OSAÜHINGU DOMINOS EKSPERT hagi BTA Insurance Company SE (Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.10.2013 otsus
Apellatsioonkaebuse hind
3876,24 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHINGU DOMINOS EKSPERT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OSAÜHING DOMINOS EKSPERT (registrikood 10920765, asukoht Punane 63-36, 13626 Tallinn), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja BTA Insurance Company SE (Eesti filiaali kaudu; registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Andrus Reidi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 02.10.2013 otsus OSAÜHINGU DOMINOS EKSPERT hagis BTA Insurance Company SE (Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OSAÜHINGU DOMINOS EKSPERT kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.17.07.2012 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, paludes hilisemaid hagiavalduse täpsustusi ja muudatusi arvestades 3414,09 euro suuruse põhivõla ning viivise summas 462,15 eurot väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 02.05.2011 Tallinnas Pärnamäe tee 114 maja juures liiklusõnnetus, milles osalesid hageja sõiduauto Mercedes Benz
S500,
registreerimismärgiga xxxxxx ning sõiduauto Peugeot Partner, registreerimismärgiga xxxxxxx. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtis hageja sõiduki suhtes poolte vahel 29.09.2010 sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping, poliis nr 79441. Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli hageja sõiduki juht.
3.09.05.2011 pöördus hageja kahju hüvitamise avaldusega vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel kostja poole. Samal päeval oli kostjale esitatud Aktsiaseltsi Keila Autokeskus poolt eelkalkulatsioon hageja sõiduki remondiks summas 9392,88 eurot. 19.07.2011 tegi kostja otsuse kahju osalise hüvitamise kohta, millega tunnistas kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks. Kostja luges sõiduki taastusremondi põhjendatuks, kuid vähendas väljamakstavat kindlustushüvitist. Otsuse kohaselt garanteerib kostja sõiduki remondi põhjendatud kulud vastavalt tingimustele ning sõiduki kindlustamise komplektsusele summas 1852,58 eurot, hageja omavastutus on 191,73 eurot. 21.10.2011 esitas hageja kostjale kahjujuhtumi asjas pretensiooni. Kirjalikku vastust pretensioonile hageja kostjalt ei saanud.
4.Hageja leidis, et kostja poolt kahjuhüvitise summa vähendamine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole kindlustuslepingust taganenud, seega oli kindlustusleping kehtiv ning kostja on kohustatud kindlustuslepingut täitma ehk maksma muuhulgas kindlustusjuhtumi toimumisel kahjuhüvitise. 19.07.2011 otsuses ei ole kostja motiveerinud ega seletanud, miks ta peab põhjendatuks kahjuhüvitise summa vähendamist 1852,58 euroni. Hageja arvates on kostja võtnud kahju hüvitamise otsuse tegemisel arvestuse aluseks Silberauto Eesti AS-i 25.05.2011 pakkumise nr 312MP004278. Kostja otsuse kohaselt on sõiduki kahjustuse analüüsimise käigus tuvastatud sõiduki kaitseraua keskosal ja iluvõre keskosal olev vigastus, mis ei ühti kahjujuhtumi iseloomuga, kuna kokkupõrge oli suunaga vasakult paremale, mitte otsesuunas eest tahapoole. Samuti ei ole juhtumiga seotud vasak esituli ja kaitseraua alaosa, kuna kokkupõrge ei leidnud aset vasakul küljel. Oma otsuses viitab kindlustus sõiduki kahjustuse analüüsimisele, kuid ei avalda, millal, kelle poolt ja kuidas see oli läbiviidud ega esita hagejale selle analüüsi tulemusi. Hageja leidis, et otsuse motivatsioon on ebapiisav ning faktiline alus, mille kohaselt võiks osa kahjust jätta huvitamata, jäi kindlustuse poolt esitamata.
5.Sõiduk oli kostja nõudel esitatud ülevaatuseks järgmistesse autoteenindustesse: Silberauto Eesti AS, Aktsiaselts Keila Autokeskus, Värvaltrans OÜ ja Osaühing Hiteh Autoteenindus. Kõik pakkumised olid teenindustest esitatud ka kostjale. Hagejale jääb arusaamatuks Osaühingu Hiteh Autoteenindus pakkumise päritolu ja järeldused. Nimetatud kalkulatsiooni summa oli oluliselt väiksem teiste teeninduste poolt koostatutest. Aktsiaseltsi Keila Autokeskus arve sõiduki taastamise eest oli kokku summas 5266,67 eurot, millest kostja hüvitas hagejale 1852,58 eurot ning ülejäänu tasus hageja. Hageja leiab, et kostja peab talle hüvitama 3414,09 eurot (5266,67-1852,58).
6.Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise lepingu täitmise kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates. Kostja võttis vastu otsuse juhtumi kindlustusjuhtumiks tunnistamise kohta 19.07.2011. Osalise kindlustushüvitise väljamaksmise otsus oli vastuvõetud samal päeval. Seega oli kostja kohustus sissenõutav alates 20.07.2011 ning
100%-lise hüvitise maksmise kohustuse olemasolul on kostja maksmata hüvitise osas viivituses alates 20.07.2011. Hageja nõuab viivist seadusjärgses viivisemääras perioodi 20.07.2011-01.07.2013 eest, kokku 711 päeva. Hageja on arvestanud seadusjärgse viivise suuruseks 0,02% päevas ja viivise summaks kokku 462,15 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostjale kahjujuhtumist teatamise päeval, s.o 09.05.2011, esitas hageja kostjale Aktsiaseltsi Keila Autokeskus poolt 11.05.2011 koostatud remondikalkulatsiooni nr 307MP0000972. Kostja tunnistas 19.07.2011 otsusega juhtumi kahjujuhtumiks ning määras kindlustushüvitise suuruseks 2044,31 eurot. Aluseks võeti Osaühingu Hiteh Autoteenidus poolt 12.07.2011 koostatud pakkumine nr 393829, millest arvestati maha omavastutus 191,73 eurot. Kostja andis nimetatud pakkumise kohta 13.07.2012 välja ka garantiikirja remondisummas 1852,58 eurot. Kostja leidis, et Osaühingu Hiteh Autoteenindus pakkumine sisaldab põhjendatud remonditööde maksumust. Kostja ei ole kunagi tellinud Silberauto Eesti AS-ilt hageja poolt viidatud pakkumist ning hageja ei ole ka ise kahju käsitlemise käigus seda pakkumist kostjale esitanud.
9.Kostja vaidles vastu ka viivise nõudele, asudes seisukohale, et kuna hageja põhinõue ei ole tõendatud, ei ole tõendatud ja põhjendatud ka viiviste nõue. Viiviste nõuet ei saa rahuldada lisaks seetõttu, et kostja on oma otsuse kahju hüvitamise kohta teinud (väljastanud garantiikirja), kuid hageja ise ei ole viinud oma sõidukit remonti ning on sellega minetanud viiviste nõudmise õiguse.
10.Kostja ei nõustu Aktsiaseltsi Keila Autokeskus arve nr 101201 summas 5266,67 alusel hagejale 3414,09 euro hüvitamisega. Arvelt ei nähtu vajalike tööde maht (näiteks värvitööde, plekitööde ja remonditööde maht). Arve kohaselt on vahetatud kaks esituld, kuigi hageja enda poolt kohtumenetluses esitatud tõend välistab sõiduki vasaku esiosa vigastuste seose 02.05.2011 liiklusõnnetusega. Lisaks ei tõenda miski hageja poolt selle arve tasumist. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus jättis 02.10.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kohus märkis, et hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1.
13.Pooltel on õiguslik vaidlus esiteks selles, kas kahju, mille hüvitamist hageja taotleb, on tekkinud antud kindlustusjuhtumi tagajärjel ehk kas kõik sõiduki vigastused, mille parandamist on hageja soovinud, on seotud 02.05.2011 toimunud liiklusõnnetusega. Teiseks vaidlevad pooled ka kindlustushüvitise suuruse üle, st kui suured on sõiduki taastamise põhjendatud kulud. Lisaks on hageja ette heitnud, et kostja 19.07.2011 otsus oli nõuetekohaselt motiveerimata.
14.Otsuses tugines kohus VÕS § 476 lg-tele 1 ja 3 ning § 477 lg-le 1 ja märkis, et VÕS § 476 lg 1 norm seostab kahju hüvitamise kohustuse tekkimise kindlustusjuhtumi toimumisega. Vastavalt kindlustuslepingule laienevate kostja sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-01 (kostja kindlustuslepingu tingimused) p-le 2.1.1 on kindlustusjuhtumiks sõiduki mistahes ootamatu ja ettenägematu kahjustamine, sealhulgas liiklusõnnetus ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus, röövimine, välja arvatud kostja kindlustuslepingu tingimuste
p-s 2.3 loetletud juhtumid. Käesolevas asjas vaidlusalune kindlustusjuhtum on 02.05.2011 toimunud liiklusõnnetus. Poolte menetluses esitatud väidete põhjal ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud sõidukikindlustuse lepingust tuleneva kindlustuskaitse perioodil muid kindlustusjuhtumeid hageja sõidukiga toimunud.
15.Esitatud tõenditest järelduvalt ei ole kõik sõiduki vigastused, mille parandamisega seotud kulutuste hüvitamist hageja soovib, tõenäoliselt tekkinud 02.05.2011 liiklusõnnetuse kui kindlustusjuhtumi tagajärjel. Eeskätt kinnitab seda hageja enda poolt esitatud Autoeksperdi Grupp OÜ-s töötava Kalev Lehtla kirjalik arvamus (tl 80-86), mida saab pidada eriteadmistega isiku arvamuseks. Kalev Lehtla on mainitud arvamuses, vastuses kolmandale esitatud küsimusele, jõudnud järeldusele, et hageja sõiduki ülevaatusel sõiduki esikaitseraua vasakpoolses osas tuvastatud vigastused (värvikahjustused ja kahjustused vasakul esilaternal) ei seondu kõnealuse liiklusõnnetusega. Ekspert on pidanud seda kogutud materjalide põhjal üksnes teoreetiliselt võimalikuks. Enda järeldust on põhjendatud sama arvamuse uurimuslikus osas. Lisaks on ekspert vastuses esimesele küsimusele märkinud, et üheselt on tuvastatud hageja sõiduki avariilise kontakti piirkond alates sõiduki keskosast kuni parempoolse esinurgani. Kaudselt kinnitavad liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud hageja sõiduki vigastuste eeldatavat paiknemist ka hagile lisatud teade liiklusõnnetusest (tl 9) ja kostjale esitatud kahju hüvitamise avaldus (tl 10-11), millistel on liiklusõnnetuse toimumine skemaatiliselt kujutatud. Muid vaidlusalust asjaolu puudutavaid tõendeid asjas esitatud ei ole. Kohus leidis, et kostja ei ole sõlmitud sõidukikindlustuse lepingu alusel kohustatud hüvitama käsitletud kindlustusjuhtumiga mitteseotud kahjusid.
16.Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel on kostja õigesti leidnud ka kindlustushüvitise suuruse. Kostja selgituste kohaselt on kindlustushüvitise suuruse leidmisel aluseks võetud Hitech Autoteenindus OÜ 12.07.2011 pakkumine, mille järgi on hageja sõiduki taastusremondi maksumuseks 2044,31 eurot (tl 64). Kõnealuse hageja sõiduki valmistamisaasta on asja materjalidest nähtuvalt 2004, seega oli sõiduk liiklusõnnetuse toimumise ajal 6-7 aastat vana. Kostja kindlustuslepingu tingimuste p-i 11.4 järgi on kindlustusandjal sõiduki taastamisel õigus nõuda, et kasutataks sõiduki eale ja tehnilisele seisundile vastava kulumisastmega detaile. Sarnaselt tuleneb p-st 11.3, et kui kindlustusandja ja kindlustusvõtja ei saavuta kokkulepet sõiduki taastamise viisis või kohas, teeb kostja rahalise hüvitamise määras, mis vastab sõiduki taastamiseks vajalikele, põhjendatud ja mõistlikele kuludele. Sarnaselt näeb VÕS § 127 lg 1 ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimalikku väärtuse vähenemist. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1.
17.Asjade hävimisel ja kahjustamisel on kaitstavaks huviks esmajoones asja omaniku huvi asja taastamise vastu, st asja terviklikkus. Siiski pidi kostja eeltoodut arvestades hüvitama hagejale sõiduki parandamise kulud mõistlikus ulatuses, mitte tingimata hageja poolt soovitud ulatuses. Kulude mõistlikkuse hindamisel tuleb praegusel juhul arvestada eeskätt sõiduki vanust ja tehnilist seisukorda enne kahjujuhtumi toimumist. Muu hulgas nõustus kohus kostjaga, et hageja sõiduki parandamisel ei pidanud selle vanust arvestades kasutama uusi originaalvaruosi. Kindlustusvõtja ei peaks VÕS § 127 lg-st 1 lähtudes kahjuhüvitise saamise kaudu rikastuma. Sellist järeldust toetab ka VÕS § 127 lg-s 5 sätestatu. Kohtu hinnangul ei võimalda teised olemasolevad tõendid järeldada, et Hitech Autoteenindus OÜ osundatud pakkumine ei kajasta sõiduki parandamise mõistlikke kulutusi. Hageja väide Osaühingu Hiteh Autoteenindus poolt teostatud tööde kvaliteedi vähese usaldusväärsuse kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud välja
asjaolusid, mis välistaks sõiduki nõuetekohase taastamise Osaühingu Hiteh Autoteenindus poolt.
18.Hageja võis sõiduki lasta parandada Aktsiaseltsis Keila Autokeskus ning tasuda selle eest arvel märgitud 5266,67 eurot (tl 122). Menetluses ei ole küll esitatud tõendeid selle arve tasumise kohta. Samas ei ole kostjal kohtu hinnangul kohustust kõiki hageja poolt auto parandamiseks tehtud kulutusi hüvitada. Leping kohustab hüvitama põhjendatud ja mõistlikke kulutusi.
19.Kokkuvõtvalt märkis kohus, et hageja ei ole tõendanud, et tema kahju tegelik suurus, s.o sõiduki taastamise vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud kulud, olid suuremad, kui kostja poolt hüvitatud 1852,58 eurot. Kostja on kindlustuslepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustuse kohaselt täitnud.
20.Samuti leidis kohus, et kostja ei pea tasuma ka viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest hagiavalduses märgitud perioodil. Esiteks ei ole kostjal hageja ees sõidukikindlustuse lepingust tulenevaid täitmata rahalisi kohustusi (juba tasutud 1852,58 eurot ületavas ulatuses). Teiseks ei pea võlgnik VÕS § 113 lg 4 järgi tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja kindlustuslepingu tingimuste p-i 11.1 kohaselt võis hüvitamine toimuda kas rahalise hüvitisena või kahjustatud sõiduki taastamiskulude hüvitamisena. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et kostja on teinud 19.07.2011 otsuse kahju osalise hüvitamise kohta ning väljastanud 13.07.2011 Osaühingule Hiteh Autoteenindus garantiikirja hageja sõiduki taastamiseks. Hageja ei ole viinud sõidukit Osaühingusse Hiteh Autoteenindus remonti ning on otsustanud lasta sõiduki parandada teisel ettevõtjal. Sellega on hageja sattunud kostja kahju hüvitamise kohustuse täitmise osas vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119 lg 1).
21.Täiendavalt märkis kohus, viidates kostja sõidukikindlustuse p-le 10.2, et nõustub hagejaga selles, et kostja 19.07.2011 otsust (tl 13-14) ei saa lugeda piisavalt motiveerituks. Otsusest ei selgu üheselt, millel põhineb kostja seisukoht kahju suuruse kohta. Kostja on otsuses ainsa kalkulatsioonina viidanud Aktsiaseltsi Keila Autokeskus 09.05.2011 eelkalkulatsioonile, märkides samas, et mitmed eelkalkulatsioonis loetletud taastamistööd ei ole seonduvad 02.05.2011 liiklusõnnetuses tekkinud kahjustustega ning kostja ei ole nõus ka distantsianduri kui kindlustamata lisavarustuse hüvitamisega. Kostja poolt kohtumenetluses esitatud vastuväidete kohaselt on ta otsuse tegemisel tuginenud ülalkäsitletud Osaühingu Hiteh Autoteenindus pakkumisele (nr 393829). Seega oli kostja 19.07.2011 otsuse tegemisel teadlik Osaühingu Hiteh Autoteenindus 12.07.2011 pakkumise sisust. Seetõttu oleks kohtu hinnangul olnud kostja poolt korrektne viidata ka otsuses selle aluseks olnud kalkulatsioonile. Samas leidis kohus, et otsuse ebapiisav motiveeritus ei saa mõjutada vajalikest, põhjendatud ja mõistlikest kuludest enama hüvitamist. Apellatsioonkaebus
22.04.11.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 02.10.2013 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
23.Hageja tugineb kaebuses TsMS § 230 lg-le 1, § 5 lg-le 1 ja § 436 lg-le 2 ning leiab, et kohus ei ole oma otsuse tegemisel analüüsinud kõiki hageja poolt esitatud tõendeid, mistõttu on kohus jõudnud valedele järeldustele.
24.Hageja nõustub kohtu tuvastatud asjaoludega, mille üle pooltel vaidlus puudub, ent ei nõustu otsuse p-s 13 leituga, mille kohaselt on kohtu poolt tuvastatud asjaoludel kostja õigesti leidnud ka kindlustushüvitise suuruse. Kohtumaterjalides on hageja poolt esitatud mitu pakkumist sõiduauto remontimiseks. Esialgsete hinnapakkumiste kohaselt oli taastusremondi summa 9000-10 000 euro piires, milliste summadega kostja ei olnud nõus.
Esitatud pakkumine kostjalt oli summale 2044,31 eurot. Hageja on samuti esitanud kohtule arve 101201, mille kohaselt hageja sõiduauto tegeliku taastusremondi summa oli 5266,67 eurot. Hageja hinnangul ei ole kohus otsuse tegemisel vajalikul määral analüüsinud kõiki hageja poolt esitatud tõendeid ja eelkõige hageja poolt esitatud arveid. Kohus on otsuses leidnud, et menetluses ei ole esitatud tõendeid arve summas 5226,67 euro tasumise kohta. Hageja arvamusel suhtus kohus antud tõendisse (arvesse nr 101201) erapoolikult ega omistanud sellele vajalikku tähendust. Hageja arvamusel on arve esitamine ja poole väide selle kohta, et arve oli tasutud, piisav. Seega on maakohtu otsuse p-s 15 sisalduv järeldus, et hageja ei ole tõendanud et tema kahju tegelik suurus, s.o sõiduki taastamiseks vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud kulud olid suuremad kui kostja poolt hüvitatud 1852,58 eurot, ekslik ega vasta tegelikkusele. Hageja on kohtule esitanud arve summas 5266,67 eurot, millega tõendas oma tegelike kulude suurust. Kohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta tõendi, mis omab antud vaidluses olulist tähtsust.
25.Kohus on otsuse p-s 11 ekspert Kalev lehtla eriarvamusele (tl 80-86) hindamisel küllaltki kategooriline. Kohus on võtnud arvesse eksperdi arvamuse, kus ta leidis, et sõiduki ülevaatusel on tuvastatud esikaitseraua vasakpoolses osas vigastused ei seondu esitatud materjalides kirjeldatud liiklusõnnetusega. Edaspidi on ekspert kirjutanud, et teoreetiliselt on võimalik lisakontakt teise osapoole, sõiduauto Peugeot Partner reg.märk 845 MDA parempoolse külje tagaosaga avarii sündmuse lõppfaasis. Seega ei ole ekspert ise välistanud toodud hageja sõiduki vigastuste tekkimist antud avariis. Kohus on seda fakti eiranud ja viidanud antud sündmuse teoreetilisele tõenäolisusele. Hageja peab sellist tõendite hindamist kohtu poolt ebaõigeks.
26.Viidates TsMS § 436 lg-le 1 ja §-438 on hageja seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsus ei ole põhjendatud, kuna kohus ei ole nõuetekohaselt hinnanud kõiki tõendeid, mis olid esitatud poolte poolt, millega on kohus hageja hinnangul rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti ei nõustu hageja maakohtu otsusega menetluskulude hageja kanda jätmise osas ja leiab, et otsus ei ole õiglane ning palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.05.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
29.Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et kostjal on kohustus maksta hagejale täiendavat kindlustushüvitist ja on seetõttu asjakohatud. Maakohus on käsitlenud nõutava põhjalikkusega juhtunud liiklusõnnetuse toimumisel tekkinud kahju asjaolusid ja kahju ulatuse küsimust ning selgitanud piisava selgusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kohus on hageja kõigile seisukohtadele vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
30.Kaebuses viidatud tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus vaidluse lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastanud õigesti ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormuse. Kolleegiumi arvates peab paika maakohtu järeldus, et kogutud tõendid ei anna alust väiteks, et kõik sõiduki vigastused, mille parandamisega seotud kulutuste hüvitamist hageja soovis, on tekkinud 02.05.2011
toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Hageja vastupidise seisukoha lükkab ümber Kalev Lehtla poolt antud asjatundja arvamus (tl 80-86), mille kohaselt hageja sõiduki ülevaatusel sõiduki esikaitseraua vasakpoolses osas tuvastatud värvikahjustused ja vasaku esilaterna vigastused ei ole kindlustusjuhtumiga seostatavad. Samuti on õige maakohtu hinnang hagile lisatud liiklusõnnetuse teatele (tl 9) ja kostjale esitatud kahju hüvitamise avaldusele (tl 10-11), millelt nähtuv liiklusõnnetuse toimumise skeem toetab asjatundja seisukohta. Erinevalt kaebuse väitest on maakohus tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel ühe tõendi teisest kaalukamaks lugemist TsMS § 442 lg-st 8 juhindudes otsuses põhjendanud. Sõiduki vigastuste kindlustusjuhtumiga seotuse tuvastamisel asjatundja arvamuse eelistamist hageja väidetele peab kolleegium õigustatuks, kuna asjatundja arvamuse suurem usaldusväärsus on põhjendatud asjatundjal olevate eriteadmiste ja pooltest sõltumatusega. Eeltoodu põhjal ei ole kolleegiumil alust anda uuritud tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda sõiduki vigastuste kohta tehtud järelduste osas maakohtu hinnanguga võrreldes erinevale seisukohale.
31.Sõiduki vigastuste kohta tuvastatud asjaolude põhjal on maakohus jõudnud õigele järeldusele ka kindlustushüvitise suuruse osas. Kohus on õigesti leidnud, et kostja on kindlustushüvitise suuruse leidmisel lähtunud põhjendatult Hiteh Autoteenindus OÜ 12.07.2011 pakkumisest, mille järgi on kindlustusjuhtumiga seotud sõiduki vigastuste remondi maksumuseks 2044,31 eurot (tl 64). Hinnapakkumise ja hüvitise põhjendatud suuruse vastavuse üle otsustamisel on kohus õigesti arvestanud VÕS § 127 lg-ga 1 ja § 132 lg-ga 3 regulatsiooni ning kindlustuslepingu p-dest 11.3 ja 11.4 tulenevaid tingimusi, mille kohaselt tuleb hüvitise määramisel võtta arvesse sõiduki vanust ja selle tehnilist seisukorda enne kahjujuhtumit ning et makstav hüvis peab vastama sõiduki taastamiseks vajalikele, põhjendatud ja mõistlikele kuludele. Õige on maakohtu seisukoht, et asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et sõiduki nõuetekohane taastamine ei oleks olnud Osaühingu Hiteh Autoteenindus tehtud kalkulatsiooni põhjal võimalik, ei ole hageja tõendanud.
32.Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu on maakohus jätnud õigesti rahuldamata viivise nõude.
33.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.