Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 30.04.2013.a otsusega rahuldas kohus OÜ Patruul hagi OÜ Põlva Heakorratööd vastu võlgnevuse summas 5550,60 eurot väljamõistmiseks. Nimetatud kohtuotsus jõustus Riigikohtu 05.05.2014.a. kohtumäärusega. Kohtuotsusega jäeti menetluskulud kostja kanda. Menetluskulusid lahendiga rahaliselt kindlaks ei määratud. Tulenevalt TsMS § 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kohtulahendi jõustumise ajal kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega. Hageja on 03.06. ja 12.06.2014.a. esitanud kohtule avaldused menetluskulude väljamõistmiseks ning 07.10.2014.a menetluskulude nimekirja, milles on näidatud kulude koosseis (tl 94-117, II kd). Taotluse kohaselt kandis hageja menetluskulusid kokku summas 2662,88 eurot, sealhulgas riigilõiv 343,53 eurot (5375 Eesti krooni), hagejale osutatud õigusabikulud 1941,73 eurot (ilma käibemaksuta), tunnistajatasu 130 eurot ja transpordikulud kütusekuluna 247,62 eurot. Menetluskulude nimekirja kantud õigusabikulude tõendamiseks on esitatud järgmised arved: FIE Mihhail Tuštšenko - õigusabi osutamine -kulunud aeg täpsustamata, 191,73 eurot; OÜ Õigusbüroo GARANT - 08.11.2012.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine - 4h, 200 eurot; 13.01.2013.a taotluse koostamine -3h; 150 eurot; kostja seisukohale vastamine -6h; 300 eurot; CD-plaadi salvestuse tõlkimine vene keelest eesti keelde ning selle esitamine paberkandjal Taru Maakohtu Põlva kohtumajale tõendina -10h; 500 eurot; 11.04.2013.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine -6h; 300 eurot; menetluskulude väljamõistmise avalduse koostamine -2h; 100 eurot; 14.01.2014.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine -4h; 200 eurot (tl 95-108, II kd). Kohus on edastanud hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos lisadega kostjale ning kostja on 21.11.2014.a esitanud sellele oma vastuväited (tl 121-123, II kd). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, kostja vastuväidetega ning tsiviilasja toimikuga leiab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2 (5)

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 järgi kuulub asja läbivaatamise kulude hulka ka tunnistajakulu. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 ja 2 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Esmalt analüüsib kohus hageja taotletud kohtukulude (riigilõiv ja tunnistajakulu) ning seejärel taotletud kohtuväliste kulude (esindaja- ja sõidukulud) põhjendatust. Hageja taotleb kostjalt menetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist summas 343,53 eurot (5375 Eesti krooni). Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 24.10.2008.a riigilõivu 2375 Eesti krooni (maksekorraldus tl 2, I kd) ning hagi esitamisel 07.10.2010.a täiendavalt riigilõivu 2375 Eesti krooni (maksekorraldus tl 42, I kd). Kuna alates 01.01.2011.a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR), mille vahetuskursiks Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega kuulub riigilõiv taotletud 343,53 euro asemel kostjalt väljamõistmisele summas 303,58 eurot. Hageja on esitanud taotluse tunnistaja Kalju Heinsaare kulude väljamõistmiseks summas 130 eurot. TsMS § 152 lg 1 järgi on tunnistajatasu hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest ning lg 2 kohaselt arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on tunnistajatasu suuruse määramine kohtu ülesanne. Nii hageja 03.06.2014.a esitatud menetluskulude väljamõistmise avalduse kui ka 07.10.2014.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kinnitab tehtud kulutust 21.03.2013.a maksekorralduse koopia (lisa nr 6), kuid tegelikkuses pole sellist koopiat ei avaldusele ega nimekirjale lisatud dokumentide hulgas. Kuna kohtule pole esitatud tunnistajatasu määramiseks vajalikke andmeid ega ka dokumente, mis tõendaksid kantud kulude suurust, ei pea kohus tunnistajakulu summas 130 eurot menetluskuluna põhjendatuks ning jätab nimetatud summa kostjalt välja mõistmata. Hageja kohtuväliste kulude (õigusabi- ja transpordikulud) osas leiab kohus, et nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Järgnevalt analüüsib kohus esitatud menetluskulude nimekirja, kostja vastuväidete ning kohtutoimiku alusel hageja õigusabi- ja transpordikulude põhjendatust ja vajalikkust menetluskulude nimekirjas (tl 115, II kd) toodud järjekorras. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuluks tasu FIE Mihhail Tuštšenko poolt osutatud õigusabi eest summas 191,73 eurot. TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele, seega saab õigusabikulude näol tegemist olla üksnes menetlusosalise esindaja kuludega. Kuivõrd toimikust ei nähtu, et Mihhail Tuštšenko, kellele tasutud raha

3 (5)

väljamõistmist kostjalt hageja taotleb, oleks osalenud kohtumenetluses hageja seadusliku või lepingulise esindajana, tuleb taotlus talle makstud summa hüvitamiseks jätta arvestamata. Kohtule esitatud 08.11.2012.a volituse (tl 94, I kd) alusel esindas hagejat menetluses OÜ Õigusbüroo GARANT jurist Silvi Erro, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele (tl 93, I kd). Seega on OÜ Õigusbüroo GARANT poolt õigusabi osutamise eest esitatud arvete näol tegemist TsMS § 175 lg 1 mõttes lepingulise esindaja kuludega, mille põhjendatust ja vajalikkust peab kohus hindama. Toimiku materjalidest nähtub, et 08.11.2012 kestis kohtuistung 4 tundi ja 25 minutit. Seega on lepingulise esindaja ajakulu- 4 tundi nimetatud kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks põhjendatud ja lepingulisele esindajale makstud tasu , summas 200 eurot tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. 13.01.2013.a esitatud tõendite lisamise taotlus (7 lk) koos lisadega moodustab 24 lehekülge (tl 136-160, I kd). Kuigi sisult ei ole tegemist keeruka dokumendiga, peab kohus taotluse mahtu arvestades lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi nimetatud taotluse koostamiseks põhjendatuks ning lepingulise esindaja kulu sellega seoses - 150 eurot kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus ei pea põhjendatuks hageja ajakulu 6 tundi kostja seisukohtadele vastamiseks. Hageja vastuse sisuline maht on 4 lehekülge (tl 186-189, I kd). Vastusele on lisatud nelja dokumendi väljatrükid või ärakirjad, mille komplekteerimine ei ole keerukas ega ajamahukas toiming. Arvestades kostja seisukohtadele esitatud vastuse mahtu ja sisu, on mõistlik ajakulu selleks kokku maksimaalselt 4 tundi. Seega on põhjendatud kulu nimetatud menetlustoimingu tegemisel 200 eurot, mis tuleb kostjalt menetluskuluna välja mõista. CD-plaadi salvestuse tõlkimise kulu vene keelest eesti keelde ning selle väljatrüki esitamist paberkandjal Taru Maakohtu Põlva kohtumajale ei saa pidada põhjendatud asja läbivaatamise kuludeks, kuivõrd nimetatud salvestist ja väljatrükki ei võetud tõendina asja juurde (tl 202, I kd). Seetõttu kohus nimetatud menetluskulu summas 500 eurot kostjalt välja ei mõista. Hageja taotleb seoses 11.04.2013.a kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega õigusabikulu hüvitamist 6 tunni ulatuses. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kõnealune istung 3 tundi ja 20 minutit. Arvestades asja keerukust ja mahtu, peab kohus istungiks ettevalmistamise ajakuluna piisavaks 1,5 tundi. Seega mõistab kohus kostjalt välja lepingulise esindaja kulud seoses 11.04.2013.a kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega 5 tunni ulatuses summas 250 eurot. Menetluskulude väljamõistmise avalduse koostamise kulu (2h; 100 eurot) ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. Riigikohus on oma 11.11.2014 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-77-14 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule

4 (5)

esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega jääb menetluskulude väljamõistmise avalduse koostamise kulu summas 100 eurot hageja kanda. Seoses 14.01.2014.a Tartu Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega taotleb hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist 4 tunni ulatuses. Istungi protokolli andmetel kestis istung 40 minutit. Kohus peab istungiks ettevalmistamise ajakuluna piisavaks 1,3 tundi ja mõistab kostjalt välja lepingulise esindaja kulu 2 tunni eest summas 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sõidukulud kütusekuludena kokku 247,62 eurot. Nii hageja 03.06.2014.a esitatud menetluskulude väljamõistmise avalduse kui ka 07.10.2014.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kinnitavad tehtud kulutusi dokumendid: tšekk nr 2103064 summas 84,24 eurot, nr 2153021 summas 82,14 eurot ja nr 2160183 summas 81,24 eurot (lisa nr 9). Nimetatud dokumente või nende koopiaid avaldusele ega nimekirjale lisatud dokumentide hulgas pole. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväline kulu muuhulgas ka sõidukulu. Säte annab küll õiguse nõuda transpordikulu hüvitamist, milleks on näiteks bussipileti või autokütuse maksumus. Kuna hageja ei ole sõidukulude kandmist tõendanud, jätab kohus kulud kütusele summas 247,62 eurot kostjalt välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Arvestades menetluskulude jaotust kohtuotsuses, mille kohaselt hageja menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1203,58 eurot (riigilõiv 303,58 eurot ja lepingulise esindaja kulu 900 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kostjalt menetluskulude summas 1459,30 eurot väljamõistmiseks, nimetatud kulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esitatud arvetelt ei nähtu käibemaksu lisamine õigusabi teenuse maksumusele, mistõttu mõistab kohus kulud välja käibemaksuta. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 1203,58 eurot, ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu on käesolev määrus vaidlustatav. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.