Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-43840
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-20, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Lea Sarv (e-post: [email protected]); kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
I.
Kinnitada Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts ja XXXvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
2-13-43840
Liising
OÜ
kontole
nr.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-43840, Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetluskulud Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kalendripäeva jooksul määruse kättesaamisest.
Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 20.09.2013 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole soovinud vastuväite esitamise korral menetlust lõpetada, mistõttu maksekäsu kiirmenetluse avaldus anti üle Pärnu maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Menetlusosalised sõlmisid omavahel kompromissi 10.12.2013 mis jõudis Pärnu Maakohtusse alles 23.12.2013. Pärnu maakohus keeldus oma 12.12.2013 kohtumäärusega avalduse menetlemisest ja edastas avalduse kohtualluvusel Harju Maakohtule. Seega ei olnud Pärnu Maakohtule enne keeldumise ja alluvusel edastamise määruse koostamist teada, et menetlusosalised olid omavahel kokkuleppele jõudnud. Harju Maakohus võttis hagi oma 29.01.2014 määrusega menetlusse.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
2(3)
2-13-43840 TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on tuvastanud, et pooled on soovinud kohtuvaidluse lõpetada omavahelise kokkuleppe sõlmimisega ja on esitanud mõlema menetlusosalise poolt allkirjastatud kompromissi kohtule. Seega on kohtu hinnangul asjakohane lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus poolte kompromissi kohtuliku kinnitamisega. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.