Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu hagi XXXOÜ vastu võla nõudes / Tallinna linna 5606,38 euro tasumise kohustuse täitmise nõue XXXOÜ vastu
Hagihind
4205,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ja tema esindaja
Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, registrikood 75014882, aadress Vabaduse pst 65, 11211 Tallinn) Lepinguline esindaja Kersti X (elektronpost XXX)
Kostja
XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 17.01.2014
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna hagiavaldus XXXOÜ (registrikood XXX) vastu osaliselt.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) Tallinna linna kasuks 4579,14 (neli tuhat viissada seitsekümmend üheksa koma neliteist) eurot.
3.Jätta rahuldamata Tallinna linna hagi XXXOÜ (registrikood XXX) vastu 1027,24 euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 81,68% (kaheksakümne ühe koma kuuekümne kaheksa protsendi) ulatuses XXXOÜ (registrikood XXX) kanda ja 18,32% (kaheksateistkümne koma kolmekümne kahe protsendi) ulatuses Tallinna linna kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Tallinna linn (hageja) esitas 01.12.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXOÜ (kostja) vastu. Pärnu Maakohtu 14.09.2011 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluse avaldus üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 04.11.2011 hagiavalduse (I kd, tld 44-49). Kohus võttis hagi 16.11.2011 menetlusse (I kd, tl-d 83-85). Kohus rahuldas hagiavalduse 30.04.2012 tagaseljaotsusega (I kd, tl-d 111-114). Kostja esitas 03.12.2012 tagaseljaotsuse peale kaja (I kd, tl-d 120-122, 130-137). Kohus rahuldas 07.03.2013 kohtumäärusega kaja ja taastas menetluse (I kd, tl-d 139-141). Kostja vastas hagile 08.04.2013 (I kd, tl-d 154-155). 14.06.2013 esitas kostja menetlusdokumendi vastuse puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 164-170). 18.07.2013 esitas kostja vastuse puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (I kd, tl-d 181-184). Hageja esitas 08.08.2013 arvamuse kostja vastuse kohta (I kd, tl-d 195-198). Asjas toimusid kohtuistungid 21.11.2013 (II kd, tl-d 223-224) ja 17.01.2014 (II kd, tl-d 239-243). Kohus määras kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks 31.01.2014 kell 16:00.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ja kostja 01.02.2010 lepingu nr XXXTallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevusse andmiseks. Lepingu punktide 11 ja 12 alusel võttis kostja kohustuse maksta igakuiselt 15. kuupäevaks hagejale üüri 21 937,50 krooni kuus. Lepingu punkti 12 on poolte kokkuleppel muudetud selliselt, et üüri tasumise tähtpäev on jooksva kuu viimane päev. Lepingu punkti 7.2 kohaselt tasutakse üür vastavalt üürileandja esitatud arvele. 21.07.2010 sõlmisid Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Nõmme Linnaosa Valitsus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu üleandmise akti. Hageja Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu ja kostja sõlmisid 23.08.2010 kokkuleppe lepingu lõpetamise kohta. Kokkuleppe kohaselt otsustasid pooled lepingu lõpetada alates 01.09.2010. Hageja on väljastanud kostjale 28.07.2010 arve nr XXX summas 27 787,50 krooni ja 05.08.2010 arve nr XXX summas 21 937,50 krooni. Üüri tasumise nõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja ei ole seda täitnud. Hageja nõuab arvete tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist ja viivise tasumist (I kd, tl-d 44-49).
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja avaldas, et Nõmme Linnaosa vanem ütles, et ei nõua renditasu maksmist. Kostja oli nõus lõpetama lepingu alates 01.09.2010 tingimusel, et linnaosa ei nõua renditasu võlgnevust täies ulatuses. Üürilepingu lõpetamise aktis ei ole ühtegi sõna võlgnevuse kohta (I kd, tl 155). Kostja tegi üüripinna kasutamiseks investeeringu 70 000 krooni. Kostja oli valmis lepingu kokkuleppel lõpetama tingimusel, et kuni ehitustööde alguseni on kostjal võimalik üüritasu maksmata tegeleda parkimisteenuse vahendamisega. Kostja sai suulise kinnituse selle kohta Mustamäe Linnaosa vanemalt kui ka teistelt ametnikelt. Mustamäe Linnaosa vanemad kinnitasid suuliselt, et aktsepteerivad kostja kulutuste katteks kostja poolt üüri mittetasumist. 22.07.2010 e-kirjaga informeeris Mustamäe Linnaosa Valitsus kostjat üürilepingu üleandmisest Nõmme Linnaosa Valitsusele. Kostja võttis ühendust Nõmme Linnaosa vanemaga, kes lubas 2 (5)
suuliselt aktsepteerida tingimust, et üürileping lõpetatakse kokkuleppel siis, kui kostjalt ei nõuta üüri tasumist, nagu ta oma kirjas soovinud oli. Nõmme Linnaosa vanem selgitas, et otstarbekas oleks üürileping kokkuleppel lõpetada, et turu väljaehitamise tööd saaksid alata. Heas usus käitudes kostja aktsepteeris seda ja allkirjastas 23.08.2010 lepingu lõpetamise poolte kokkuleppel. Kostja sai vastuse oma 02.06.2010 kirjale 21.09.2010. Vastusest nähtus, et hageja on vastupidiselt oma suulistele lubadustele kostjate eksitanud. Kostja leiab, et hageja on käitunud pahauskselt. Kostja leiab, et tal on õigus tasaarvestada tema poolt tehtud 70 000 krooni suurune investeering hageja nõudega. Kostja ei tunnista põhinõuet ja viivisenõuet. Hageja ei ole enne hagi esitamist pöördunud kirjaliku viivisenõudega kostja poole. Hageja on alustanud kostja vastu mitu kohtumenetlust sisuliselt samas nõudes (I kd, tl-d 167-169).
4.Hageja vaidles kostja väidetele vastu. Kostja väited investeeringu tegemise kohta ei ole asjassepuutuvad. Kostja ei ole tõendanud, et turu loomise informatsiooni tulemusel vähenes parkimisteenust ostjate arv parklas oluliselt. Parkimisteenuse ostjate arvu vähenemine ei saaks olla aluseks üüri mittetasumisele. Harju Maakohtu 15.03.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-3620 on tuvastatud, et kostja väited suuliste kokkulepe kohta tasu maksmisest vabastamiseks on paljasõnalised. Nõmme linnaosa vanema ülesannetes ajavahemikul 12.07.2010 kuni 04.08.2010 oli XXX, kes ei ole andnud lubadust aktsepteerida üüri mittemaksmist. Hageja ei ole esitanud mitut samasisulist nõuet. Tsiviilasjas nr 2-12-3620 nõutakse võlgnevuste maksmist, mis on tekkinud enne vara üleandmist Nõmme Linnaosa Valitsusele. Kostjal puudub õigus tasaarvestada tehtud investeering hageja nõudega (I kd, tl-d 196-197).
5.21.11.2013 kohtuistungil taotles kostja Nõmme linnaosa endise vanema ülekuulamist (II kd, tl 223). Kohus rahuldas taotluse ja kuulas 17.01.2014 kohtuistungil üle. Pärast tunnistaja ülekuulamist olid pooled nõus asja kirjalikus menetluses lahendamisega (II kd, tl-d 239-243). II Kohtuotsuse põhjendav osa
6.Hageja palub kostjalt välja mõista 28.07.2010 arve nr XXX alusel tasumisele kuuluva üüri 27 787,50 krooni ja 05.08.2010 arve nr XXX alusel tasumisele kuuluva üüri 21 937,50 krooni. Hageja on leidnud, et üüri tasumisega on talle tekitatud kahju, mille hüvitamist tal on õigus nõuda. Kohus on seisukohal, et vaatamata oma nõude nimetamisele kahju hüvitamise nõudeks, on hageja tahe suunatud lepingu täitmisele. Hageja soovib, et kostja täidaks lepingust tuleneva raha tasumise kohustuse. Kohus selgitab välja, kas hagis esitatud asjaoludel on hagejal lepingust tulenev õigus nõuda kostjalt üüri 49 725 krooni (3178,01) euro tasumist.
7.Kohus tuvastab hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes ning TsMS § 231 lg 4 alusel, et vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - Pooled sõlmisid 01.02.2010 lepingu nr XXXTallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevusse andmiseks; - Lepingu punktide 11 ja 12 alusel võttis kostja kohustuse maksta igakuiselt 15. kuupäevaks hagejale üüri 21 937,50 krooni kuus; - Lepingu punkti 12 on poolte kokkuleppel muudetud selliselt, et üüri tasumise tähtpäev on jooksva kuu viimane päev; - Lepingu punkti 7.2 kohaselt tasutakse üür vastavalt üürileandja esitatud arvele; - Hageja Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu ja kostja sõlmisid 23.08.2010 kokkuleppe lepingu lõpetamise kohta, millega on leping lõpetatud alates 01.09.2010; - Hageja on väljastanud kostjale 28.07.2010 arve nr XXX summas 27 787,50 krooni ja 05.08.2010 arve nr XXX summas 21 937,50 krooni. Arvete tasumise tähtaeg on saabunud ja kostja ei ole arveid tasunud.
8.Kostja on esitanud väite, mille kohaselt on kostja suulise kokkuleppega vabastatud kuni lepingu lõppemiseni üüri tasumise kohustusest. Hageja vaidleb sellele väitele vastu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus välja selgitama, kas hageja ja kostja on kokku leppinud kostja vabastamises
üüri tasumise kohustusest. Vastuväite aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis on kostjal. Kostja on oma väidete tõendamisel tuginenud tunnistaja ütlustele. Muid tõendeid ei ole kostja kohtule esitanud. Tunnistaja oli hageja esindaja kostjaga 01.02.2010 lepingu nr XXXlõpetamise kokkuleppe sõlmimisel. Tunnistaja on kohtuistungil avaldanud (II kd, tl 240): - „[---] leppisime kokku, et kui tema kirjutab rendilepingu lõpetamisele alla, siis sellest hetkest me rohkem renditasu küsida ei saa [---]“; - „Mis puudutab võlga, siis on kõik sellealased kokkulepped õiguslikult välistatud.“ - „Rendilepingu lõpetamise kokkuleppele kirjutasid mõlemad pooled alla. Võlgade osas kokkuleppeid ei sõlmitud. Meiepoolne vastutulek andis võimaluse need võlad likvideerida.“ - „Kokkulepe, et alates 20.07.2010-23.08.2010 ei pea kostja maksma renti, sellist ei olnud.“ Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest üheselt, et hageja ja kostja ei sõlminud kokkulepet üüri mittetasumise kohta kuni lepingu lõppemiseni või nõudest loobumise lepingut, millega hageja oleks loobunud raha tasumise nõudest kostja vastu. Tunnistaja ütlused ei tõenda kostja esitatud vastuväite aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole kohtule esitanud muid tõendeid oma väidete tõendamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastuväide poolte kokkuleppe olemasolu kohta tõendatud. Vastupidi, tunnistaja ütlused kinnitavad hageja väidet, et sellist kokkulepet ei olnud. Kohus tuvastab tunnistaja ütluste alusel, et pooled ei sõlminud kokkulepet, mille sisuks oli üüri mittetasumine kuni lepingu lõppemiseni või nõudest loobumine hageja poolt. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja vastuväide alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks.
9.Kostja on märkinud, et tal on õigus tasaarvestada tema poolt tehtud 70 000 krooni suurune investeering (I kd, tl 169). Kostja ei ole kohtule ega hagejale esitanud tasaarvestuse avaldust ega toonud välja oma väidetava nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kui kostja leidis, et tal on õigus tasaarvestada oma investeering hageja nõudega, oleks ta pidanud tegema vastava avalduse. Kostja arvamus selle kohta, et tal on õigus oma investeering tasaarvestada ei lõpeta hageja raha tasumise nõudeõigust ning ei anna kohtule alust jätta hagi rahuldamata.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 49 725 krooni tasumist ja viivise tasumist. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktide 11 ja 12 alusel võttis kostja kohustuse maksta igakuiselt 15. kuupäevaks hagejale üüri 21 937,50 krooni kuus. Lepingu punkti 12 on poolte kokkuleppel muudetud selliselt, et üüri tasumise tähtpäev on jooksva kuu viimane päev. Lepingu punkti 7.2 kohaselt tasutakse üür vastavalt üürileandja esitatud arvele. Hageja on kostjale väljastanud 28.07.2010 arve perioodide 23.06.2010-30.06.2010 ja 01.07.2010-31.07.2010 eest. Arve on muutunud sissenõutavaks. Hageja on kostjale väljastanud 05.08.2010 arve perioodi 01.08.2010-31.08.2010 eest. Arve on muutunud sissenõutavaks. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Eeltoodust nähtuvalt on saabunud üüri tasumise tähtpäev perioodide 23.06.2010-30.06.2010, 01.07.2010-31.07.2010 ja 01.08.2010-31.08.2010. Hageja on kostjale väljastanud arved. Tasu maksmise kohustused on muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist. Kohus mõistab hagejalt lepingu alusel välja tasumata üüri 49 725 krooni (3178,01 eurot).
11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja väidab, et kostjal on kohustus tasuda võlgnetavalt summalt viivist 0,5% iga 4 (5)
viivitatud päeva eest. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Poolte sellesisuline kokkulepe viivise tasumise kohta nähtub Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu tingimuste punktist 7.3 (I kd, tl 73). Hageja nõuab kostjalt 28.07.2010 arvel märgitud üüri 27 787,50 krooni tasumisega ajavahemikus 15.08.2010 kuni 19.11.2010 viivitamise eest viivist 13 476,94 krooni (27 787,50 krooni x 97 päeva x 0,5% = 13 476,94 krooni) (I kd, tl-d 47, 65). Hageja nõuab kostjalt 05.08.2010 arvel märgitud üüri 21 937,50 krooni tasumisega ajavahemikus 04.09.2010 kuni 19.11.2010 viivitamise eest viivist 8445,94 krooni (21 937,50 krooni x 77 päeva x 0,5% = 8445,94 krooni) (I kd, tl-d 47, 65). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele asjaoludele (sissenõutavaks muutumise aeg, põhinõude suurus, viivisemäär, viivisearvestuse lõpu aeg). Hageja arvestatud viivise suurus vastab viivisearvestuse aluseks olevate asjaoludele. Pooled on kokku leppinud viivise tasumise kohustuses. Kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu viivise 21 922,88 krooni (1401,13 eurot) tasumise nõue.
12.Hageja on hagis välja toonud, et tal on viivisenõue ka ajavahemiku 20.11.2010 kuni 04.11.2011 osas. Hageja ei ole nimetatud viivisenõuet hagiavalduse resolutsioonis märkinud ja selle väljamõistmist kostjalt taotlenud. Seetõttu ei tuvasta kohus nimetatud perioodi osas viivisenõude olemasolu ega mõista viivist nimetatud perioodi osas kostjalt välja.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja põhinõude 49 725 krooni (3178,01 eurot) ja viivise 21 922,88 krooni (1401,13 eurot). Hageja on kostjalt nõudnud põhinõudena kahju 4205,25 euro tasumist. Kohus on eelnevalt hageja nõude ümber kvalifitseerinud lepingust tuleneva raha tasumise kohustuse täitmise nõudeks. Hagist ei nähtu, et hageja põhinõude suurus on 4205,25 eurot. Sõltumata sellest, kas hageja nõue lugeda kahjuhüvitise või üüri tasumise nõudeks, on hageja põhinõude suurus hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt 3178,01 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi 1027,24 euro tasumise nõudes rahuldamata.
14.TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 81,68%% ulatuses kostja kanda ja 18,32% ulatuses hageja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.