Tallinna linna hagi OÜ Parklinn Grupp vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. märtsi 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Parklinn Grupp apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
03.09.2013, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2717,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinna linn (registrikood 75014267), esindaja Erik Niinemaa Kostja: OÜ Parklinn Grupp (registrikood 11626623), seaduslik esindaja X X
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15. märtsi 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja, OÜ Parklinn Grupp kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 24.01.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Parklinn Grupp 5303,28 euro saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 24.08.2012 hagi Parklinn Grupp OÜ vastu üürivõla 2717,37 euro, viivise 2585,91 euro ja viivise saamiseks kohtuotsuse jõustumisest alates kuni nõude kohase täitmiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.02.2010 Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu nr 4-7/2, millega hageja andis kostjale parkimisteenusega kauplemiseks üürile Mustamäe Linnaosa Valitsuse territooriumil asuva asfaltkattega parkla aadressil E. Vilde 75a. Lepingu p 11 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri igakuiselt 15. kuupäevaks. Lepingu p 7.3 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga päeva eest. Pooled muutsid 28.05.2010 Mustamäe linnaosa vanema korralduse nr 1-1/259 alusel lepingu p 12 ja sätestasid igakuiseks üüri tasumise tähtpäevaks jooksva kuu viimase päeva.
4.Kostja rikkus korduvalt kokkulepitud üüri tasumise kohustust. 2010.a aprilli üüriarve tasus kostja osaliselt, tasudes 21 937,50 kroonist 17 444,86 krooni 22 päeva pärast maksetähtaja saabumist 04.04.2010. Samuti jättis kostja tasumata 2010.a mai üüriarve suurusega 21 937,50 krooni ja 2010.a juuni üüriarve 16 087,50 krooni. Vaatamata Mustamäe Linnaosa Valitsuse 08.09.2010 kirjalikule meeldetuletusele ei tasunud kostja võlgnevust.
5.Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2010 korralduse nr 1098-k alusel anti E. Vilde 75a asuv parkla Mustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemiselt ja bilansist Nõmme Linnaosa Valitsuse valitsemisele ja bilanssi. 01.09.2010 lõpetati üürileping poolte kokkuleppel. Kostja jäi üüri tasumisega võlgu ka Nõmme Linnaosa Valitsusele, kes pöördus 04.11.2011 kostja vastu kohtusse ajavahemikul 23.06.2010 - 31.08.2010 tekkinud üürivõlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 30.04.2012 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-60159 hageja nõude kostja vastu. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi esitati pahatahtlikult. Vastavalt üürilepingu p-le 8.2.2 tasub üürileandja üürnikule üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel planeeringute elluviimise huvides kompensatsiooni summas, mis võrdub ühe kuu üüriga. Üürileandja kohustub üürilepingu lõpetamisest üürnikule ette teatama 30 päeva. Mustamäe Linnaosa Valitsuse juhtkond (x. x, x. x, x. x) teavitas 2010.a aprillis kostja esindajat X Xit turu ehitusest Vilde tee 75a autoparkla territooriumil. Linnaosa Valitsuse juhtkond selgitas, et kostja kulu kompenseerimiseks lubatakse tal seoses üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaks kuud pärast üürilepingu sõlmimist jätkata tegevust autoparklas kuni ehitustööde alustamiseni üüri maksmata.
7.02.06.2010 kirjas Mustamäe Linnaosa Valitsusele palus kostja end vabastada üüritasu maksmisest alates 01.05.2010, kuna meedias olid avalikustatud otsused turu ehitusest autoparkla territooriumil, mille tulemusena ligi pooled parkla kasutajatest lahkusid teistesse parklatesse ja kostja edaspidine tegevus oleks mõttetu olukorras, kus üüritasu jääks kehtima. Kuna kostja sai kirjale vastuse alles septembris, ei lõpetanud ta tegevust, arvates, et kehtib varasem suuline lubadus. Kostja väiteid kinnitab muuhulgas 23.08.2010 kokkulepe üürilepingu lõpetamise kohta, milles kostja võlgnevust ei mainitud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et 01.02.2010 sõlmisid pooled Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu ja leping lõpetati poolte kokkuleppel 23.08.2010.
10.Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et tal oli Mustamäe Linnaosa Valitsuse juhtkonnaga kokkulepe üürist vabastamise kohta ja alusetud on kostja vastuväited hageja kompensatsiooni maksmise kohustuse kohta. Üürilepingu p 14 viitab üürilepingu lisatingimustele, mille p 8.2.2 kohaselt on üürileandjal kohustus tasuda linnarajatise üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lepingutingimuste p-s 11.3.2 nimetatud alusel üürnikule kompensatsiooni summas, mis võrdub ühe kuu üüriga. Lepingutingimuste p 11.3.2 kohaselt on üürileandjal õigus leping ühepoolselt üles öelda planeeringute elluviimise huvides, teatades sellest üürnikule ette vähemalt 30 kalendripäeva. Pooled lõpetasid üürilepingu 23.08.2010 poolte kokkuleppel. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. 23.08.2010 kokkuleppes ei leppinud pooled kokku üürileandja kompensatsiooni maksmise või üürniku üürist vabastamise kohustuses. Kostja ise loobus üürilepingust tulenevast kompensatsiooni võimalusest. Kostjalt tuleb välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 2717,37 eurot. Rahuldamisele kuulub ka hageja viivise nõue ning kostjalt tuleb välja mõista viivis 2585,91 eurot ja viivis 0,5% päevas põhivõlgnevuse tasumata osalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
12.Kohus ei käitunud objektiivselt ja ei hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt. Kohus jättis tähelepanuta, et 02.06.2010 kirjale, milles kostja palus enda vabastamist renditasu maksmisest, vastas hageja alles septembris, rikkudes sellega seadust, mille järgi linn kohustub vastama kirjadele kuu aja jooksul. Seega ei olnud kostjal kohe võimalik lõpetada oma tegevust ja vähendada üürivõlgnevust.
13.Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et lepingu lõpetamisel 23.08.2010 ei märgitud kostja võlgnevust. Kostja lõpetas lepingu poolte kokkuleppel ainult sel tingimusel, et Nõmme Linnaosa Valitsus, kes võttis üle koos rajatisega Vilde tee 75a ja lepinguga nr 4-7/2 ka kõik kostja kohustused ja võlgnevused, ei esita tulevikus kostja vastu rahalisi nõudeid. Kostja omalt poolt ei esita hüvitise nõudeid linna vastu seoses rendilepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Rendileping sõlmiti 01.02.2010 ja ennetähtaegse lepingu lõpetamise tulemusena kaotas kostja investeeringud 70 000 krooni suuruses summas.
14.Kohus ei pööranud tähelepanu kostja väitele, et Mustamäe turgu hakati ehitama 2010.a juunis, mitte vastavalt hageja esitatud tõendile 2010.a oktoobris. Tegelikult
algatati 11.10.2010 turu detailplaneeringu teine etapp, aga esimese etapi ehitust alustati 01.11.2010. Tallinna linn ja tööde peaettevõtja AS Viimsi Keevitus ei vastanud kostja päringule tööde alustamise aja kohta. AS Viimsi Keevitus ametnik teatas suuliselt, et Tallinna linn keelas avalikustada tööde alustamise tähtpäeva, kuna rikuti seaduse norme ja töid alustati ilma detailplaneeringuta.
15.Kohus ei arvestanud kostja väiteid, et tunnistajana kutsutud X X ja X X, kes varem lubasid kohtusse ilmuda ja tõendada, et 2010.a mais lubasid Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametnikud x. x, x. x ja praegune linnaosa vanema asetäitja x x kostjal jätkata tegevust autoparklas kuni ehituse alguseni, et kompenseerida kostjale kaotatud raha, kohtusse ei tulnud, põhjendades oma keeldumist Tallinna linna soovitusega kohtusse mitte tulla. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
18.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
19.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Asjaolu, et hageja vastas kostja 02.06.2010 kirjale alles septembris, ei vabastanud kostjat lepingujärgse üüri maksmise kohustusest. Ka see, et 23.08.2010 kokkuleppes lepingu lõpetamise kohta ei märgitud kostja võlgnevust, ei tähenda, et hageja oleks kaotanud selle sissenõudmise õiguse. Kokkuleppes ei ole sätestatud tingimust, et pooled ei esita teineteise vastu rahalisi nõudeid. Kostja ei ole tõendanud sellisel tingimusel lepingu lõpetamist.
21.Tähtsust ei oma asjaolu, millal konkreetselt alustati Mustamäe turu ehitustöödega. Pooled lõpetasid lepingu 23.08.2010. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta jätkas autoparkla kasutamist kuni 01.11.2010 (t lk 140) ja apellatsioonkaebuses väidetu kohaselt alustati 01.11.2010 ka turu esimese etapi ehitust. Üürivõlga nõuab hageja varasema perioodi eest, so 2010.a aprilli, mai ja juuni eest.
22.Kostja taotles tunnistajana üksnes X Xi ülekuulamist ja kohustus tagama tema kohaloleku järgmisel istungil (t lk 107). Oma kohustust kostja ei täitnud ega taotlenud ka kohtult abi tunnistaja kohtusse kutsumiseks. X Xi ülekuulamist kostja ei taotlenud. Seega ei sõltunud kostja väidete tõendamine kohtu tegevusest.
23.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda, kuna otsus tehti tema kahjuks. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
24.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.