Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

AS XXX(endine AS XXX) on 28.03.2005.a. esitanud hagiavalduse AS XXX ja XXXvastu aktsiate ülevõtmise eest õiglase hüvitise määramiseks 54 100 lihtaktsia ülevõtmise eest ja 5 410 krooni väljamõistmise nõudes. 11.07.2013 menetlusdokumendis täpsustab AS XXX, et tegelikult kuulus temale enne põhiaktsionäri poolt ülevõtmist 54 014 aktsiat. Harju Maakohus on 10.05.2007.a. määruses otsustanud AS XXXhagi läbi vaadata hagita menetluses tuginedes alates 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 12, mille kohaselt on äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine hagita asi. Samas määruses määras kohus õigustatud aktsionäride esindajaks vandeadvokaat Ain Kalme. 26.04.2013.a. määrusega kõrvaldas Harju Maakohus menetlusest õigustatud aktsionärid ja nende esindaja vandeadvokaat Ain Kalme ning määras jätkata menetlust hagimenetluses. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.06.2013 määrusega Harju Maakohtu 26.04.2013.a. määruse. Seetõttu jätkus menetlus hagita menetluses. Nõudest loobumise avaldus 29.01.2014 kohtuistungil avaldas avaldaja, et soovib loobuda 5 410 krooni väljamõistmise nõudest. Avaldaja kinnituse kohaselt on ta teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et 5 410 krooni väljamõistmise nõudest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab nimetatud nõude osas menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaolud ja avaldaja nõue Hagiavalduse kohaselt toimus 27. märtsil 2002.a. AS XXXaktsionäride üldkoosolek, kus teise päevakorrapunktina oli arutusel vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine AS XXXpõhiaktsionäri XXXpoolt. Koosolek otsustas nimetatud päevakorrapunkti osas kiita heaks XXX(põhiaktsionär) esitatud taotlus võtta üle AS XXXülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvad aktsiad, samuti et vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suurus on 38 Eesti krooni ühe aktsia kohta ning et ühe kuu möödumisel käesoleva otsuse vastuvõtmisest esitab AS XXXjuhatus vähemusaktsionäridelt aktsiate ülekandmise avalduse Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale. AS-ile XXXkuulus aktsiate ülevõtmise hetkel põhiaktsionäri XXXpoolt 54 014 AS XXXaktsiat. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldati 27. veebruaril 2002.a., seega pidi seaduse kohaselt hüvitise suuruse määramise aluseks olema ülevõetavate aktsiate väärtus 17. veebruaril 2002.a. Avaldaja arvates ei ole põhiaktsionäri määratud hüvitis õiglane. XXXei ole

esitanud reaalseid põhjendusi ega metoodikat aktsia õiglase hinna arvutamise kohta. Avaldaja arvates tagab õiglase hüvitise määramise diskonteeritud rahavoogude meetodi rakendamine. Avaldaja on seisukohal, et vähemusaktsionäridele tutvumiseks esitatud ja otsuse aluseks olnud ülevõtmisaruanne ja audiitori aruanne ei vasta seaduse nõuetele. Audiitor ei ole sisuliselt kontrollinud, kas konkreetse äriühingu puhul oli hüvitis õiglane ja kas vähemusaktsionäride huvid olid piisavalt kaitstud. Eesti pangandusturu võrdlevat analüüsi seisuga 18. veebruar 2002.a., millega on põhjendatud vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suurus, ülevõtmisaruanne ei kajasta. Avaldaja palub kindlaks määrata õiglane hüvitis AS-i XXX54 014 lihtaktsia ülevõtmise eest. Puudutatud isikute seisukohad AS XXXei olnud AS SEB XXXaktsionär ajal kui aktsionäride üldkoosolek määras kindlaks hüvitise suuruse. Vastavalt aktsiaseltsi aktsiaraamatu väljavõttele omandas hageja aktsiaseltsi aktsiad mitte varem kui 25. aprillil 2002.a., seega ligi üks kuu pärast üldkoosolekut, millel otsustati aktsiate ülevõtmine. Seepärast teadis hageja aktsiate omandamise ajal, et aktsionäride üldkoosolek oli juba otsustanud kehtestada aktsiate ülevõtmisel aktsiate eest makstavaks hüvitiseks 38 Eesti krooni aktsia eest. Aktsia väärtus 38 Eesti krooni aktsia kohta oli 17. veebruari 2002.a. seisuga aktsia õiglane väärtus ja tugines tol ajal olemaolevale informatsioonile. Aktsiate ülevõtmisel tasumisele kuuluva aktsiate hinna määramiseks teostas AS XXX XXX AB palvel Eesti pangandusturu võrdleva finantsanalüüsi. Selles analüüsis võrreldi AS-i XXX Hansapanga ja Sampo Pangaga, s.t. nende Eesti pankadega, mille aktsiad olid 2002.a. veebruaris börsil kaubeldavad. Analüüsi käigus võrreldi turuväärtuse ja kasumi suhtarvusid ning turuväärtuse ja omakapitali raamatupidamisliku väärtuse suhtarvusid. Lisaks teostati suhtarvude võrdlev analüüs põhjamaade pankadega. Sellise metoodika kasutamine finantssektoris on rahvusvaheliseks tavaks ning võrreldes rahavoogude meetodiga on nimetatud meetod sobivam finantssektoris tegutsevate äriühingute väärtuse määramiseks kuivõrd selle aluseks olevad komponendid on hõlpsamini hinnatavad. Niisiis määrati ülevõetava aktsia hind ülevõtmispakkumise tegemise ajal 38 Eesti krooni vastavalt rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditele ja praktikale. Aktsiate eest pakutud hind vastas AS XXX aktsionäride 11. septembri 2000.a. ülevõtmise käigus pakutud hinnale. 11. septembril 2000.a. oli väikeaktsionäridele aktsiate eest pakutud hind 40% kõrgem kui Tallinna Väärtpaberibörsi sulgemishind pakkumise tegemisele eelnenud 12 kuu vältel ja 31% kõrgem kui minimaalne ülevõtmispakkumise hind. 11. septembri 2000.a. ja 17. veebruari 2002.a. vahelisel perioodil kasvas TALSE 11,8 %. See tähendab, et kui AS-i XXX ei oleks börsinimekirjast kustutatud ja eeldades, et AS-i XXX aktsia väärtuse areng oleks olnud samasugune nagu TALSE areng, maksti vähemusaktsionäridele aktsiate eest nende ülevõtmise hetkel märkimisväärselt rohkem, kui oleks olnud aktsia hinna prognoositav kasv TALSE arengut arvesse võttes. Seega, väikeaktsionäridele maksti aktsiate eest rohkem, kui oleks olnud aktsiate õiglane väärtus turuhinna eelduslikku kasvu silmas pidades. Aktsia eest pakutud hind 38 Eesti krooni vastas AS XXXaktsiatega ajavahemikul 2. jaanuar 2002.a. kuni 27. veebruar 2002.a. tehtud tehingutes kasutatud hinnale. Aktsionärid nõustusid müüma ja XXX AB nõustus ostma aktsiaid selle hinnaga. Aktsiatega ei tehtud ühtegi muud tehingut. Võttes arvesse Riigikohtu otsusega kohtuasjas 3-2-1-145-05 märgitut, mille kohaselt on DCF (discounted cash flow e. diskonteeritud rahavood) üks rahvusvaheliselt aktsepteeritumaid meetodeid aktsiate õiglase väärtuse leidmiseks, tellis XXX OÜ-lt XXXkui tunnustatud hindamisspetsialistilt ka diskonteeritud rahavoogude meetodi abil teostatud sõltumatu hindamise, mis on esitatud eriteadmistega isiku arvamusena. Raporti järelduste kohaselt oli aktsia õiglane väärtus 17. veebruari 2002.a. seisuga 37 krooni ja 37 senti. Nimetatud õiglane väärtus on madalam, kui

XXXpoolt väikeaktsionäridele makstud hüvitis. Puudutatud isikud paluvad kohaldada aegumist. Õigustatud aktsionäridele määratud esindaja seisukoht Õigustatud aktsionärid toetavad avaldaja seisukohti ning nõustuvad kõigega, mis avaldaja on menetluses kirjalikult või kohtuistungil suuliselt avaldanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tuvastas, et 27. märtsil 2002.a. toimus AS XXXaktsionäride üldkoosolek, kus teise päevakorrapunktina oli arutusel vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine AS XXXpõhiaktsionäri XXXpoolt. 27. märtsil 2002.a. otsustas AS XXXaktsionäride üldkoosolek lähtudes äriseadustiku § 3631: 1) kiita heaks XXX(publ), aadressiga 106 40, Stockholm, Rootsi, registreerimisnumbriga 502032-9081, kelle aktsiatega on esindatud üle 99 protsendi AS XXXaktsiatest (põhiaktsionär), esitatud taotlus võtta üle AS XXXülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvad aktsiad; 2) vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suurus on 38 Eesti krooni ühe aktsia kohta; 3) ühe kuu möödumisel käesoleva otsuse vastuvõtmisest esitab AS XXXjuhatus vähemusaktsionäridelt aktsiate ülekandmise avalduse Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale, kes korraldab aktsiate ülekandmise põhiaktsionäri kontole makse vastu, mille suurus aktsia kohta on määratud käesoleva otsuse punktis 2 (I kd t.l. 2227, 90-95). Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas AS XXX(praeguse ärinimega AS XXX) vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmisel põhiaktsionäri XXXpoolt on hüvitis aktsiate ülevõtmisel vähemusaktsionäridele 38 Eesti krooni ühe aktsia eest õiglane hüvitis või mitte. Äriseadustiku (ÄS) § 363 lg 1 kohaselt võib aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu. ÄS § 3638 lg 3 järgi kui vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks, võib kohus vähemusaktsionäri nõudel määrata õiglase hüvitise. ÄS § 3632 lg 1 sätestab, et vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär ja hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. Vaidlust ei ole, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldati 27. veebruaril 2002.a. Seega tuleb hüvitise suuruse määramise aluseks võtta ülevõetavate aktsiate väärtus 17. veebruari 2002.a. seisuga. Avaldaja väitel ei ole XXXAS Eesti Ühispanga enamusaktsionäri aruandest vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise kohta (I kd t.l. 28-29) ja audiitori 27.02.2002.a. aruande ülevõtmisaruande kontrollimise kohta (I kd t.l. 30) võimalik kontrollida põhiaktsionäri poolt määratud aktsia õiglase hinna kujunemist. Avaldaja arvates tuleb aktsia õiglase hinna hüvitise määramisel aluseks võtta diskonteeritud rahavoogude meetodit, mida põhiaktsionär ei ole aga teinud. Vastused vähemusaktsionäride küsimustele hüvitise suuruse kohta (I kd t.l. 31, 32) on ebapiisavad. Õiglase hüvitise teemat aktsiate ülevõtmisel on käsitlenud Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-14504. Riigikohtu arvates ei ole kohtu poolt õiglase hüvitise määramine täielikult kohtu

diskretsiooniotsus hüvitise suuruse määramisel, kuigi kohtu hinnata jääb lõplikult hüvitise õiglus ÄS § 3631 lg 1 tähenduses. Riigikohus märkis, et ÄS § 3631 puhul on tegemist sarnase olukorraga võlaõigusseaduse § 127 lg 6, kui hüvitise maksmise kohustus on kindel, kuid hüvitise täpset suurust ei saa kindlaks teha, mistõttu võib kohus hüvitise suuruse tõenäosuse piires ise määrata. Hüvitise „õiglus“ ei tähenda seaduse mõttes ka kohtuniku ja põhiaktsionäri subjektiivset otsustust, mis talle õiglane tundub, vaid otsustusvabadust konkreetse summa määramiseks üldistes ja objektiivsetes piirides, mida näitavad ÄS § 3634 lg 1, 2 ja 21, mille järgi peab audiitor selgesõnaliselt hindama hüvitise määramise aluseks olevat meetodit ja võrdlema seda teiste võimalike meetoditega. Riigikohus leidis, et hüvitist aktsiate ülevõtmise eest loetakse õiglaseks üksnes juhul, kui see tagab vähemusaktsionäridele täieliku kompensatsiooni tema aktsiaosaluse kaotamise ja omandisse sekkumise eest. Seejuures on oluline ka aktsiatest tulevikus potentsiaalselt saadav kasu, kui ta aktsiaid ei kaotanuks. Aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel tuleb arvestada välja aktsiaseltsi ettevõtte, s.t. aktsiaseltsi kui terviku, majanduslik väärtus ja jagada see proportsionaalselt aktsiate vahel. Puudutatud isikud on välja toonud, et kui AS-i XXXei oleks börsinimekirjast kustutatud ja eeldades, et AS-i XXXaktsia väärtuse areng oleks olnud samasugune nagu TALSE areng, maksti vähemusaktsionäridele aktsiate eest nende ülevõtmise hetkel märkimisväärselt rohkem, kui oleks olnud aktsia hinna prognoositav kasv TALSE arengut arvesse võttes. TALSE areng kajastub väljavõttel TALSE liikumise kohta perioodil 11.09.2000−17.02.2002 (I kd t.l. 167). Kohus leiab, et kuivõrd TALSE kujunes kõikide väärtpaberite müügihindadest, millega börsil kaubeldi, siis ei võimalda TALSE liikumine teha kindlaks mingi konkreetse väärtpaberi väärtust. Asjas esitatud materjalide kohaselt võib aktsia väärtuse kindlaks tegemiseks kasutada suhtarvude võrdlusmeetodit, diskonteeritud rahavoogude meetodit või selle alaliiki, dividendide diskonteerimise meetodit. Nähtuvalt andmetest aktsiahüvitise määramiseks tehtud finantsanalüüsi kohta (koos lisadega, I kd t.l. 130-134, t.l. 168-169), on vähemusaktsionäridele makstud hüvitis 38 krooni aktsia kohta arvestatud kasutades suhtarvude võrdlusmeetodit. Võrdluseks on kasutatud Eesti ja Skandinaavia pankade andmeid. Puudutatud isikud on välja toonud, et aktsiate eest pakutud hind vastas aktsiaseltsi aktsionäride 11. septembri 2000.a. ülevõtmise käigus pakutud hinnale. 11. septembril 2000.a. oli väikeaktsionäridele aktsiate eest pakutud hind 40% kõrgem kui Tallinna Väärtpaberibörsi sulgemishind pakkumise tegemisele eelnenud 12 kuu vältel ja 31% kõrgem kui minimaalne ülevõtmispakkumise hind (I kd t.l. 135-166). Kohus leiab, et diskonteeritud rahavoogude või dividendide diskonteerimise meetod võimaldavad suhtarvude võrdlusmeetodist enam arvesse võtta hinnatava ettevõtte spetsiifikat. Samuti tuleks võrdlusmeetodi kasutamiseks ettevõtet võrrelda piisava hulga ettevõtetega, mille majanduslikud näitajad on sarnased. Kohtuekspert on ekspertiisiaktis (III kd t.l. 172-205) välja toonud, et Skandinaavia pankadel on hinnatava pangaga võrreldes oluliselt erinev suurus, risk, tulusus ja kasv, erinevad ka tulumaksusüsteemid. Samas 2002.a. olid Tallinna börsil noteeritud vaid Hansapanga ja Sampo panga aktsiad. Piisava hulga sobilike võrdluspankade puudumise ning vähese ettevõttespetsiifilisuse tõttu ei ole kohtu arvates suhtarvude võrdlusmeetodi kasutamine põhjendatud aktsia väärtuse välja selgitamiseks. Samuti ei võta meetod arvesse aktsiatest tulevikus saadavat potentsiaalset kasu. Diskonteeritud rahavoogude meetod ning dividendide diskonteerimise meetod on nii ettevõttespetsiifilised, kui võimaldavad arvesse võtta ettevõtte tulevast eeldatavat arengut ning seeläbi potentsiaalset tulu, mis jääb vähemusaktsionäril aktsiate ülevõtmisel saamata. Esimesel juhul diskonteeritakse omanikele loodavat vaba raha panga omakapitali hinnaga, teisel juhul diskonteeritakse oodatavad või hinnataval aastal väljamakstud dividendid

omakapitali hinnaga. Kohus leiab, et õiglase hüvitise kindlaks määramiseks on sobilikum diskonteeritud rahavoogude meetod, sest dividendide diskonteerimise meetodi kasutamisel saadav tulemus oleneb väljamakstud või prognoositavatest dividendidest, dividendide väljamaksmine on aga täielikult enamusaktsionäri otsustada. Diskonteeritud rahavoogude meetod võtab arvesse aktsia väärtuse hindamisel enam tegureid, mistõttu võimaldab see kohtu arvates aktsia väärtust täpsemalt hinnata. Seetõttu ei lähtu kohus aktsia väärtuse hindamisel OÜ XXXhindamisraportist (inglise keeles II kd t.l. 36-73; tõlge I kd t.l. 171-209, täpsustused III kd t.l. 40-42; IV kd lk 41-42), kuna aktsia väärtuse kindlaks tegemiseks on selles kasutatud dividendide diskonteerimise meetodit. Kuivõrd kohus OÜ XXXhindamisraportist ei lähtu, ei oma asjas tähendust ka A. Suitsu ütlused (IV kd t.l. 113-114), kelle kohus kuulas puudutatud isikute taotlusel 29.01.2014 kohtuistungil ära nimetatud hindamisraporti sisu selgitamiseks. Kohtule on esitatud ka AS XXX(praegune nimi XXX) 23. detsembril 2005.a. hinnang (II kd t.l. 119-137) aktsia õiglase väärtuse kohta 2002.a. alguse seisuga, kuid ka nimetatud hinnangus on hindamiseks kasutatud dividendide diskonteerimise meetodit. Samuti on hinnangus välja toomata, konkreetselt millise kuupäeva seisuga on see koostatud. Hinnangu kohaselt on lähtutud selle koostamisel panga tegelikest finantstulemustest kuni 2004. aastani. Nii OÜ XXXkui kohtueksperdi hinnangus on välja toodud, et hindamisel kasutatavad prognoosid peavad olema koostatud 2001.a. lõpu seisuga, metodoloogiline eksimus oleks kasutada käesolevaks ajaks tegelikult teadaolevaid andmeid. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks tugineda õiglase hüvitise määramisel AS XXXhinnangule. Nimetatud tõend ei ole ka usaldusväärne, kuna nii avaldaja kui raporti koostaja on ühe ja sama emaettevõtja 100 %-lised tütarettevõtjad (äriregistri väljavõtted II kd t.l. 147-153). Asja materjalide juures olevatest hinnangutest ainsana on kasutatud diskonteeritud rahavoogude meetodit kohtueksperdi poolt esitatud eksperthinnangus (III kd t.l. 172-205). Eksperthinnangu kohaselt on vähemusaktsionärile kuulunud aktsia turuväärtuseks 17.02.2002 seisuga 37,7 krooni. Ekspert on välja toonud, et kui kohus soovib õiguslikel kaalutlustel enamus- ja vähemusaktsionäri aktsia väärtust kohelda võrdselt, on võimalikuks aktsia hüvitiseks 64,24 krooni. Puudutatud isikud leidsid, et ekspertarvamuse suhtes seisukoha kujundamiseks on vajalikud eriteadmised, mistõttu pöördusid nad AS XXXpoole, hindamaks kohtueksperdi arvamuse korrektsust. AS XXXanalüüsis eksperthinnangut ning leidis oma analüüsis (IV kd t.l. 54-78), et eksperthinnangus on arvutusviga. Eksperthinnangu tabelis 9 on ebaõigesti saadud tehte 1 116,1:1,142 tulemuseks 1 072,3. Ekspert on jätnud põhjendamatult arvestamata tulumaksuga jaotatud kasumilt ning neto intressikasumit üle hinnanud. Arvestatud ei ole finantseerimiskulude kasvuga, mis kaasnevad kasumi jaotamisega. Täiendava nõutava omakapitali vajadus on alahinnatud. Vigade tulemusel on aktsia väärtus eksperthinnangus hinnatud ülemäära kõrgeks. AS XXXei suuda taasluua hindamistulemust 64,2 krooni, mis viitab sellele, et nimetatud tulemuseni jõudmiseks on kasutatud eksperthinnangus presenteerimata kalkulatsioone või eksperdi arvutuskäik sisaldab matemaatilisi vigu. Puudutatud isikud lisasid kohtuistungil, et mitte ükski Eesti audiitorfirma ei kasuta meetodit, mis ei võtaks arvesse tulumaksu. Ekspert võttis arvesse rahalised vahendid 2002.a. lõpu seisuga, samad rahalised vahendid osalised tulu teenimisel 2002.a. vältel, seega oleks neid pidanud diskonteerima. Kohus kutsus eksperdi küsitlemiseks 29.01.2014 kohtuistungile, kus ekspert selgitas põhjalikult eksperthinnangus toodut (IV kd t.l. 107-112, 118-127). Eksperdi selgituse kohaselt ei ole tabelis 9 arvutusviga. Rahavoog 2002E on hinnangus 1 116 miljonit krooni, kuid kuna osa sellest rahavoost moodustab juba hindamishetkel pangale kuuluv raha üle nõutava

omakapitali vajaduse, siis seda FCFE komponenti ei ole vaja diskonteerida. Diskonteeritakse vaid 2002.a. jooksul teenitud kasumit, mitte aga raha, mis on pangal juba hindamishetkel olemas. Väärtus 1 072 on leitud jagades panga prognoositavat tulumaksueelset 2002.a. puhaskasumit 351,5 mln diskontoteguriga 1,142 ning liites tulemusele täiendava nõutava omakapitali vajaduse 764,6 mln. Eksperdi selgituse kohaselt ei ole tulumaksu vabadest rahavoogudest maha võetud põhjusel, et diskonteerimisel kasutatav omakapitali hind on tulumaksueelne, omaniku nõutava tulunormi sees on juba arvestatud üksikisiku tulu maksustamisega. Kui võtta rahavoogudest maha ka tulumaks, siis sel juhul maksustataks omanikele suunatud rahavoogusid tulumaksuga sisuliselt kahekordselt, mis, arvestades Eesti tulumaksusüsteemi, ei oleks õige. Eesti tulumaksusüsteem arvestab omanikele suunatud rahavoogude maksustamisel ühekordse tulumaksuga (ettevõtte tulumaks makstakse dividendide väljamaksmisel) ja peale seda täiendavalt omanikutulu ei maksustata. Selle käsitlusega on arvestatud ka hinnangu koostamisel. Rahavood on arvestatud tulumaksueelselt ja omakapitali hind on samuti üksikisiku tulumaksueelne. Põhimõtteliselt on võimalik tulumaks ka rahavoogudelt (FCFE) maha arvutada, kuid sel juhul peab omakapitali hind, mida diskonteerimiseks kasutatakse, olema kindlasti tulumaksujärgne (ehk maksu võrra madalam), muidu oleks väärtuse hindamise seisukohalt omanikukulu topeltmaksustamine, mis ei ole Eesti tulumaksusüsteemile omane. Tulumaksujärgset omakapitali hinda on väga raske praktikas välja arvutada. Praktikas tuuakse omakapitali hind välja alati üksikisiku tulumaksueelselt. Seda arvestades on metoodiliselt lihtsam kasutada nii tulumaksueelset omakapitali hinda kui ka rahavoogusid (FCFE), mida ekspert on eksperthinnangus kasutanud. AS XXXanalüüsi kohaselt kui aktsionäridele jaotatakse vabade rahavoogude näol kapitali, siis panga varade maht, mille arvelt pank intressitulu genereerib, väheneb. Varade mahu vähenemist korvavad pangad võõrkapitali kaasamisega, mis toob kaasa finantseerimiskulude kasvu. Kuna pank suurendab deposiitide hulka, et varade mahtu kasumi jaotamisest hoolimata säilitada, kasvab panga kulubaas selle võrra, kui palju maksab pank deposiitide eest intressi. Neto intressikasum on eksperthinnangus üle hinnatud seoses kirjeldatud finantseerimiskulude kasvuga arvestamata jätmisega. Ekspert ei nõustu AS XXXkäsitlusega. Kui panga intressikandvad varad kasvavad, siis toob see endaga kaasa täiendava omakapitalivajaduse panga kapitaliadekvaatsuse normatiivide tagamiseks. FCFE on vaba raha, mille saaks peale kulude kandmist ja täiendava kapitaliadekvaatsuse tagamist omanikele välja jagada. Ebaselge on väide, et oodatavalt loodava FCFE väljajagamine peaks vähendama panga varade ja intressitootvate varade mahtu. Täiendava omakapitali vajadus on otseselt seotud prognoositava panga varude kasvuga. Mida kiiremini panga varad kasvavad, seda suurem on täiendav regulatiivse omakapitali vajadus. Kuna esimesel 5 prognoosiaastal kasvavad varad kiiresti, siis eeldab see ka suurt täiendava omakapitali vajadust. Hilisematel aastatel hakkavad oodatavalt varade kasvumäärad langema, mille tõttu vajatakse vähem täiendavat regulatiivset omakapitali. Seega mida väiksem on varade kasv, seda väiksem on täiendava regulatiivse omakapitali vajadus. Kuna 2011.a. on panga varade oodatav kasv vaid 3%, siis langeb ka oluliselt täiendav regulatiivse omakapitali vajadus võrreldes varasemate aastatega, kui varad kasvasid kiiremini. Ekspert eeldas, et kapitali adekvaatsuse usaldusnormatiiv 10% ja panga intressitootvate varade määr koguvaradest (87,5%) jäävad muutumatuks. Täiendav nõutav omakapitali vajadus 2011.a. on arvutatud sel aastal prognoositavat panga varade kasvu aluseks võttes (3%). Panga varad 2011.a. on hinnanguliselt 60,349 mln krooni. Juhul kui kapitaliadekvaatsuse normatiiv on 10% ja nõutav omakapitali suhe panga varadesse

on 8,2%, nagu eksperthinnangus eeldatud, siis on sellise varade mahu juures pangal vaja 2011.a. omakapitali vähemalt summas 4949 mln krooni, sh omakapitali summas 4520 mln krooni ja allutatud laene summas 429 mln krooni. Kuna 2010.a. oli nõutav omakapital 4376 mln krooni, siis tuleb täiendava nõutava omakapitali vajaduse leidmiseks lahutada 2011.a. nõutavast omakapitalist 2010.a. nõutav omakapital: 4520 - 4376 = 144 mln krooni. 2011.a. täiendava nõutava omakapitali järsk langus on põhjustatud panga varade eeldatavast kasvu langusest. Pikaajaliselt ei saa panga varad kasvada oluliselt kiiremini kui majandus ja rahapakkumine tervikuna ehk 2-3% aastas. Puhaskasumi muutuse ja täiendava omakapitali vajaduse suhte märkimisväärne tõus 2011. aastal võrreldes aastatega 2008, 2009 ja 2010 põhjuseks on panga varade kasvu aeglustumine, mis tingib väiksema investeerimisvajaduse. Hindamistulemus 64,24 eurot on leitud järgmiselt: panga äritegevuse väärtus omanike jaoks (5599 mln krooni seisuga 31.12.2001) arvutatakse panga poolt tulevikus 2002-2011 loodavate rahavoogude diskonteerimisel omakapitali hinnaga (14,22%). Diskonteeritud rahavood (eksperthinnangu tabelis 9 FCFE nüüdisväärtused) liidetakse ja saadakse 3034 mln krooni. Nimetatud väärtusele liidetakse juurde panga jätkuväärtuse diskonteeritud väärtus (2565 mln krooni). Kokku panga äritegevuse väärtus korrigeerimata kujul seisuga 31.12.2001 on 5599 mln krooni. Sellest väärtusest arvutades maha 25% mittelikviidsuse allahindlus, jääb väärtuseks 4199 mln krooni. Leitud väärtus jagatuna panga aktsiate arvuga (66 562 381) on 63,08, seega ühe aktsia väärtuseks kujuneb seisuga 31.12.2001 63,08 krooni. Arvestades omakapitali hinda 14,22%, on aktsia väärtus 17.02.2002 seisuga leitav järgmiselt: 63,08*(1+((14,22%/365)*47)) = 64,24. Kohtu hinnangul on eksperdi selgitused ekspertiisi teostamise kohta veenvad. Ekspertiisi teostamisel kasutatud arvestuskäike on võimalik korrata ning kontrollida, eksperdi arvestused on kohtule arusaadavad ja jälgitavad, arvutusvigu ei esine. Ekspert on andnud põhjalikud, asjatundlikud ja selged selgitused kõigi puudutatud isikute etteheidete kohta. Kohtul ei ole põhjust eksperdi pädevuses ja erialastes teadmistes kahelda, kuivõrd ekspert kuulub riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja ning on avaldanud, et tal on 12-aastane rahandusteadusliku praktika kogemus. Eeltoodust tulenevalt tugineb kohus õiglase hüvitise määramisel kohtu poolt määratud ekspert A. Juhkami eksperthinnangule. Riigikohus on lahendis 3-2-1-145-04 (p 30) selgitanud, et kõiki aktsionäre tuleb ÄS § 272 järgi kohelda võrdselt ja seda ka aktsiate eest hüvitise määramisel. Aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel tuleb kolleegiumi arvates arvestada välja aktsiaseltsi ettevõtte, s.t aktsiaseltsi kui terviku, majanduslik väärtus, ja jagada see proportsionaalselt aktsiate vahel. Hüvitise määramisel ei arvestata erinevate aktsionäride erinevaid võimalusi reaalselt aktsiaseltsi tegevust mõjutada. Eksperthinnangu kohaselt arvestatakse juhtimiskontrolli mitteomavale aktsionärile kuuluva aktsia puhul hindamispraktikas vähemusosaluse allahindlusega, kuna tema võimalused ettevõtte juhtimist ja strateegiliste otsuste langetamist mõjutada on piiratud. Vähemusosaluse allahindlus asub vahemikus 26,8%-32,8%, millest ekspert on kasutanud vahemiku keskmist 29,8% allahindlust. Mittelikviidne on aktsia, millega ei kaubelda aktiivselt järelturul. Panga aktsiatega ei kaubelda börsil alates 2000.a. lõpust. Börsil mittenoteeritud panga aktsia väärtuse hindamisel arvestatakse praktikas mittelikviidsuse allahindlusega. Vähemusosaluse mittelikviidsuse allahindlus on tüüpiliselt vahemikus 30%-45% ning enamusosaluse puhul vahemikus 3%-33%. Ekspert on välja arvutanud avaldaja aktsia turuväärtuse 37,7 krooni arvestades nii vähemusosaluse keskmist allahindlust 29,8% kui vähemusosaluse keskmist mittelikviidsuse allahindlust 37,5%.

Avaldaja arvates tuleks aktsionäre kohelda võrdselt, mistõttu ei ole hüvitise arvutamisel põhjendatud aktsia hinna korrigeerimine vähemusosaluse keskmist allahindlusega ja vähemusosaluse keskmise mittelikviidsuse allahindlusega. Puudutatud isikute arvates on aktsia hinna vastav korrigeerimine põhjendatud. Puudutatud isikute seisukoha kohaselt on vähemusosaluse allahindlusega arvestamise põhjendatust käsitletud erinevates finantshindamist käsitlevates rahvusvahelistes allikates, mille lähtealuse moodustab arusaam, et võimalus mõjutada ühingu ärilisi otsuseid omab iseseisvat väärtust, mistõttu ongi põhiaktsionäri aktsiad alati kõrgema väärtusega kui vähemusaktsionäride aktsiad. Selle põhimõttega arvestamine on loogiline ka aktsiate ülevõtmisel, kuna puuduvad mõistlikud argumendid, miks peaks vähemusaktsionäri aktsia väärtus aktsiate ülevõtmisel tõusma. Vähemusallahindlusega mittearvestamine viib lõppastmes tulemuseni, kus hüvitis vähemusaktsia ülevõtmise eest oleks selle turuväärtusest kõrgem. Selline lahendus on mõistlikult vastuvõetamatu. Vähemusaktsionäril ei saa olla õigust hüvitisele suuremas ulatuses kui aktsia tegelik turuväärtus ehk selle kohalik keskmine müügihind. Kohus leiab, et puudutatud isikud samastavad ekslikult turuväärtuse mõiste ja õiglase hüvitise mõiste. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-145-04 (p 32) ei ole turuhind aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel ainuke kriteerium. Üldjuhul saab seda pidada minimaalseks, mis aktsionäridele tuleks maksta, s.t aktsionärid ei tohi saada hüvitist vähem, kui nad teeniksid aktsiaid vabalt võõrandades. Võimalik on aga ka, et tehingute alusel määratav hind ei kajasta aktsiate tegelikku väärtust ega taga aktsionäridele täielikku hüvitist nende kaotatud aktsiate eest. Viidatud seisukohast tulenevalt ei tohi õiglane hüvitis olla turuväärtusest madalam, kuid õiglane hüvitis ja turuväärtus ei ole samastatavad. Kohus nõustub puudutatud isikutega, et võimalus mõjutada ühingu ärilisi otsuseid omab iseseisvat väärtust ning majanduslikust aspektist on põhiaktsionäri aktsiad kõrgema väärtusega kui vähemusaktsionäride aktsiad. Kohtu arvates ei ole aga ebamõistlik olukord, kus hüvitis vähemusaktsia ülevõtmise eest on selle turuväärtusest kõrgem. Turuväärtus on summa, mille aktsia omaja saab teenida otsustades aktsia võõrandada. Aktsia omaja saab võõrandamise aega valida, kandes riski, et pärast aktsia võõrandamist võib selle turuhind tõusta ning soodsam olnuks võõrandamisega oodata. Aktsiate ülevõtmise olukorras aga ei saa vähemusaktsionärid otsustada kas, millal ja isegi millise hinnaga oma aktsiad võõrandada, vaid nad jäävad tahtevastaselt oma omandist ilma. Tegemist on vähemusaktsionäride omandiõiguse riivega, mida makstav hüvitis peab kompenseerima. Turuhind ei pruugi igal ajahetkel vastata osaluse tegelikule väärtusele äriühingus, samuti ei pruugi turuhind olla kooskõlas alles tulevikus tekkiva tulu teenimise potentsiaaliga. Kooskõlas Riigikohtu arvamusega lahendis 3-2-1-145-04, asub kohus seega seisukohale, et kõiki aktsionäre tuleb hüvitise määramisel kohelda võrdselt, olenemata sellest, millised olid erinevate aktsionäride reaalsed võimalused aktsiaseltsi tegevust mõjutada. Seetõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud aktsia eest määratavat hüvitist korrigeerida vähemusosaluse keskmise allahindlusega ja vähemusosaluse keskmise mittelikviidsuse allahindlusega. Ekspert on välja arvutanud ka, milline oleks aktsia turuväärtus vähemusosaluse keskmist allahindlust ja vähemusosaluse keskmist mittelikviidsuse allahindlust arvestamata, see oleks 64,24 krooni. Arvestamisel on kohaldatud mittelikviidsuse allahindlust 25%. Aktsia mittelikviidsusega kaasnevad suuremad tehingukulud, mis põhjustab allahindlust. Eksperdi selgituse kohaselt on 25% praktikas rakendatav keskmine mittelikviidsus allahindlus, seda rakendatakse eeldusel, kui hinnatakse kogu omakapitali väärtust ehk kõikide aktsiate väärtust tervikuna. See on allahindlus, mida rakendatakse võrdselt nii vähemus- kui enamusaktsionäridele, kui on vaja kohelda neid aktsionäre võrdselt. Avaldaja arvates lõpetasid puudutatud isikud teadlikult panga aktsiate börsil noteerimise ja põhjustasid sellega aktsia likviidsuse vähenemise. Avaldaja vaidlustab ekspertarvamuses kajastatud

mittelikviidsuse allahindluse kasutamise vähemusaktsionäridele makstava hüvitise summa korrigeerimisel. Põhiaktsionär, olles omandanud aktsiate enamuse, tagas sellega kontrolli panga rahavoogude üle, ja olles avalikult deklareerinud, et soovib omandada kõik panga aktsiad, puudus põhiaktsionäril igasugune huvi ka aktsiatega kauplemiseks, eelkõige müümiseks. Seega ei saa mittelikviidsus olla relevantne näitaja, mida arvestades hüvitist korrigeerida. Kohus leiab, et aktsiate väärtuse hindamisel ei puutu asjasse, kes aktsionäridest on aktsia hinda kuidas mõjutanud, samuti, kas enamusaktsionäril on huvi oma aktsiaid võõrandada. Nimetatud asjaolud ei seondu aktsiate väärtusega. Mittelikviidsuse allahindluse 25% arvestamine on kohtu hinnangul põhjendatud, kuivõrd ühtviisi kohaldatakse seda nii enamusaktsionärile kui vähemusaktsionäridele kuuluvatele aktsiatele. Hinnatud on ettevõtte koguväärtust. Seega ei too allahindluse 25% kohaldamine kaasa aktsionäride ebavõrdset kohtlemist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et õiglane hüvitis ühe aktsia eest AS-i XXXaktsiate ülevõtmisel on 64,24 krooni ehk 4,105 eurot. Avaldajale kuulus enne põhiaktsionäri poolt enne ülevõtmist 54 014 aktsiat (I kd t.l. 21, 90-110). Kuna õiglane hüvitis ühe aktsia eest AS-i XXXaktsiate ülevõtmisel on 64,24 krooni ehk 4,105 eurot, siis määrab kohus kindlaks, et 54 014 lihtaktsia ülevõtmise eest on õiglaseks hüvitiseks 221 727,47 eurot (4,105 * 54 014). Kuivõrd avaldaja loobus 5 410 krooni väljamõistmise nõudest, siis ei ole kohtul põhjust kaaluda aegumise kohaldamist. Aegumist saab kohaldada esitatud nõuetele, käesolevas asjas ei menetleta enam ühtegi hüvitise väljamõistmise nõuet. Kohus ei hinda avaldaja väiteid üldkoosoleku otsuse ja otsuse aluseks olevate dokumentide ebaseaduslikkuse kohta, sest neil ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused menetluses, milles nõuti üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist (I kd t.l. 121-125, 126129). Samuti ei oma asjas tähendust, kas avaldaja teadis aktsiate omandamisel ülevõtmisotsusest, millega seoses on esitatud koopia aktsiaraamatust 24.04.2002.a. seisuga (I kd t.l. 111-120) ega menetlusosaliste ebaõnnestunud katsed kompromissi saavutamiseks käesoleva menetluse kestel (kirjavahetus II kd t.l. 160-161, 162). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 28.03.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.