2-12-30704/25 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXtasuda Swedbank Liising Aktsiaseltsile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-12-30704 Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 07.08.2012 hagi OÜ XXX (registrist kustutatud), XXX(kostja I) ja XXX(kostja II) vastu kokku 32 051,91 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb hageja ja OÜ XXX (kustutatud) vahel 09.06.2008 sõlmitud liisingulepingust nr XXX ning sellest tulenevate kohustuste tagamiseks hageja ja XXXvahel 09.06.2008 sõlmitud käenduslepingust nr XXX käendaja vastutuse piirmääraga 51 299,72 eurot ning hageja ja XXXvahel 09.06.2008 sõlmitud käenduslepingust nr XXX käendaja vastutuse piirmääraga 51 299,72 eurot, samuti hageja ja OÜ XXX vahel 19.11.2007 sõlmitud liisingulepingust nr XXX ning sellest tulenevate kohustuste tagamiseks hageja ja XXXvahel 19.11.2007 sõlmitud käenduslepingust nr XXX käendaja vastutuse piirmääraga 186 893,55 eurot. Kohus on 05.06.2013 määrusega lõpetanud tsiviilasja menetluse kostja OÜ XXX (registrist kustutatud) osas. Kostja I osas on kohus 17.01.2014 lõpetanud menetluse kompromissi kinnitava määruse tegemisega, kohtumäärus ei ole hetkel veel jõustunud. Kohus loeb kostjale XXXhagimaterjalid ja menetlust algatava dokumendi (s.o 17.08.2012 määruse tsiviilasja menetlusse võtmise kohta) 1. märtsil 2013 kätte toimetatuks TsMS § 317 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. XXXhagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei vastanud. Kohtukutse 20.01.2014 toimunud eelistungile loeb kohus Indrek Aasnale 10. detsembril 2013 kätte toimetatuks TsMS § 317 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. XXX20.01.2014 toimunud eelistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut eelistungile ilmumata jäämise põhjustest. Hageja taotles XXXsuhtes hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus TsMS § 410 kohaselt kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine hageja taotlusel, kuna XXXeelistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut eelistungile ilmumata jäämise põhjustest. XXXon hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg-st 3, piirdub kohus käesolevas lahendis üksnes õigusliku põhjenduse esitamisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Liisinguandjal liisingulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkiva kulutuste hüvitamise nõude ulatuse sätestab VÕS § 367 lg 1, mille kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kulutuste hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramist täpsustavad paragrahvi teine ja kolmas lõige. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ka ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 367 normid on dispositiivsed (VÕS § 5), st põhimõtteliselt saavad pooled omavahelises liisingulepingus lepingu ülesütlemise puhuks ette näha seaduses sätestatust erineva regulatsiooni.