksul. Asjaolu, et arvestust pidanud isikul K. H. ei olnud õigust kostjat esindada, ei muuda tema poolt peetud arvestusi ebausaldusväärseks. Eelpooltoodud arvestuste alusel on hageja esitanud kostjale arved transpordi teenuste eest kokku 86 848 krooni ulatuses (koos käibemaksuga, tl 57-62). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud arvete alusel ei ole tasu makstud. Kohus oli seisukohal, et puudub alus hageja poolt taotletud tasu vähendamiseks. Asjaolu, et tasu ületab kostja hinnapakkumist asfaltkatte ja killustikaluse eemaldamise osas, ei saa olla tasu vähendamise aluseks, kuna tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Bobcati kasutati mitte ainult eelnimetatud töödel, vaid ka liiva ja killustiku laotamisel, kivide transpordil. Kuivõrd

hinnapakkumised ei sisalda materjalide maksumust, ei saa pidada alla 10% suurust tasu (86 848 krooni) kogu pakkumisest (1 123 723,40 krooni) tööks olulise mehhanismi teenuse eest ülemäära kõrgeks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5550,60 eurot. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Põlva Heakorratööd OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta OÜ Patruul kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei esinenud talumisvolitust. Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et apellandi ja vastustaja vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning selle sõlmis apellandi nimel A.O. , kelle esindusõigus tekkis TsÜS § 118 lg 2 alusel. Apellandi juhatuse liikmed ja P. P. ei ole sõlminud vastustajaga lepingut vastustaja Bobcati kasutamiseks Narva objektil. Tunnistaja P. P. on kinnitanud, et A.O. l oli keelatud lepingute sõlmimine, tema ülesandeks oli tööde ülevaatamine. Samasisulisi ütlusi andis tunnistajana ka A.O. ise. Apellant on seisukohal, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et apellant ei olnud andnud A.O. le õigust enda esindamiseks, sh enda nimel tehingute tegemiseks. P.P. 2-3 korda nädalas objektil käimine oli piisav selleks, et sõlmida vajalikke lepinguid. Apellant leiab, et kohus ei ole otsuses põhjendanud, millest tulenevalt sai vastustajal tekkida eeldus, et A.O. tegutseb apellandi esindajana. Apellant on seisukohal, et kui tegemist on äriühingu esindatavaga, siis TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eelduseks on vastava äriühingu juhatuse teadmine või teadma pidamine sellest, et kolmas isik tegutseb tema nimel. Käesoleval juhul ei osunda ükski tõend sellele, et apellandi juhatuse liikmed oleksid teadnud või pidanud teadma, et A.O. teeb Narva objektil tööde teostamise käigus apellandi nimel tehinguid. Seetõttu ei ole talumisvolitust käesoleval juhul tekkinud; 2) ei nõustu apellant kohtu väitega, et P.P. ütluste kohaselt ta ei tea, kust vahepeal Bobcati renditi. P. P. on öelnud, et tema rentis apellandile tehnikat ja et ta tegi seda AS-ist Ramirent, AS-ist Ehitustööriist ja AS-ist Uus Samm. Samuti kasutati apellandi enda tehnikat, sh Bobcati. Apellant leiab, et käesoleval juhul ei saa P. Pikka samastada apellandiga. P. P. ei kuulunud apellandi juhatusse ning seetõttu ei oma tema teadmine või teadma pidamine vastustajaga lepingu sõlmimisest tähtsust. Samas on apellant seisukohal, et asjaolu, et P. P. nägi objektil Bobcati töötamas, ei tõenda seda, et P. P. teadis või pidi teadma, et A.O. on apellandi nimel vastustajaga lepingu sõlminud; 3) on apellant jätkuvalt seisukohal, et kui A.O. ja/või K.H. sõlmisid apellandi nimel vastustajaga lepingu, on see esindusõiguse puudumise tõttu tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel. A.O. l ega K.H. l ei olnud volitusi apellandi esindamiseks ning apellant ei ole nende poolt vastustajaga sõlmitud tehingut ka heaks kiitnud; 4) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja leidnud, et vastustaja on apellandile hagis kajastatud mahus teenust osutanud. Viidatud saatelehed (tl 78-91) on koostatud vastustaja poolt ning need on allkirjastanud K.H. . K.H. l puudusid mistahes volitused apellandi nimel tehinguid teha või kinnitusi anda. Apellandile ei ole teada, millal ja millistel asjaoludel on saatelehed koostatud. Apellant ega ükski tema töötaja ei ole aktsepteerinud ega võtnud vastu saatelehtedel kajastatud teenust kirjeldatud mahus;

5) ei ole maakohus saatelehtede kooskõla teiste tõenditega analüüsinud. Apellant leiab, et tunnistajate ütlused ja saatelehtedel olevad andmed ei ole omavahel kooskõlas. Samuti ei ole tunnistajate ütlused küsimuses, mis puudutab tööaja korraldust Narva objektil, omavahel kooskõlas. Apellant leiab, et Narva objekti töökorralduse osas tuleb usaldusväärsemaks lugeda A.O. ja P.P. ütlusi, kellest üks oli vastustaja tunnistaja ja teine apellandi tunnistaja, kuid on antud küsimuses andnud ühtivaid ütlusi. Lähtudes P.P. ja A.O. ütlustest oli pühapäev Narva objektil puhkepäev. Vastustaja saatelehtedest nähtub, et Bobcati on väidetavalt kasutatud ka pühapäevadel; 6) ei saa K.H. e ütlusi ega tema poolt koostatud dokumente lugeda usaldusväärseteks. Apellant on seisukohal, et kui kahe äriühingu vahel on lepinguline suhe, siis peavad sellega seotud dokumentide, sh teenuste vastuvõtmist puudutavate dokumentide koostamisel osalema mõlemad äriühingud. Dokumendid, mille koostamisel on osalenud lisaks ühele lepingupoolele teise lepingupoolega mitteseotud kolmas isik, ei saa omada suuremat kaalu kui dokumendid, mis on koostatud üksnes ühe lepingupoole poolt. Seetõttu ei ole vastustaja poolt esitatud saatelehtedel suuremat kaalu kui tema väidetel, st need ei saa olla tõendiks.

5.OÜ Patruul vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) palub vastustaja lisada tsiviilasja materjalide juurde CD plaadil oleva salvestuse (lisa 1), mis kinnitab, et H. A. ja P. P. teadsid, et asfaldi eemaldamisel ning kõnnitee kivide paigaldamisel kasutati hageja Bobcati ja samuti seda, et nimetatud isikud veensid hagejat selles, et nad maksavad mahu järgi. Jutuajamine nimetatud isikute vahel lükkab ümber kostja väited selle kohta, et viimane ei teadnud, et asfaltkatte asendamisel kasutati hageja Bobcati. Leping Bobcati rentimiseks sõlmiti kostja esindaja A. O. ga 22.09.2005. a, kes seejärel, olles OÜ Põlva Heakorratööd ainuke juhatuse liige (lisa 2), ei vaidlustanud seda pärast allkirjastamist. Seega on hageja ja A. O. poolt sõlmitud leping viimase (juhatuse) poolt heaks kiidetud. Kohtule esitatud salvestusest on näha, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et K. H. võeti OÜ-sse Põlva Heakorratööd tööle kirjaliku vormistamiseta; 2) nähtub kohtule esitatud salvestusest, tunnistajate K. H. , S.K. ning hageja poolt kohtuliku arutamise käigus antud ütlustest, et K. H. organiseeris Narvas töötajate igapäevast tööd asfaldi asendamisel Puškini ja Hariduse tänava vahelisel lõigul. Kostja väide, et K. H. ei töötanud kunagi kostja juures ning polnud temaga lepingulistes suhetes, ei vasta tõele; 3) ei vasta tegelikkusele apellandi väide selle kohta, et A.O. ei saanud kostjat esindada. Varem kohtule esitatud arvetest on näha, et osa neist on A. O. poolt allkirjastatud ning kostja poolt aktsepteeritud, st tema poolt tasutud. Hageja ei teadnud, et A.O. puudus kostja esindamise õigus, kuna P. P. ja H.A. ei teatanud tööde teostamise ajal kordagi hagejale, et A.O. ja K. H. polnud õigust kostjat esindada, mis andis hagejale objektiivselt aluse mitte kahelda A. O. ja K. H. e esindamisõiguses; 4) ei lõpeta tehingu tühisus võlasuhteid. Kostja väide, et P. P. ning H. A. ei teadnud, et asfaltkatte eemaldamisel ning uue kõnniteekividest katte paigaldamisel kasutati hageja Bobcati, ei vasta tegelikkusele, kuna hageja saatis igakuiselt tähitud kirjaga posti teel

tasumiseks arved, milles oli märgitud arve esitamise ning selle tasumise alus (on toimiku materjalides olemas). Kostja sai kõik arved allkirja vastu kätte; 5) ei vasta tegelikkusele, et hageja ei tõendanud, et 2005. a oli tavaline Bobcati rendihind 200 krooni tund; 6) on kostjal TsMS § 230 alusel kohustus tõendada asjaolud, millele tuginevad tema vastuväited. Kostja ei ole tõendanud, et asfaldi eemaldamise töödel ei kasutatud hageja Bobcati. Kohtule esitatud salvestis tõendab, et hagejalt renditud Bobcati kasutati nimetatud objektidel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja ei ole rikkunud menetlusnorme, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda käesolevas otsuses kõiki põhjendusi.
7.Apellandi väitel ei sõlminud kostja 2005 aasta septembris hagejaga kehtivat lepingut, kuna kostja nimel tegutses volitusteta isik. Asjas ei ole tuvastatud seadusjärgse ega lepingulise esindusõiguse olemasolu, kuid ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu ning järeldusega, et tegemist oli TsÜS § 118 lg 2 kohaselt tekkinud volituse alusel sõlmitud tehinguga.
8.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus hindas tunnistajate ütlusi ebaõigesti. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusalused sündmused, mille asjaolusid kohus tuvastas, leidsid aset 2005. aastal, kohus kuulas tunnistajad üle 2012 aastal. Arvestades ajavahemikku, mis on sündmusest möödunud, siis ei ole iseenesest kahtlusi tekitav see, kui tunnistajate ütlused nüanssides erinevad. Maakohus analüüsis erinevate tunnistajate ütlusi ja asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning andis nende koosmõju arvestades hinnangu, et kostja nimel tegutsenud isikute avaldused ja käitumine pandid hageja uskuma, et nendel on volitus tehingu tegemiseks kostja nimel.
9.Ringkonnakohus möönab, et maakohtu lahendis ei ole analüüsitud eraldi TsÜS § 118 lg 2 kõiki eeldusi. Lisaks sellele, et oli alus uskuda esindusõiguse olemasolusse, tuleb tuvastada ka see, et kostja st esindatav teadis või pidi teadma et isik (A. O. ) tegutseb tema nimel ja talub selle isiku sellist tegevust. Ringkonnakohus märgib, et kostja teadma pidamine tuleneb maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest, mille kohaselt volitatud isik ei viibinud igapäevaselt tööde juures ning vaidlust ei ole, et vahetult viibis kohal ja pidi tööde pideva toimumise ning ülevaatamise eest vastutama A. O. . Olukorras, kus volitustega isik ei olnud kättesaadav, mida kinnitas ta ise tunnistaja ütlustes, öeldes, et käis objektil 2-3 korda nädalas (tl 99 pöördel), samas olles objekti eest vastutav pidi ta tööde edenemise järgi ja esitatud dokumentatsiooni alusel aru saama, millised tehingud objekti valmimise tagamiseks olid sõlmitud. Ringkonnakohus leiab, et kostja talus kujunenud olukorda, kostja ei sekkunud A. O. antud korraldustesse ja sõlmitud lepingutesse, kostja huvi oli tööde teostamine ning kostja esindaja P. P. väide, et ta sai pärast objekti valmimist teada, et A.O. oli tehnikat täiendavalt rentinud, viitab talumisele. Asjas ei ole esitatud väiteid, et A.O. oleks rentinud tehnikat mitte kostja, vaid kellegi teise huvides.
10.Alternatiivselt, et juhul kui ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega tehingu kehtivuse osas, seadis apellant kahtluse alla ka teostatud tööde mahu ning leidis, et teenust ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses osutatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti TsMS § 232 lg 1 alusel kõiki tõendeid teenuse osutamise mahu määramisel arvestanud ning tuvastanud, et hageja nõue on põhjendatud. Apellandi väide, et maakohus ei analüüsinud esitatud saatelehti koosmõjus teiste tõenditega ei ole õige. Maakohus on lahendi punktides 4-7 hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid ning lahendi p-s 8 on kohus esitanud eelnevalt hinnatud tõendite analüüsi just nende koosmõju arvestades ning esitanud selgelt kohtu järeldused. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks ning ei pea vajalikuks tõendeid ümber hinnata.
11.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja