Tsiviilasi nr 2-13-14101
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2014, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Mait Meltsov vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
267.75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ Aktiva Finants, rk 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, esindaja Uljana Feldman, OÜ Julianuse Õigusbüroo, [email protected]; kostja Mait Meltsov, ik 38202016514, elukoht XXXX
Menetlus
kirjalik
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista Mait Meltsovilt (Meltsov) OÜ Aktiva Finants kasuks võlg ja viivis summas 267 (kaksada kuuskümmend seitse) eurot 75 senti. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. OÜ Aktiva Finants menetluskulud jätta Mait Meltsovi kanda. Välja mõista Mait Meltsovilt OÜ Aktiva Finants kasuks 160 (ükssada kuuskümmend) eurot menetluskulude katteks, millelt arvestatakse viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas). Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli
mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Tartu Maakohus on pädev lahendama OÜ Aktiva Finants hagi Mait Meltsov vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Menetlus käesolevas tsiviilasjas algas 27.03.2013, kui võlausaldaja esitas avalduse maksekäsu kiirmenetluse korras. Sellel ajal oli võlgnik Mait Meltsovi registrisse kantud elukoht Eesti Vabariigis. M. Meltsov registreeris enda elukoha Soomes alles 20.10.2013. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 77 kohaselt Kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus hageja nõusolekul tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Hagiavaldus koos lisadega on M. Meltsovile isiklikult kätte toimetatud 30.12.2013. Kohtu määratud tähtaja – 28 päeva jooksul, ei ole kostja hagile vastanud. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1 ja 2 kohaselt Kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht... Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Elisa Eesti AS sõlmis Mait Meltsoviga 21.07.2009 liitumislepingu nr 45310. Selle lepingu raames on Elisa Eesti AS esitanud kostjale perioodil mai kuni august 2010 arved summas 133.90 eurot. Kostja ei täitnud liitumislepingust tulenevat kohustust mobiiliteenuste arvete tasumiseks. Elisa Eesti AS lõpetas kostjale mobiilsideteenuse osutamise ning loovutas 03.10.2011 nõudeõiguse hagejale. Hageja nõue kostja vastu on kokku 267.75 eurot, millest 133.90 eurot moodustab põhivõlg ja 133.85 eurot on viivis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, ... Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral 2/3
nõuda viivist. Liitumislepingu nr 45310 kohaselt tuleb kostjal maksta arve tasumata jätmisekorral viivist 0,15 % viivitatud summalt päevas arvates arvel märgitud tasumise tähtajast. Hageja on tõendanud liitumislepingu sõlmimise kostjaga ning tarbitud teenuse eest arvete esitamise. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et teenuse osutamise lepingut ei sõlmitud või et ta on esitatud arved tasunud. Hagile vastamata jätmise korral loetakse hagis väidetu õigeks. Hageja nõuded põhinevad lepingul ja seadusel ning kuuluvad seetõttu rahuldamisele. TsMS § 1741 lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv hagiavalduselt 60 eurot ja hageja mõistlikud ning põhjendatud kulutused õigusabi eest, arvestades asja lahendamist kirjalikus eelmenetluses tagaseljaotsusega, summas 100 eurot, kokku menetluskulud 160 eurot ning hageja esindaja taotlusel viivis menetluskulude täieliku tasumiseni TsMS § 177 lg 2 alusel.
Kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.