Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-08-75160
Tsiviilasi
OÜ Patruul hagi Põlva Heakorratööd OÜ vastu 5550,60 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5550,60 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. aprilli 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Põlva Heakorratööd OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. jaanuar 2014. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Põlva Heakorratööd OÜ (registrikood: 10915396; asukoht: Põlvamaa Põlva vald Rosma küla), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja (hageja): OÜ Patruul (registrikood: 10268715; asukoht: Narva Elektrijaama tee 65b), seaduslik esindaja Arkadi Jakovenko, lepinguline esindaja Silvi Erro
esindajad
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud
Põlva Heakorratööd OÜ
kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega, osundatud paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kuna OÜ Patruul on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud kohtusse 27.10.2008. a ehk enne kolme aasta möödumist nõude sissenõutavaks muutumisest, siis järelikult ei ole hageja nõue aegunud. Käesolevas asjas peab hageja tõendama, et ta on osutanud kostjale töövõtulepingu alusel teenuseid, mille eest kostja pidi maksma tasu. Hageja peab tõendama ka tasu suuruse. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et Põlva Heakorratööd OÜ teostas 2005. a Narva linnas Puškini tänaval OÜ Vant alltöövõtjana tänavate rekonstrueerimise töid 03.08.2005. a töövõtulepingu alusel (tl 104-110). Kohus leidis asjas esitatud tõendeid ja tunnistajate ütlusi hinnates, et tõendatud on hagejale kuuluva Bobcati kasutamine kostja poolt alltöövõtulepingu täitmise käigus Narva linnas linna erinevate kõnniteede remontimisel. Eelkõige tõendavad nimetatud asjaolu tunnistajate A.O. , K.H. e ja S.K. ütlused, kes kõik kinnitavad OÜ Patruul Bobcati kasutamist kõnniteedelt vana asfaldi ja selle aluskihi eemaldamisel, autole laadimisel ning liiva ja killustiku laotamisel. Ilma Bobcatita ei olnud võimalik nimetatud töid teha. Tunnistajana üle kuulatud P.P. ütlused selles, et puudus vajadus OÜ-lt Patruul Bobcati rentimiseks, kuna selleks oli muid võimalusi, ei ole kooskõlas teiste kohtule esitatud tõenditega. Ramirent AS arvetest nähtub, et Põlva Heakorratööd OÜ-le laadurmasina Bobcat üüriajad on olnud 18.08.-31.08.2005. a; 01.09.-05.09.2005. a; 07.09.-15.09.2005. a ning 18.09.30.09.2005. a (tl 117-120). 2005. a novembris on Ramirent AS-ilt Bobcati üürimisel tööpaigana näidatud kaevandus Estonia. P. P. on oma ütlustes kinnitanud, et Põlva Heakorratööd OÜ ehitas ka Estonia kaevanduses. AS Ehitustööriist Jõhvi osakonna arved (tl 122-123) ei tõenda, et arvetel näidatud minilaadur Cat 216 rentimine oli seotud Narva linnas kõnniteede remontimisega. Hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest – saatelehtedest (tl 78-91) nähtub, et hageja Bobcati on kasutatud ajavahemikul 22.09.-16.11.2005. a, millest vaid ajavahemik 22.-30.09.2005. a langeb kokku ajaga, kui renditi Ramirent AS-i Bobcat. Samas on tunnistaja A. O. kinnitanud, et objektil töötas kaks Bobcati, kuna kõnniteid oli vaja remontida ca 1000 m2 ulatuses. Tunnistaja sõnade kohaselt tõi P. P. vahepeal objektile ka enda Bobcati. Ramirent AS-i arvetelt nähtub ka, et nende Bobcat oli välja üüritud tööks Tallinna tänaval, kuid kõnniteed remonditi ka Puškini tänaval. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist (tl 191-194) nähtub, et K.H. ja A.O. ei olnud 2005. a septembris ega oktoobris Põlva Heakorratööd OÜ juhatuse liikmed ning neile ei olnud antud volitust tegutseda kostja nimel. A.O. on olnud Põlva Heakorratööd OÜ juhatuse liige ajavahemikul 24.11.-07.12.2005. a, K.H. ei ole kunagi juhatuse liige olnud. Kohus tuvastas, et A.O. tegutses alates 2005. a augustikuust Põlva Heakorratööd OÜ objektil Narva linnas. Töö tegemise aluseks oli AS Vant ja Põlva Heakorratööd OÜ vahel 03.08.2005. a sõlmitud töövõtuleping Narva linnas Tallinna maanteel ja Puškini tänaval kõnniteede remontimiseks. Vastavalt lepingu p-le 12.4 anti P.P. volitus tegutsemiseks töövõtja esindajana kõigis lepinguga seotud küsimustes. P. P. kutsus tööle A. O. , kuna tal endal ei olnud võimalik seoses teise objektiga (Estonia kaevandus) igapäevaselt Narvas viibida. A. O. tööülesanneteks oli töö organiseerimine selliselt, et ei tekiks seisakuid, sealhulgas tellida materjale (liiva, kive). A. O. võttis endale appi kohaliku inimese K.H. e, kes tundis kohalikke olusid ja oskas vene keelt. Arvestades kostja poolt A. O. le Narva objektil antud ülesannete iseloomu ning asjaolu, et kostja ja Vant AS-i vahel sõlmitud töövõtulepingus kostjat esindama volitatud isik P. P. käis
objektil 2-3 korda nädalas, lõpus ka iga päev, tuleb kohtu hinnangul jaatada A. O. esindusõiguse tekkimist TsÜS § 118 lg 2 alusel. A. O. on tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et ta kooskõlastas OÜ Patruul Bobcati kasutamise P. P. , kelle jaoks oli oluline, et töö saaks kiiremini tehtud. P. P. on tunnistanud, et ta ei tea, kust Bobcat renditi, seega ta aktsepteeris asjaolu, et tööks vajalikud mehhanismid olid olemas, tundmata huvi, kust täpselt need pärinevad. Ka OÜ-l Patruul oli alus eeldada, et A. O. le on antud volitus tehingu tegemiseks Põlva Heakorratööd OÜ nimel – A. O. juhtis ja korraldas tööd kostja objektil. Tema poolt täidetavaid ülesandeid arvesse võttes võib mõistlikult eeldada volituse olemasolu. Seega oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping 2005. a septembrist kuni novembrikuuni. Kohtu hinnangul on tegemist suuliselt sõlmitud lepinguga, kuivõrd kohtumenetluses on tuvastatud, et kohtule esitatud 22.09.2005. a dateeritud leping nr 4 veoautode ja eriautode teenuste osutamiseks (tl 52-55) on vormistatud tagantjärele. Viidatud lepingu tekst ei kajasta ka tegelikku teenuse sisu – selles on kirjeldatud veoautodega osutatavaid transporditeenuseid. Seetõttu ei oma tähtsust, et nimetatud lepingule on alla kirjutanud lisaks A. O. le ka K. H. , kelle esindusõiguse olemasolu ei saa kohtu arvates eeldada ka TsÜS § 118 lg 2 alusel. Kohus ei arvestanud nimetatud tõendiga otsuse tegemisel. Käesolevas asjas on hageja poolt võetud tasu nõudmise aluseks väidetavalt kokku lepitud Bobcati teenuse kasutamise tunnihind - 200 krooni, millele lisandub käibemaks. Nimetatud hind on võrreldav teiste sama teenuse osutajate hindadega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Ramirent AS üüris minilaadurit Bobcat 2005. a hinnaga 1500 krooni päev, millele lisandus käibemaks, samasugune hind oli AS-il Ehitustööriist. Hageja poolt nõutud hinna puhul kujuneb 8 tunni hinnaks 1600 krooni ning see hind sisaldab ka kütust. Ramirendi AS-i seadme kasutamisel tuli kütus ise muretseda. Eeltoodu alusel leidis kohus, et minilaaduri Bobcat tunnihinda 200 eurot võib pidada 2005. a antud paikkonnas tavaliseks tasuks. Kohus oli seisukohal, et saatelehti (tl 78-91) võib pidada asjakohasteks, tõendamaks hageja Bobcati kasutamise aega kostja objektil ajavahemikul 22.09.-16.11.2005. K. H. , kes on pidanud Bobcati töötamise kohta arvestust, on kinnitanud, et Bobcati kasutati iga päev vastavalt ilmastikule. Samasuguseid ütlusi on andnud ka S. K. . A. O. on kinnitanud, et oktoobris 10. või 9. kuupäeva paiku töö seisis, kuna maha tuli lumi. Kuid üldiselt töötati iga päev, välja arvatud pühapäeviti. Ka P. P. on öelnud, et oktoobri alguses ei saanud kive panna, kuid asfalti sai üles võtta. Lõpus töö seisis, sest maa oli külmunud. P. P. ütluste kohaselt töötati 6 päeva nädalas 8-12 tundi. Vaadeldes hageja poolt esitatud tööaja arvestusi, ilmneb, et ajavahemikul 22.-30. septembrini on Bobcat töötanud 9 päeva järjest. 1.-10. oktoobrist on kümnest päevast töötatud 6 päeval kokku 26 tundi, mis haakub tunnistajate ütlustega. 11.-18. oktoobrini on töö toimunud 8-l järjestikusel päeval; 19.-28. oktoobrini on kümnest päevast üheksal kasutatud Bobcati ning 29.-31. oktoobrini samuti iga päev 6 tunni ulatuses. 1.-16. novembrini on Bobcati kasutatud 15-l päeval, iga päev 7 tundi. Vaid ühel päeval (24.09.2005. a) on Bobcati kasutamine toimunud 12 tunni jooksul. Asjaolu, et arvestust pidanud isikul K. H. ei olnud õigust kostjat esindada, ei muuda tema poolt peetud arvestusi ebausaldusväärseks. Eelpooltoodud arvestuste alusel on hageja esitanud kostjale arved transpordi teenuste eest kokku 86 848 krooni ulatuses (koos käibemaksuga, tl 57-62). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud arvete alusel ei ole tasu makstud. Kohus oli seisukohal, et puudub alus hageja poolt taotletud tasu vähendamiseks. Asjaolu, et tasu ületab kostja hinnapakkumist asfaltkatte ja killustikaluse eemaldamise osas, ei saa olla tasu vähendamise aluseks, kuna tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Bobcati kasutati mitte ainult eelnimetatud töödel, vaid ka liiva ja killustiku laotamisel, kivide transpordil. Kuivõrd
hinnapakkumised ei sisalda materjalide maksumust, ei saa pidada alla 10% suurust tasu (86 848 krooni) kogu pakkumisest (1 123 723,40 krooni) tööks olulise mehhanismi teenuse eest ülemäära kõrgeks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5550,60 eurot. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
5) ei ole maakohus saatelehtede kooskõla teiste tõenditega analüüsinud. Apellant leiab, et tunnistajate ütlused ja saatelehtedel olevad andmed ei ole omavahel kooskõlas. Samuti ei ole tunnistajate ütlused küsimuses, mis puudutab tööaja korraldust Narva objektil, omavahel kooskõlas. Apellant leiab, et Narva objekti töökorralduse osas tuleb usaldusväärsemaks lugeda A.O. ja P.P. ütlusi, kellest üks oli vastustaja tunnistaja ja teine apellandi tunnistaja, kuid on antud küsimuses andnud ühtivaid ütlusi. Lähtudes P.P. ja A.O. ütlustest oli pühapäev Narva objektil puhkepäev. Vastustaja saatelehtedest nähtub, et Bobcati on väidetavalt kasutatud ka pühapäevadel; 6) ei saa K.H. e ütlusi ega tema poolt koostatud dokumente lugeda usaldusväärseteks. Apellant on seisukohal, et kui kahe äriühingu vahel on lepinguline suhe, siis peavad sellega seotud dokumentide, sh teenuste vastuvõtmist puudutavate dokumentide koostamisel osalema mõlemad äriühingud. Dokumendid, mille koostamisel on osalenud lisaks ühele lepingupoolele teise lepingupoolega mitteseotud kolmas isik, ei saa omada suuremat kaalu kui dokumendid, mis on koostatud üksnes ühe lepingupoole poolt. Seetõttu ei ole vastustaja poolt esitatud saatelehtedel suuremat kaalu kui tema väidetel, st need ei saa olla tõendiks.
tasumiseks arved, milles oli märgitud arve esitamise ning selle tasumise alus (on toimiku materjalides olemas). Kostja sai kõik arved allkirja vastu kätte; 5) ei vasta tegelikkusele, et hageja ei tõendanud, et 2005. a oli tavaline Bobcati rendihind 200 krooni tund; 6) on kostjal TsMS § 230 alusel kohustus tõendada asjaolud, millele tuginevad tema vastuväited. Kostja ei ole tõendanud, et asfaldi eemaldamise töödel ei kasutatud hageja Bobcati. Kohtule esitatud salvestis tõendab, et hagejalt renditud Bobcati kasutati nimetatud objektidel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.