Krediidikaitse Grupp OÜ hagi I M vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
HAGEJA Krediidikaitse Grupp OÜ, rk 11693223, esindaja Valdis Kald KOSTJA I M, ik xxxx, esindaja Ingridt Allemann 2000 eurot
esindajad Hagi hind
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi I M vastu täielikult.
2.Välja mõista I M’elt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 1611,80 eurot (üks tuhat kuussada üksteist eurot ja 80 senti).
3.Välja mõista I M’elt alates 31.10.2013 kuni tagastamata krediidisumma (1000 eurot) täieliku tasumiseni viivis 0,23 % tagastamata krediidisummalt päevas Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks, kuid mitte enam kui 388,20 eurot (kolmsada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 20 senti).
4.Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.06.02.2013 Kostja sõlmis Credit Invest OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr. 2100240713 1 000,00 € saamiseks. Samal päeval laenuandja kandis maksekorralduse nr. M5279 alusel kostja xxxx kontole nr. xxxx 1 000,00 €, ning väljastas kostjale arve nr. 43696. Vastavalt lepingule ja arvele, Kostja oli kohustatud laenu koos laenu intressiga laenuandjale tagastama 08.03.2013. a. kuupäevaks. Kostja on rikkunud lepingut, kuna on jätnud laenu koos intressiga terves osas laenuandjale tähtajaks tagastamata.
2.Eelnevat arvesse võttes, laenuandja sõlmis hagejaga nõude loovutamise lepingu nr. 4038196INK, mille kohaselt laenuandja loovutas 01.04.13. a. kostja ja laenuandja vahelisest tehingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega Hagejale. Vastavasisuline nõude loovutamise teade saadeti samal päeval laenuandja poolt ka Kostjale. 01.04.13. a. hageja saatis kostjale võlateatise nr. 1038196, millega andis Kostjale täiendava tähtaja (hiljemalt
15.04.13.a.) võlakohustuse täitmiseks. Kostja on rikkunud laenu tagastamise kokkulepet kuna on jätnud laenu koos intressiga terves ulatuse tähtajaks tasumata. Hageja tegi kõik, et asi lahendada kohtuvälisel teel, aga Kostja on võlakohustuse täitmisest kõrvale hoidunud.
3.Hagiavalduse kuupäeva seisuga kostja on hagejale laenulepingu alusel võlgu põhinõude 1000,00 €, intressi summas 69,00 € ja viivise summas 542,80 €, kokku 1 611,80 €.
4.Hageja on võtnud viivise määra arvestuse aluseks lepingulise intressi määra, mis käesoleval juhul on 69,00 € 30 päeva kohta ehk 0,23 % päevas (69,00/1000,00/30=0,0023). Lisaks eelnevale, hageja nõuab kostjalt täiendava viivise 0,23 % päevas põhinõudelt tasumist alates
31.10.13.a. kuupäevast kuni põhinõude täitmiseni, aga mitte enam kui 388,20 € arvestusega, et kõigi kõrvalnõuete summa kokku ei ületaks põhinõuet ehk 1 000,00 €. Arvestades asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas Viru Maakohus ei ole maksekäsuga kostjalt poolt tunnustatud nõuet summas 1 168,73 € TsMS § 487 lg 11 sätte kohaselt välja mõistnud, siis käesolevas tsiviilasjas hageja nõuab kostjalt põhinõude, intressi, viivise ja täiendava viivise tasumist. Seega hageja nõue kostja vastu (hagi hind) on kokku 2 000,00 € (põhinõue 1000,00 € + intress 69,00 €+ viivis 542,80 € + täiendav viivis 388,20 €).
5.Hageja esitab hagiavalduses ka oma menetluskulude nimekirja, milleks käesolevaks ajaks on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45,00 € ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 130 €, kokku € 175,00 €.
6.Hageja nõuab kostjalt Credit Invest OÜ (laenuandja) ja Kostja (laenuvõtja) vahel 06.02.2013. a. sõlmitud laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist ja palub kohtul selleks kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1 000,00 €, intress 69,00 €, viivis 542,80 € ja täiendav viivis 0,23% päevas tagastamata põhinõudelt alates 31.10.2013. a. kuupäevast kuni põhinõude (1000,00 €) tasumiseni, aga mitte enam kui 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 20 senti, kokku 2 000,00 €. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ning menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
7.31.10.2013 korraldava määrusega võttis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja hagiavalduse menetlusse ning väljastas avalduse koos lisadega kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja sai 08.11.2013 hagimaterjalid kätte ning esitas tähtaegselt vastuväite hagiavaldusele.
8.Kostja tunnistab hagi osaliselt, s.t kostja tunnistab, et ta on Credit Invest OÜ-lt saanud laenuks 1000 eurot ja ta kohustus selle summa koos 69 euro suuruse intressiga laenuandjale hiljemalt 08.03.2013 tagastama, kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ta seda ei teinud. Seega tunnistab kostja hageja nõuet summas 1069 eurot. Samuti tunnistab kostja, kuivõrd ta on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, osaliselt ka viivisenõuet, kuid mitte hageja nõutud suuruses.
9.Hageja märgib hagiavalduses, et ta tegi kõik, et asi lahendada kohtuvälisel teel, aga kostja on võlakohustuse täitmisest kõrvale hoidunud. Kostja ei eita, et ta on hagejaga võla tasumise osas läbirääkimisi pidanud, kuid lõppkokkuvõttes on need mõlema poole jaoks edutult lõppenud. Kostja ei ole laenuks saadud raha tahtlikult jätnud tagastamata, vaid 2013.a. kevadel, mil ta Credit Invest OÜ-lt laenu võttis ja mil see tuli tagastada, oli kostja kogenematu kiirlaenuvõtjana ennast tahtmatult pannud olukorda, kus ta ei olnud enam suuteline erinevatelt kiirlaenuandjatelt võetud laenusid isegi kõige parema tahtmise juures korraga tagasi maksma. Tegelikult sattus kostja makseraskustesse juba 2008.a., mil tema sissetulekud xxxx langesid üle 50 %. Lisaks ta haigestus ja see viis tema töövõime veelgi alla. 2010.a. tuvastas arstlik ekspertiisikomisjon kostjal osalise xxxx ning talle määrati Sotsiaalkindlustusameti otsusega xxxx. Sellest hetkest alates sattuski kostja pidevasse makseraskustesse. Ainsat väljapääsu xxxx võetud eluasemelaenu tagasimaksmiseks nägi kostja kiirlaenudes, lootuses, et tema tervis paraneb ja töövõime taastub. Kahjuks seda aga ei juhtunud, sest kostja on senini osaliselt xxxx. Seetõttu on ta käesolevaks ajaks sattunud olukorda, kus ta oli sunnitud ühelt kiirlaenuandjalt võetud laenuga maksma tagasi teiselt kiirlaenuandjalt võetud laenu ja nii igakuiselt.
10.Kostja sai hagejalt 24.04.2013, s.o. 46 päeva peale laenu tagastamise tähtaja möödumist, allkirjastamiseks dokumendi, mis kannab pealkirja konstitutiivne võlatunnistus võla tasumise kokkulepe nr. MG-38196. Kui kostja oleks end selle kokkuleppega sidunud, pidanuks ta maksma hagejale alates 15.maist 2013 kuni 15.augustini 2017.a. igakuiselt 40 eurot. Iseenesest olnuks see igakuine makse suurus mõistlik, kuid kostjale jäi arusaamatuks, milliste arvestuste kohaselt oli hageja saanud 24.aprilli seisuga kostja võlaks kokku juba 2103,24 eurot. Isegi juhul, kui kostja lisas tagastamata laenusummale juurde lepinguga ettenähtud viivised 46 viivitatud päeva eest määraga 0,75 %, ei saanud ta kuidagi sellist summat, mida hageja temalt juba tookord nõudis. Kostja arvestuste kohaselt oli hageja lisanud võlale ca 700 eurot ei tea kust juurde. Kostja üritas asjas selgust saada, kuid tulutult. Seetõttu jäi tookord kokkulepe sõlmimata. Ka hiljem on kostja hagejaga suhelnud ja andnud teada, et ta ei ole võimeline üle 30 euro kuus maksma, kuid hageja ise ei ole selle ettepanekuga nõustunud.
11.Kuigi kostja annab endale aru, et on hagejale võlgu ja see võlg tuleb tasuda, ei ole ta kahjuks ka käesoleva vastuse andmise ajal rohkemat võimeline lubama, sest tema rahaline olukord lihtsalt ei võimalda rohkem korraga tasuda. Kostja ei varja, et ta on koos oma abikaasaga sattunud tahtmatult ja mõtlematult sellisesse olukorda, kus neil on lisaks suurpankadele (xxxx, xxxx, xxxx) võlad veel ca 20-le erinevale kiirlaenuandjale. Seega ei olegi kostjal muud võimalust, kui pakkuda hagejale välja võla tasumisteks maksegraafikut kuumaksega maksimaalselt 30.- eurot kuus või kuulutada välja enda pankrot. Viimasel juhul
ei saaks aga hageja kahjuks enam sentigi, sest kostja ainus vara on tema eluase ja seegi on xxxx kasuks hüpoteegiga koormatud ning selle praegune väärtus ei kataks isegi eluasemelaenu, rääkimata kiirlaenudest.
12.Mis puudutab kostja seisukohta viiviste osas, siis selles osas on kostja seisukohal, et osaliselt on viivised küll põhjendatud, kuid mitte sellises ulatuses nagu hageja neid nõuab. Kuigi Credit Invest OÜ ja kostja vahelise laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamisega viivitamise korral kokku lepitud viivisemäär 0,75 % iga tagastamisega viivitatud päeva eest ning hagiavalduses märgitu kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist 0,23 % päevas, on kostja seisukohal, et nii lepingus sätestatud kui ka hagis nõutud viivis on tema jaoks ikkagi ebamõistlikult suur, võrreldes seaduse alusel tagatud viivise määraga ning seetõttu tuleb seda lähtuvalt VÕS § 113 lõikest 8 ja VÕS §-st 162 vähendada mõistliku suuruseni.
13.VÕS § 113 lõike 1 kohaselt on seadusjärgne viivise määr VÕS §-s 94 sätestatud ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt Eesti Panga 01.07.2013 Ametlikes Teadaannetes avaldatud intressimäära teatele oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1.juulit 2013 0,50 %. Seega moodustab seadusjärgne viivisemäär käesoleval ajal kokku 8,5 % aastas ja sellest viivisemäärast lähtudes (0,023 % päevas) palubki kostja hageja kasuks viiviste väljamõistmisel juhinduda.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE
14.Hageja on seisukohal, kui võlgnik on kohustust rikkunud, VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Laenulepingu põhitingimuste ja üldtingimuste punkti 5.6 kohaselt on laenuandjal tähtaegselt tagastamata maksetelt õigus nõuda viivist 0,75% iga viivitatud päeva eest. Hageja leiab, et ta on arvestanud õigustatult viivist põhinõudelt 0,23 € päevas, kuna tegemist ei ole laenulepingus kokkulepitust suurema intressi-määraga ning puuduvad alused viivise vähendamiseks. Lisaks eelnevale, hageja nõuab kostjalt täiendava viivise 0,23 % päevas põhinõudelt tasumist alates
31.10.13.a. kuupäevast kuni põhinõude täitmiseni, aga mitte enam kui 388,20 € arvestusega, et kõigi kõrvalnõuete summa kokku ei ületaks põhinõuet ehk 1 000,00 €.
15.Kostja, rikkudes lepingut, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, kuna vastav kohustus tulenes ka laenulepingu üldpunktist 5.6. Kostja on käesoleva ajani kohustuse täitmisega viivituses, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist kuni kohustuse täitmiseni ning seetõttu on viivisenõue põhjendatud. Seejuures kohtupraktika on asutud seisukohale, et viivis, mis on põhivõlaga võrdne, ei ole ülemäära suur. Hageja leiab, et viivise vähendamine ei ole põhjendatud ka VÕS § 113 lg 8 ja 162 lg 1 toodud alustel. Arvestades asjaolu, et hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud intressimäära 0,23% päevas alusel, mitte vastavalt laenulepingu põhitingimustes kokkulepitud määrale 0,75% päevas, ning seda, et kõrvalnõuete, s.h tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, suurus on piiratud kuni põhinõude suuruseni, ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur. Nõutav viivise määr ei ole ebatavaliselt suur võrreldes tagatiseta tarbijakrediidile tavapäraselt rakendatavate viivise määradega. Seega puudub alus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivise vähendamiseks alla põhivõla.
KOHTUMENETLUSE KÄIK
16.11.12.2013 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kohtule kõik asjast tähtsust omavad ja seni esitamata avaldused ja dokumendid hiljemalt 03.01.2014. Kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks määras kohus 30.01.2014.
17.Pooled kohtule täiendavaid avaldusi ja tõendeid ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult.
19.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
20.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist.
21.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid järgmiste summade osas: sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma – 1000 eurot, sissenõutavaks muutunud tagastamata intressinõue – 69 eurot. Kostja on kohtule esitanud vastuse, milles on märkinud, et võtab eelpool nimetatud summad omaks ning nende nõuete osas vastuväiteid ei esita. Kohus leiab, et nimetatud nõuded on õiguslikult põhistatud, seaduslikud ning kuuluvad rahuldamisele. Seega on hageja nõuded summas 1069 eurot põhjendatud ning need tuleb kostjalt välja mõista.
22.Kostja tunnistas osaliselt viivistenõuet, kuid mitte hageja nõutud suuruses 0,23 % päevas tasumata põhinõudelt, vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses välja toodud seadusjärgses määras ehk 8,5 % aastas. Kostja on seisukohal, et viiviste nõue on ebamõistlikult suur ning palub viivist vähendada vastavalt VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 seadusjärgse viivisemäärani.
23.Hageja ja kostja on sõlminud laenulepingu nr 2100240713. Laenulepingu üldtingimuste p 5.6 kohaselt kui laenusaaja ei tagasta laenu laenutaotluses ja arvel märgitu tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt viivist 0,75% iga tagastamisega viivitatud päeva eest. Hageja on võtnud viiviste määra arvestuse aluseks lepingulise intressimäära, mis käesoleval juhul on 69 eurot 30 päeva kohta ehk 0,23 % päevas.
24.VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
25.Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 14.01.2009 lahendis 3-2-1-120-08 p 12 leidnud: „Kolleegium märgib, et seadusandja on jätnud VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses VÕS § 113 lgle 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lg 1 teisele lausele ka kolmandat lauset. /../ Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. /../ Kolleegium märgib täiendavalt, et välistatud ei ole VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt.“.
26.Seega leiab kohus, et lepinguvabaduse põhimõtet järgides on hagejal õigus nõuda viivist lepingus määratud intressimäära järgi, ehk 0,23% tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja on viiviste nõude esitanud seadusega kooskõlas ning sissenõutavaks muutunud viiviste nõue ning TsMS § 367 alusel esitatud viiviste nõue on põhjendatud.
27.Kohus analüüsib järgnevalt, kas leidub aluseid viivisenõuete vähendamiseks seadusjärgse viiviseni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
28.Kohus on seisukohal, et hageja viiviste nõue ei ole ebamõistlikult suur. Kohus on seisukohal, et viiviste nõude vähendamiseks ei ole alust, kuna viiviste nõue ei ületa põhivõlgnevust. Kohus nõustub hagejaga, et kohtupraktikas on seisukoht, et viivis, mis on põhivõlaga võrdne või väiksem põhivõlast, ei ole ebamõistlikult suur. Käesoleval juhul on põhinõudeks 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 542,80 eurot ning mitte veel sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 31.10.2013 kuni põhinõude täitmiseni 0,23% päevas, kuid mitte enam kui 388,20 eurot. Seega ei saa juba sissenõutavaks muutunud ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised koondsummas ületada suuremat summat kui 931 eurot. Kuivõrd hageja viivistenõue ei ületa põhinõuet, siis leiab kohus, et viiviste nõue on kooskõlas hea usu põhimõttega ning viiviste vähendamiseks puudub alus, kuna viivised ei ole ebamõistlikult suured arvestades põhivõlgnevuse suurust.
29.Kuigi kohus on seisukohal, et viiviste nõue ei ole ebamõistlikult suur, peab kohus vajalikuks märkida, et viiviste vähendamisel mõistliku suuruseni arvestab kohus eelkõige kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on küll märkinud, et ta on töövõimetu ning tal on majanduslikud raskused, kuid tõendeid ta nimetatud asjaolude kohta esitanud ei ole. Kuivõrd kostja taotles viiviste nõude vähendamist, siis on ka tema kohustus tõendada, et viiviste nõue
on ebaproportsionaalselt suur, kuid ebaproportsionaalsuse aluseid tõendanud.
kostja
ei
ole
menetluses
viiviste
nõude
30.Seega leiab kohus, et hageja viiviste nõue on põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele ning kohtule ei ole teatavaks saanud asjaolusid, mis tingiks viiviste vähendamise, kuivõrd hageja nõue on esitatud vastavalt seadusele ja lepingus kokkulepitule. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on esitatud viiviste arvestus korrektne, seaduslik ning viiviste vähendamiseks alus puudub. Kostja vastuväide viiviste suurusele on olnud paljasõnaline ning tõendamata. Kostja on küll esitanud vastuväite viiviste suurusele ja märkinud põhjenduseks oma majanduslikult raske seisundi, kuid pole seda menetluses tõendanud. Hageja viivisenõue summas 542,80 eurot ning viivisenõue 0,23 % põhinõudelt päevas alates 31.10.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 388,20 eurot on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
31.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
33.Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Marika Leimann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.