Tallinna linna hagi osaühingu XXXvastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja Tallinna linn (registrikood 75014267, asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn); avaldaja esindaja Erik X; võlgnik osaühing XXX(registrikood XXX; asukoht XXX); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX.
Kohtuistungi toimumise aeg
12. veebruar 2013
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Erik X; kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt osaühingult XXX(registrikood XXX) hageja Tallinna linna kasuks välja võlgnevus summas 2 717.37 eurot (kaks tuhat seitsesada seitseteist eurot ja 37 senti) ning viivis summas 2 585.91 eurot (kaks tuhat viissada kaheksakümmend viis eurot ja 91 senti) ja viivis 0,5 % päevas põhivõlgnevuse tasumata osalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.
2-12-3620
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.02.2010 Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu nr XXX. Tallinna linna esindas Mustamäe Linnaosa Valitsus. Lepinguga andis hageja kostjale parkimisteenusega kauplemiseks üürile Mustamäe Linnaosa valitsuse territooriumil asuva asfaltkattega parkla aadressil XXX. Lepingu punkti 11 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri igakuiselt 15. kuupäevaks. Hiljem muutsid pooled Mustamäe linnaosa vanema 28.05.2010 korralduse nr XXX alusel lepingu punkti 12 ning sätestasid igakuiseks üüri tasumise tähtpäevaks jooksva kuu viimase päeva. Kostja rikkus korduvalt üürilepingu punktis 11 kokkulepitud üüri tasumise kohustust. Hageja poolt väljastatud 2010.a aprillikuu üüriarve tasus kostja vaid osaliselt, tasudes 21 937.50 kroonist hagejale 17 444.86 krooni 22 päeva pärast maksetähtaja saabumist 04.04.2010. Samuti jättis kostja täielikult tasumata hageja poolt väljastatud 2010.a mai üüriarve summas 21 937.50 krooni ja 2010.a juunikuu üüriarve summas 16 087.50 krooni. Vaatamata Mustamäe Linnaosa Valitsuse 08.09.2010 kirjalikule meeldetuletusele ei tasunud kostja võlgnevust. Mustamäe Linnaosa Valitsus andis XXX asuva asfaltkattega parkla Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2010 korralduse nr XXX alusel Mustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemiselt ja bilansist Nõmme Linnaosa Valitsuse valitsemisele ja bilanssi. 01.09.2010 lõpetas Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu kostjaga üürilepingu poolte kokkuleppel. Kahjuks jäi kostja üüri tasumisega võlgu ka Nõmme Linnaosa Valitsusele, kes pöördus 04.11.2011 kostja vastu Harju Maakohtusse ajavahemikul 23.06.2010 – 31.08.2010 tekkinud üürivõlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus tegi 30.04.2012 tsiviilasjas nr 2-10-60159 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja üürivõlgnevuse ja viiviste nõude kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista üürivõlgnevus 2010.a aprilli, mai ja juuni, kuni 22. kuupäevani üürivõlgnevus summas 2 717.37 eurot. 01.02.2010 sõlmitud üürilepingu nr XXX punkti 7.3. kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga päeva eest. Hageja palub kostjalt välja nõuda viivis summas 2 585.91 eurot ning viivis kohtuotsuse jõustumisest alates kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
II Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vatstavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktile 8.2.2. tasub üürileandja üürnikule üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel planeeringute elluviimise huvides kompensatsiooni summas, mis võrdub ühe kuu üüriga. Üürileandja kohustus üürnikule üürilepingu lõpetamisest
2-12-3620
ette teatama 30 päeva. Mustamäe Linnaosa Valitsus teatas turu ehitusest Vilde tee 75a autoparkla territooriumil aprillis 2010.a. Mustamäe Linnaosa Valitsuse juhtkond, mis koosnes XXX, XXX ja XXX, teavitasid sellest kostja esindajat XXX aprillis 2010.a. Linnaosa Valitsuse juhtkond selgitas, et selleks, et kompenseerida kostja kulu, lubatakse kostjal seoses üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaks kuud pärast üürilepingu sõlmimist jätkata tegevust autoparklas kuni ehitustööde algatamiseni tasuta, s.o üüri maksmata. Selleks, et saada kirjalikku nõusolekut üüritasust vabastamiseks kirjutas kostja 02.06.2010.a Mustamäe Linnaosa Valitsusele ja palus end vabastada üüritasu maksmisest alates 01.05.2010, kuna meedias olid avalikustatud otsused turu ehitusest autoparkla territooriumil, mille tulemusena ligi pooled parklakasutajatest lahkusid teistesse parklatesse ja kostja edaspidine tegevus olukorras, kus varasem üüritasu jääks kehtima, oleks mõttetu. Kostja sai vastuse kirjale alles septembris ja seetõttu ei lõpetanud ta tegevust, kuna arvas, et varasem suuline lubadus kehtib. Samuti leiab kostja, et kostja väiteid kinnitab muu hulgas ka 23.08.2010 sõlmitud kokkulepe üürilepingu lõpetamise kohta, milles pole mainitud kostja võlgnevust. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi on esitatud pahatahtlikult. Kostja kaalub vastuhagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III Kohtuistungid
3.15.01.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus võlgnevus kostjalt välja mõista. Hageja hinnangul on kostja vastuväited paljasõnalised. Kostja vaidles hagile vastu ja palus järgmisel istungil oma vastuväidete tõendamiseks üle kuulata tunnistaja XXX. Kohus lükkas asja arutamise edasi, andes pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. 12.02.2013 toimunud kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Kostja tunnistaja XXX istungile ei ilmunud ja kostja selgituste kohaselt ei ole võimalik temaga ühendust saada. Kohus määras: jätta taotlus tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole taganud tunnistaja kohalolekut, vaatamata oma varasematele lubadustele ja samuti ei ole kostja taotlenud kohtu kaasabi tunnistaja kohtusse kutsumisel.
IV Kohtuotsuse põhjendused
4.Õigusnormid, millest tulenevalt kohus otsustab, on järgmised: Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise
2-12-3620
lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 01.02.2010 sõlmisid XXXosaühing ja Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu. Samuti puudub poolte vahel leping, et eelnimetatud leping on lõpetatud poolte kokkuleppel 23.08.2010 (tl 59).
9.Hageja palub kostjalt poolte vahel sõlmitud üürilepingus rikkumisest tulenevalt välja nõuda üürivõlgnevus 2010.a aprilli ja mai ja juuni, kuni 22. kuupäevani, üürivõlgnevus summas 2 717.37 eurot ning viivis summas 2 585.91 eurot ning alates kohtuotsuse jõustumisest lepingus ettenähtud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja vaidleb hagile vastu, väitel, et tal oli Tallina linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse juhtkonnaga kokkulepe selle kohta, et seoses üüritud parkimisplatsile turu planeerimisega vabastatakse ta üüri tasumise kohustusest.
10.Poolte vahel 01.02.2010 sõlmitud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu nr XXX (tl 41-46) kohaselt andis hageja kostjale üürile asfaltkattega parkla aadressil XXX Tallinnas parkimisteenuse osutamiseks. Üürilepingu punkti 11 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri igakuiselt 15. kuupäevaks. Mustamäe linnaosa vanema 28.05.2010 korralduse nr XXX alusel muutsid pooled lepingu punkti 12 ning sätestasid igakuiseks üüri tasumise tähtpäevaks jooksva kuu viimase päeva. Hageja väidetel rikkus kostja korduvalt üürilepingu punktis 11 kokkulepitud üüri tasumise kohustust. Hageja on väljastanud kostjale üürilepingust tulenevad arved 2010.a aprillikuu eest summas 21 937.50 krooni (tl 48), maikuu eest summas 21 937.50 krooni (tl 49) ja juunikuu eest summas 16 087.50 krooni (tl 50). 2010.a aprillikuu üüriarve tasus kostja vaid osaliselt, tasudes 21 937.50 kroonist hagejale 17 444.86 krooni 04.04.2010. Mai- ja juunikuu eest esitatud arved jättis kostja tasumata. Kokku on kostja üürivõlgnevus summas 42 517.64 krooni (2 717.37 eurot). Mustamäe Linnaosa Valitsus on 08.09.2010 teinud kirjaliku meeldetuletuse, kuid sellele vaatamata ei tasunud kostja võlgnevust.
11.Kostja vastuväitel oli tal Tallina linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse juhtkonnaga kokkulepe selle kohta, et seoses üüritud parkimisplatsile turu planeerimisega vabastatakse ta üüri tasumise kohustusest. Kohus andis 15.01.2013 toimunud kohtuistungil kostjale võimaluse oma vastuväiteid tõendada. Kohus kohustas 15.01.2013 toimunud kohtuistungil hagejat esitama kohtule andmed kostja üüritaval pinnal detailplaneeringu algatamise kohta.
2-12-3620
12.Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks Mustamäe linnaosa ajalehe juunist 2010.a (tl 120), kus on avaldatud artikkel kavandatava turu kohta kostja üüritavale parklapinnale. Kohtu nõudmisel hageja poolt esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringu algatamise taotlusest E. Vilde tee 75a ärimaale nähtub, et detailplaneering on algatatud 11.10.2010 (tl 111113). Kostja on esitanud tõendina kohtule kostja kirja hagejale (tl 129), milles kostja palub vähendada üürilepingus kokkulepitud üüri. Nimetatud kirjale saadetud hageja vastuse kohaselt puudub hagejal alus kostja vabastamiseks üüri tasumise kohustusest (tl 134). Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et tal oli Mustamäe Linnaosa Valitsuse juhtkonnaga kokkulepe üürist vabastamise kohta on paljasõnalised. 15.01.2013 toimunud kohtuistungil palus kostja oma vastuväidete tõendamiseks üle kuulata tunnistaja XXX. Kohus lükkas asja arutamise edasi, andes pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. 12.02.2013 toimunud kohtuistungile kostja tunnistaja XXX ei ilmunud. Kostja selgituste kohaselt ei olnud tal võimalik tunnistajaga ühendust saada. Kohus jättis kohtuistungil tehtud suulise määrusega kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole taganud tunnistaja kohalolekut, vaatamata oma varasematele lubadustele ja samuti ei ole kostja taotlenud kohtu kaasabi tunnistaja kohtusse kutsumisel.
13.Kostja vastuväidete kohaselt oli hagejal tulenevalt üürilepingus kokkulepitust kohustus tasuda kostjale kompensatsiooni ühe kuu üürisumma ulatuses. Üürilepingu punkt 14 viitab üürilepingu lisatingimustele, mille punkti 8.2.2. kohaselt on üürileandjal kohustus tasuma Linnarajatise üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lepingutingimuste punktis 11.3.2. nimetatud alusel üürnikule kompensatsiooni summas, mis võrdub ühe kuu üüriga. Lepingutingimuste punkti 11.3.2. kohaselt on üürileandjal õigus leping ühepoolselt ülese öelda planeeringute elluviimise huvide, teatades sellest üürnikule ette vähemalt 30 kalendripäeva. Puudub vaidlus selles, et pooled on üürilepingu lõpetanud 23.08.2010 poolte kokkuleppel (tl 59). VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled on 23.08.2010 sõlminud kokkuleppe lepingu muutmiseks ja kuna selles pole kokku lepitud üürileandja poolses kompensatsiooni maksmise kohustuses või üürniku üürist vabastamise kohustuses, siis pooled vastavat kokkulepet sõlminud ei ole ja seetõttu on kostja vastuväited hageja kompensatsiooni maksmise kohustuse kohta alusetud.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas kogutud tõendid ei tõenda, et poolte vahel oli kokkulepe kostja vabastamiseks üürilepingust tuleneva kohustuse täitmisest. Asjas kogutud tõendeid uurides on kohus jõudnud järeldusele, et kostja on ise loobunud üürilepingust tulenevast kompensatsiooni võimalusest. Kostja vastuväited selle kohta, et tal olid kokkulepped linnaosa valitsuse juhtkonnaga selle kohta, et kostja vabastatakse üüri maksmise kohustusest, on paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 2 717.37 eurot.
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis summas 2 585.91 eurot ja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmisena viivis lepingus kokkulepitud määras. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 7.3. kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga päeva eest. Hageja palub kostjalt välja nõuda viivis summas 2 585.91 eurot ning viivis lepingus kokkulepitud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kuna kohus on hagi rahuldanud põhinõude osas, siis kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja nõuda viivis summas 2 585.91 eurot ja viivis 0,5 % päevas põhivõlgnevuse tasumata osalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-12-3620
16.Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, TsMS § 174 lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.