Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõiv. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-13-60336

Võlgnik N O-G on esitanud kohtule füüsilise isiku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnikul võlgasid kokku summas 24202,15 eurot. Võlgniku püsivaks sissetulekuks on töötasu 530 eurot kuus. Võlgniku varaks on hüpoteegiga koormatud korteriomand asukohaga Tiigi 7-19, Narva. Võlgnik on seisukohal, et majanduslikust seisukohast tulenevalt ei ole ta püsivalt võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Viru Maakohtu 23.12.2013 määrusega nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. 13.01.2014 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri auanne Võlgniku üldandmed ja seisund ajutise pankrotihalduri nimetamise momendil Võlgnik, N O-G, on abielus alates 27.4.2011.a. A G (ik XXX). Võlgniku ülalpidamisel on 3 alaealist last: A O (XXX), K O (XXX), D G (XXX). Tema igakuiseks sissetulekuks on alates 2.09.2013.a. 560 EUR/kuus ja tööandjaks Toila Gümnaasium. Võlgnik saab mitmesuguseid riiklike toetusi. Muud sissetulekud puuduvad. Võlgniku sissetuleks ei võimalda sellelt teha kinnipidamisi. Võlgnik on eelnevalt abielus olnud P O (XXX), kellega abielu lahutati 5.10.2010, kuid abielu kestel soetatud vara on jagamata. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine haldur on kogunud informatsiooni võlgniku kohta kolmandatelt isikutelt ja erinevatest registritest. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et:

VARAD

1) võlgnik omab XXX kontot, mille saldo 9.1.2014. seisuga 0 EUR. Arvelduskonto on eelnevalt arestitud kohtutäitur Andrei Krek poolt, nõudesumma 5609,65 EUR. 2) arvelduskonto XXX, mille saldo 27.12.2013 seisuga on -2,88 € (negatiivne). Arvelduskonto on eelnevalt arestitud kohtutäitur Andrei Krek poolt, nõudesumma 5609,65 EUR. 3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel on Võlgnikul avatud väärtapaberiarve, millel 1582.553 SEB Progressiivne Pensionifond osakut (tegemist on II pensionisamba osakuga, mille müük ja sissenõude pööramine ei ole võimalik). 4) Samuti puuduvad võlgnikul lepingulised suhted alljärgnevate krediidiasutustega: XXX 5) Maanteeameti andmetel ei ole Võlgniku omandina registreeritud mitte ühtegi sõidukit. 6) Kinnistusraamatu andmetel Võlgniku ja tema endise abikaasa P O (XXX) ühisomandis on korteriomand registriosa nr-ga 1277808, asukoht XXX, millele on seatud hüpoteek XXX kasuks summas 301000 EEK ja käsutamise keelumärge XXX ja kohtutäitur Andrei Krek kasuks. Kohtutäitur on viimati nimetatud korteriomandit müünud hinnaga 7800 EUR, kuid müük on ebaõnnestunud. City24.ee toodud pakkumistega võrreldes, siis korteriomandi eeldatav maksumus ca 6000 EUR. Eeldades, et vara jaguneks Võlgniku ja P O vahel võrdselt, siis Võlgnikul vara ca 3000 EUR väärtuses. Kuna vastavalt KÜS § 51 läheb korteriomandi võõrandamisel uuele omandajale kaasa ka endise omaniku võlad (võlasumma ca 6000 EUR), siis reaalne korteriomandi määgihind mitte üle 1000 EUR. 7) Äriregistri andmetel Võlgnikule ei kuulu ühtegi osalust äriühingutes; 8) Muud vara, mis kantud registritesse või mille olemasolu kohta on andmed – puuduvad. 2(6)

Tsiviilasi nr 2-13-60336

Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgnikul on VARA kokku summas ca 3000 EUR.

KOHUSTUSED

Võlgniku kohustused on kõik ühiskohustused koos endise abikaasa P O. Kohustused on: 1) XXX, kellele 27.12.2013. seisuga võlg 14359,66 EUR. Nõue on tagatud korteriomand registriosa nr-ga 1277808, asukoht XXX, seatud hüpoteegiga. 2) XXX, kellele 31.12.2013. seisuga võlg 13 845,62 EUR (AS Bigbank on teatanud nimetaud nõudesumma, kui tsiv-asjas nr 2-12-55133 sõlmitud kompromissist nähtuvalt on Võlgnikul kohustus 4000 EUR). 3) Korteriühistu Tiigi 7 Voka nõue koos kohtutäitur Andrei Krek nõudega 27.12.2013. seisuga summas 4895,57 EUR. Tulenevalt KÜS § 51 on sisuliselt tegemist eesõigusnõudega. 4) Korteriühistu Tiigi 7 Voka nõue alates 1.3.2013.a., mille summa teadmata, eeldatavalt on see 31.12.2013. seisuga ca 1000 EUR. Tulenevalt KÜS § 51 on sisuliselt tegemist eesõigusnõudega. 5) Täitemenetluse registri andmetel on Võlgniku vastu täitmisel Korteriühistu Tiigi 7 Voka nõue koos kohtutäitur Andrei Krek nõudega 27.12.2013. seisuga summas 4895,57 EUR ja AS Swedbank nõue koos kohtutäitur Andrei Krek nõudega 27.12.2013. seisuga summas 13768,52 EUR. 6) Kohtus pooleliolevate menetluste kohta andmed puuduvad. 7) Muude kohustuste olemasolu ei ole teada. Eeldades, et eeltoodud kohustused summas 24 255 EUR jaguneks Võlgniku ja P O vahel võrdselt, siis Võlgnikul kohustusi ca 12 127,5 EUR. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgnikul on KOHUSTUSI käesoleva ettekande koostamise seisuga kokku summas 12 127,5 EUR. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt Võlgniku varasid ning üheselt on selge, et Võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja 3 alusel. Kuna ainukeseks varaks on Võlgniku ja P O ühisomandis olev korteriomandi, siis pankrotimenetluses on selle müügiks vajalik ühisvara jagamine. P O viimaseks teda olevaks elukohaks oli Soome Vabariik, kuid nüüdne elukoht on teadmata. Seega ühisvara jagamise võimalused on raskendatud. Juhul, kui esitadagi hagi ühisvara jagamiseks, siis olukorras kus P O viimane elukoht ei olnud Eesti, siis selline menetlus kujuneks minimaalselt 1,5 aasta pikkuseks. Samas korteriomandiga seoses arvestatakse juurde korteriühistu nõuet, samuti vastavalt KÜS § 51 läheks korteriomandi müügil kaasa ka senised võlad, mis lõpplahendusena tekitaks olukorra, kui korteriomandiga seonduvad korteriühistu nõuded ületaks korteriomandi väärtust. Arvestades ka PankrS § 153 lg 2 tulenevat piirangut kulude katmisel, siis puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Kuna tegemist on füüsilise isiku pankrotimenetlusega ja isikuga, kelle töötasu on 560 € kuus ning kelle ülalpidamisel on 3 alaealist last, siis ei saa eeldada, et lähiajal oleks võimalik võlgniku varalise olukorra paranemine. Pole ka kindel, et isiku sissetulekud lähiajal paraneksid. Ajutise halduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. 3(6)

Tsiviilasi nr 2-13-60336

Kuna Võlgnik esitas kohtule ise pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks liigsete kohustustuste võtmine majanduskasvu faasis (2007.a.) ja üle oma võimete elamine, samuti võlgniku suutmatus võtta ette samme oma endise elukoha XXX müügiks. Käesoleval hetkel on selle korteriomandi kiire müük raskendatud, kuna on teadmata tema endise abikaasa P O elukoht. Võlgniku varaline olukord paraneks koheselt, kui müüdaks nimetatud korteriomand. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise nõuete või tagasinõuete esitamise võimalust. Kokkuvõte Ajutine haldur seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mis võimaldaks pankrotimenetlust läbi viia. Lähtudes eeltoodust ajutine haldur avaldab:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) § 1 lg 1 kohaselt pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 4(6)

Tsiviilasi nr 2-13-60336

PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihalduri tuvastas, et avaldaja kohustused moodustavad 12 127,50 eurot, vara aga 3 000 eurot, seega avaldaja kohustused mitmekordselt ületavad tema vara. Kohtule on üheselt selge, et avaldaja on maksejõuetu. Samuti on kohus nõus ajutise halduri tuvastatuga, et avaldaja vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kuna tegemist on füüsilise isiku pankrotimenetlusega ja isikuga, kelle töötasu on 560 € kuus ning kelle ülalpidamisel on 3 alaealist last, siis ei saa eeldada, et lähiajal oleks võimalik võlgniku varalise olukorra paranemine. Pole ka kindel, et isiku sissetulekud lähiajal paraneksid. PankrS § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja (lg 1). Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti (lg 2). Kohus 14.01.2014 määrusega tegi avaldaja pankrotimenetluses huvitatud isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2 000 EUR tasumiseks. Keegi ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tarmo Villman on kohtule esitanud tehtud töö ja kulutuste arvestuse ning taotleb tasu 420 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks), kokku 558,60 eurot ja kulude katteks 98 eurot (sisaldab kõiki makse) väljamõistmist. Taotluse kohaselt on haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ajutise haldurina tööd 6 tundi, millele lisanduvad kulud transpordile (Kiviõli-Narva-Kiviõli), töökoha, arvuti, interneti kasutus, telefonikulud, paljundus ja tükikulud, päringud kinnistusraamatusse. Avaldaja N. O-G enda sõnul tasu ja kulusid hüvitama ei ole võimeline, kuna ainsaks sissetulekuks on töötasu summas 560 € kuus, tema ülalpidamisel on 3 alaealist last. Vastavalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, 5(6)

Tsiviilasi nr 2-13-60336

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Viidatud sättest tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot. Ülejäänud osas võlgnikult väljamõistmist ajutine pankrotihaldur ei nõudnud. Seega riigi vahenditest tuleb hüvitada ajutisele haldurile Tarmo Villmanile tasu summas 397 eurot ja kanda tema arvelduskontole XXX. Juhindudes PankrS § 29 lg 1 ja 2 lõpetab kohus N O-G pankrotimenetluse raugemise tõttu ning mõistab välja ajutise halduri tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.