2-13-60403/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Osaühing XXX esitas 18.12.2013 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 27.12.2013 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas Osaühing XXX ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Armi. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur Maire Arm esitas 16.01.2014 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub piisav vara võlausaldaja nõuete täitmiseks, kuivõrd vara moodustub amortiseerunud kohviku sisseseadest, mille bilansiline väärtus on 1500 eurot, kuid mille reaalne väärtus on väga tõenäoliselt oluliselt väiksem või üldse olematu. Ajutise halduri andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt 45 444 euro ulatuses. Ajutisel halduril oleva informatsiooni ja dokumentide ning võlgniku selgituste põhjal on selgunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2013. aasta detsembriks. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul tegevuskoha vahetuse tõttu põhjustatud klientide kaotus, pärast mida ei olnud võlgnik enam suuteline täitma oma kohustusi tarnijate, krediidiasutuste ja töötajate ees. Võlgniku vastu on algatatud ka täiteasi nr 025/2013/3233. Ajutine haldur leiab, et olemasolevate andmete põhjal pole tuvastatavad tagasivõidetavad tehingud ega juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Ajutine haldur on arvamusel, et kui võlausaldaja või muu pankrotimenetlusest huvitatud isik kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat ei maksa, siis tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu võlgniku pankrotti välja kuulutamata, sest ajutise halduri arvates võlgnikul varad puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil osales ajutine pankrotihaldur, kes jäi oma aruande juurde ja võlgniku seaduslik esindaja. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et Osaühing XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 45 444 euro ulatuses ja vara sisuliselt puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse katteks. Antud juhul on küll tuvastatud, et võlgniku vara bilansiliseks väärtuseks on 1500 eurot, kuid reaalselt on tegemist kohviku kasutatud sisseseadega, mille realiseerimisväärtus on oluliselt väiksem või sisuliselt olematu võrreldes selle bilansilise väärtusega. Kohus on seisukohal, et võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu on antud juhul põhjendatud lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 20.01.2014 määrusega Osaühing XXX pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot hiljemalt 27.01.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat pankrotimenetluse kulude katteks ettenähtud kuupäevaks deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna Osaühingul XXX ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühing XXX pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda kümneks aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,25 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 688,75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga