Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-13-54871

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused O. S. I. 19.11.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse xxxxxx vastu töövõtulepinguga tekitatud kahju 972,66 euro hüvitamise nõudes. Tartu kohtumaja saatis asja lahendamiseks Põlva kohtumajale vastavalt Tartu Maakohtu esimehe L. L. .09.2013 käskkirjale nr 11-1/13/48. Tartu Maakohtu 18.12.2013. a määrusega võeti hagi maakohtu menetlusse. 22.01.2014 esitas hageja maakohtule kirjaliku avalduse, milles taotleb menetluse lõpetamist, sest loobub hagist kostja vastu. Samuti taotleb hageja tasutud riigilõivust poole ja enammakstud riigilõivu – 50 euro tagastamist OÜ-u S. I. nr a/a EE801010220115059017. Kohus on teatanud hagist loobumise avaldusest kostjale ning andnud viimasele vastamise tähtaja kuni 03.02.2014. Kostja teatas 28.01.2013 maakohtule, et tal pole vastuväiteid hagist loobumisele, kuid nõuab kostjalt õigusabikulude - 100 euro - väljamõistmist. Hageja esindaja arvates võiks antud õigusabikulu jääda kostja kanda. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest (tl 55). Arvestades ka asjaolu, et hageja on hagist loobunud ning see on seaduslik ega riku avalikku huvi, siis leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus antud asjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. TsMS § 432 järgi ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Antud tsiviilasjas on S. I. tasunud hagi esitamisel 19.11.2013 riigilõivu 100 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (viitenumber 2900072699) AS SEB Pank (tl 1) ja 03.12.2013 on P. U. S. I. eest täiendavalt 75 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (viitenumber 2900072699) AS SEB Pank (tl 23). Seega on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 175 eurot, mis vastab RLS lisa 1 järgi riigilõivu täismäärale hagihinnalt kuni 1000 eurot. Kuna Riigikohus tunnistas

2 (4)

2-13-54871

10.12.2013 otsusega asjas nr 3-4-1-2013 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RLS § 57 lg 1 ja 15 ning lisa 1 osas, milles need nägid ette erineva määras riigilõivu tasumise sõltuvalt hagi esitamise viisist, siis saab asuda seisukohale, et hageja oleks pidanud hagi esitamisel tasuma riigilõivu 125 eurot. Järelikult on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro võrra enam ning see tuleb tagastada hageja kontole nr EE801010220115059017TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kuna hageja on loobunud hagist ning kohus on loobumise vastu võtnud, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot (125 : 2) tagastada hageja kontole nr EE801010220115059017 TsMS § 150 lg 2 p 2. Järelikult tuleb hagejale tagastada tasutud riigilõivust kokku 112,50 (50+62,50) eurot. TsMS § 1741 lg 1 sätestab muu hulgas, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagist loobumise avalduse järgi loobus hageja hagist, kuna pärast kostja vastusega tutvumist ja kostja vastuse analüüsimist jõudis järeldusele, et hagi tõendamine kujuneb tema jaoks äärmiselt raskeks. Kuna hageja ei loobunud hagist põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, siis peab ta kandma kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja 4 alusel. Seega tuleb kohtul TsMS § 1741 lg 1 alusel määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks õigusabikulud 100 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja vastusele lisatud materjalidest nähtuvalt on kostja lepinguliseks esindajaks olnud Maia Ploom. Kostja menetluskulude nimekirja järgi seonduvad tema õigusabikulud

3 (4)

2-13-54871

hagimaterjalidega tutvumise, kostjale konsultatsiooni andmise ja hagile vastuse koostamisega. Kuna antud hagi hind on 972,66 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 1600 eurot. Seega jäävad kostja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on kostja lepingulise esindaja kulu – 100 eurot - osaliselt põhjendamatu. Kostja ei ole välja toonud lepingulise esindaja ajakulu. Kostja lepingulise esindaja tegevus on antud asjas piirdunud sisuliselt hagile vastamisega, mis hõlmab eelduslikult ka hagimaterjalidega tutvumist. Vastus hagile (tl 41-42) on vaid paar lehekülge pikk ning olulises osas on kirjeldatud käigukasti õlivahetusseadme ATF 2000 tehnilist kasutusprotsessi. Eelneva tõttu loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 75 eurot. Seega tuleb hagejalt välja mõista 75 eurot kostja lepingulise esindaja kulu katteks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.