Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja on Harju Maakohtule edastanud hagiavalduse XXX vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt XXXAS ja kostja sõlmisid järgmised lepingud: 1) 18.01.2006 liitumisleping XXX, 2) 19.01.2006 liitumisleping XXX, 3) 11.10.2006 liitumisleping XXX, 4) 30.06.2008 liitumisleping XXX ja 5) 13.03.2009 liitumisleping XXX. Eelpool toodud liitumislepingute alusel kohustus XXXAS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. XXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. XXXAS loovutas 25.05.2012 kostja vastase nõude põhisummas 629,25 eurot OÜ-le AF VÕLAMENETLUS koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. XXXAS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas XXXAS teenuseid nende eest tasumata. Vastavalt XXXAS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 934,97 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 629,20 eurot. 30.10.2013 edastas hageja kohtule täiendava seisukoha. Kostja väidab oma vastuses, et 24.08.2009 lõpetas XXXAS-ga lepingu ning keegi ei ole teatanud võlgnevusest. Samal ajal kostja kirjutab, et 2010 juulikuus oli mobiiltelefoni arve summas 3 865 krooni. Hageja palub kostjal pöörata tähelepanu kuupäevadele. Kui kostja lõpetas lepingu 2009. aastal, siis ei saanudki olla võlgnevust, mis tekkis juulikuus 2010. Leping, millest kirjutab kostja, oli seotud teenusega Elisa Koduinternet 15, mitte kõnedega. Hageja tegi päringu XXXAS-le ning sai vastuse, milles on toodud kuupäevaliselt, mis toimus alates juunikuust 2010 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.09.2010. Kronoloogia: 16.06.2010 15:18:38- piirang maksmata arvete pärast; 17.06.2010 18:03:03- makstud Swedbanka 17.06. kell 17:50 summa 1 499,25 krooni; 07.07.2010 15:39:29- XXX - Kõned eritariifsetele numbritele; 12.07.2010 12:27:51- NB!- numbril XXX on saldo 3 581,94 enamuselt eritariifsetele numbritele helistamised!; 12.07.2010 12:31:18- SMS saadetud numbrile XXX: Hea klient! Teatame, et Teie krediidipiir on ületatud. Palume teha ettemaksu 5000.- hiljemalt 13.07.10 vastasel juhul väljuvad kõned piiratakse. Täname! (ehk siis kohe ei pannud kinni, vaid anti 2 päeva aega maksta -see oli vastutulek); 12.07.2010 15:07:51- 54,76 krooni Limiiditeenuse avamistasu -kliendi tellimus limiidi avamiseks;

14.07.2010 16:29:17- SMS saadetud numbrile XXX: Hea klient! Teatame, et seoses krediidipiiri ületamisega on Teie SIM kaardil väljuvad kõned piiratud kuni ettemaksu 5200.laekumiseni. Täname! Elisa; 28.07.2010 12:45:45-piirang maksmata arvete pärast; 06.08.2010 13:11:21- meeldetuletuskiri; 21.08.2010 15:07:07- XXX avaldus. Palun kompenseerida juunis ja juulis minu telefonide eritariifsed kõned. Minul on kolme numbri kõnelemiit 900.- krooni kuus. Mina ei ole teinud Teile avaldust lemiidi suurendamise kohta. Teie ei teatanud minule, et lemiit 900.- krooni on täis ja oleks pidanud sulgema väljuvad kõned. Miks Teie seda ei teinud?; 26.08.2010 12:54:38- ajutine sulgemine (piiratud nii väljuvad kui sisenevad kõned); 18.09.2010 17:58:37- Järjekordne pretensioon; 23.09.2010 13:41:56- lõplik sulgemine maksmata arvete tõttu. Kostja kirjutas oma vastuses samuti limiitidest, et ei ole avanud limiiti ning ei saanud rääkida rohkem, kui lepinguga määratud limiit (iga numbri kohta 300 krooni). Hageja ei nõustu kostja väitega, sest XXXAS kinnitab, et limiidi avamine toimus kostja palvel. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas XXXAS võis esitada arveid suuremas summas, kui kehtestatud krediidilimiit 300 krooni ulatuses. Hageja selgitab, et XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste punktide 4.7 ning 4.7.2 kohaselt võib Elisa piirata teenuse osutamist, kui klient on ületanud temale kehtestatud krediidilimiiti. Hageja rõhutab, et Elisal ei ole kohustust piirata teenust vaid õigus piirata teenust. Sellest tulenevalt olid ka arved suuremas summas, kui 300,- krooni. Siinjuures hageja palub kostjal pöörata tähelepanu arvetele, limiit oli kogu aeg ületatud ainult ühe numbriga so XXX ja seda kasutas kostja ise. Kostja helistas pidevalt eritariifsetele numbritele ja see on jälgitav arvetel. Ülejäänud numbrid jäid limiidi piiridesse. Üldtingimuste punkti 5.1 ning 5.1.6 oli kostjal õigus taotleda teenuse piiramist, mida kostja ise tegi alles siis, kui sai 12.07.2010 esimese SMS-i krediidipiiri ületamise ning ettemaksu kohta. Limiidi piirangut sai tellida kostja ainult ise kas XXXAS esinduses või helistades kliendiinfotelefonile XXX. Kostja samuti kirjutas vastuses, et XXXAS tunnistas viga, kuid selle kohta tõendeid ei esitanud. Hageja on arvamusel, et antud juhul on väide alusetu ja ei ole tõendatud. Lisaks sellele hageja poolt esitatud vastus esmaselt võlausaldajalt tõendab vastupidist. XXXAS edastas ainult ühe soodushinnaga müügilepingu, mis oli seotud telefoninumbriga XXX. Lepingu alusel oli viimases arves XXXXXXXXXXXXX küsitud käsitlustasu summas 4 000 krooni. Kuna hageja sai ainult ühe lepingu, kuigi kostjal oli sõlmitud kaks soodushinnaga müügilepingut, siis hageja vähendab põhivõlgnevuse 2 000 krooni võrra ehk 127,82 euro võrra. Uus põhivõlgnevuse summa on 501,43 eurot. Kuna hageja vähendas põhivõlgnevuse, siis vähendab ka viivise proportsionaalselt. Uus viivise summa on 501,38 eurot. Hageja palus hagiavalduse rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust kostja käest sellist rahasummat küsida põhjusel, et tema uuel aadressil XXX, kuhu kostja kolis 01.08.2009, puudus XXXAS internetikaabel. Kostja telefoninumbritel, mida kostja kasutas, olid kuulimiidid 300 krooni. 2010 juulikuus oli kostja mobiiltelefoni XXX arvesumma kokku 3 865 krooni Kostja suhtles hageja krediidiosakonnaga e-posti teel. Hageja krediidiosakond tunnistas oma viga ja lubas menetluse lõpetada, sest limiit oli nende poolt väljastatud. 24.08.2009 lõpetati leping, siis ei öeldud kostjale, et kostja on hagejale võlgu. 18.11.2013 edastas kostja kohtule täiendava seisukoha. Kostja on seisukohal, et selge on, et kostja limiit oli 900 krooni ja sellest oleks hageja ka kinni pidama. Kostja ei ole suuliselt limiidi suurendamist küsinud. Kostja leiab, et hageja omavolitses limiidiga ja kostja seda

kinni maksma ei pea. See on hageja viga ja kaetakse kasumi arvelt. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • XXXAS ja kostja sõlmisid järgmised lepingud: 1) 18.01.2006 liitumisleping XXX, 2) 19.01.2006 liitumisleping XXX, 3) 11.10.2006 liitumisleping XXX, 4) 30.06.2008 liitumisleping XXX (soodushinnaga müügileping) ja 5) 13.03.2009 liitumisleping XXX (tl 19-20, 21-22, 23-24, 25-27, 28-29, 81-83); • XXXAS loovutas 25.05.2012 kostja vastase nõude põhisummas 629,25 eurot OÜ AF VÕLAMENETLUS (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 18); • XXXAS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuised arved teenuste kasutamise eest (tl 30-39); • hageja esitas soodushinnaga müügilepingu (liitumisleping nr XXX lisa), mis oli seotud telefoninumbriga XXX (tl 81-83). Lepingu alusel oli viimases arves XXXXXXXXXXXXX küsitud käsitlustasu summas 4 000 krooni (tl 38-39). Kuna hageja sai ainult ühe lepingu, kuigi kostjal oli sõlmitud kaks soodushinnaga müügilepingut, siis hageja vähendas põhivõlgnevust 2 000 krooni võrra ehk 127,82 euro võrra. Uus põhivõlgnevuse summa on 501,43 eurot ja viivise summa on 501,38 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 501,43 eurot ja viivised 501,38 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on seisukohal, et 24.08.2009 lõpetas kostja XXXAS-iga lepingu ning keegi ei ole teatanud võlgnevusest. Samuti on kostja märkinud, et 2010 juulikuus oli mobiiltelefoni arve summas 3 865 krooni. Hageja on selgitanud, et kui kostja lõpetas lepingu 2009. aastal, siis ei saanudki olla võlgnevust, mis tekkis juulikuus 2010. Leping, millest kirjutab kostja, oli seotud teenusega Elisa Koduinternet 15, mitte kõnedega. Hageja on täiendavalt ka selgitanud, et hageja tegi päringu XXXAS-ile ning sai vastuse, milles on toodud kuupäevaliselt, mis toimus alates juunikuust 2010 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.09.2010.

Kronoloogia: 16.06.2010 15:18:38- piirang maksmata arvete pärast; 17.06.2010 18:03:03- makstud Swedbanka 17.06. kell 17:50 summa 1 499,25 krooni; 07.07.2010 15:39:29- XXX - Kõned eritariifsetele numbritele; 12.07.2010 12:27:51- NB!- numbril XXX on saldo 3 581,94 enamuselt eritariifsetele numbritele helistamised!; 12.07.2010 12:31:18- SMS saadetud numbrile XXX: Hea klient! Teatame, et Teie krediidipiir on ületatud. Palume teha ettemaksu 5000.- hiljemalt 13.07.10 vastasel juhul väljuvad kõned piiratakse. Täname! Elisa (ehk siis kohe ei pannud kinni, vaid anti 2 päeva aega maksta); 12.07.2010 15:07:51- 54,76 krooni Limiiditeenuse avamistasu -kliendi tellimus limiidi avamiseks; 14.07.2010 16:29:17- SMS saadetud numbrile XXX: Hea klient! Teatame, et seoses krediidipiiri ületamisega on Teie SIM kaardil väljuvad kõned piiratud kuni ettemaksu 5200.laekumiseni. Täname! Elisa; 28.07.2010 12:45:45-piirang maksmata arvete pärast; 06.08.2010 13:11:21- meeldetuletuskiri; 21.08.2010 15:07:07- XXXavaldus. Palun kompenseerida juunis ja juulis minu telefonide eritariifsed kõned. Minul on kolme numbri kõnelemiit 900.- krooni kuus. Mina ei ole teinud Teile avaldust lemiidi suurendamise kohta. Teie ei teatanud minule, et lemiit 900.- krooni on täis ja oleks pidanud sulgema väljuvad kõned. Miks Teie seda ei teinud?; 26.08.2010 12:54:38- ajutine sulgemine (piiratud nii väljuvad kui sisenevad kõned); 18.09.2010 17:58:37- Järjekordne pretensioon; 23.09.2010 13:41:56- lõplik sulgemine maksmata arvete tõttu. Kostja oli ka seisukohal, et kostja ei ole avanud limiiti ning ei saanud rääkida rohkem, kui lepinguga määratud limiit (iga numbri kohta 300 krooni). Hageja ei nõustu kostja väitega, sest XXXAS kinnitab, et limiidi avamine toimus kostja palvel. Samuti on kostjale jäänud arusaamatuks, kuidas XXXAS võis esitada arveid suuremas summas kui kehtestatud krediidilimiit 300 krooni ulatuses. Elisa Mobiilsideteenuste AS teenuste kasutamise üldtingimuste punktide 4.7 ja 4.7.2 kohaselt võib ELISA piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient on ületanud temale kehtestatud krediidilimiiti (tl 44). Kohus nõustub hageja seisukohaga, millest tulenevalt võis ELISA eeltoodud üldtingimuste punktidest tulenevalt piirata teenuse osutamist, kui klient on ületanud temale kehtestatud krediidilimiiti. Seega ei olnud ELISAL kohustust piirata teenust, vaid õigus piirata teenust. Sellest tulenevalt olid ka arved suuremas summas kui 300 krooni. Hageja on täiendavalt ka selgitanud, et kostjale esitatud arvetel on limiiti kogu aeg ületatud ainult ühe numbriga so XXX ja seda kasutas kostja ise. Kostja helistas pidevalt eritariifsetele numbritele, mis on jälgitav arvetel. Ülejäänud numbrid jäid limiidi piiridesse. Üldtingimuste punktide 5.1 ning 5.1.6 oli kliendil õigus taotleda teenuse osutamise piiramist üldtingimustes sätestatud korras (tl 45). Antud võimalus kasutas kostja alles siis, kui kostja sai 12.07.2010 esimese SMS-i krediidipiiri ületamise ning ettemaksu kohta. Limiidi piirangut sai tellida kostja ainult ise kas XXXAS-i esinduses või helistades kliendiinfotelefonile XXX. Kostja on ka väitnud, et XXXAS tunnistas viga ja lubas menetluse lõpetada, sest limiit oli nende poolt väljastatud, kuid selle kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Hageja on arvamusel, et antud juhul on väide alusetu ja ei ole tõendatud. Lisaks sellele hageja poolt esitatud vastus esmaselt võlausaldajalt tõendab vastupidist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele lepingute alusel võlgnevus summas 501,43 eurot. Kuni 15.04.2013 kehtinud VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Alates 15.04.2013 loetakse viivise määraks VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt Elisa Andmesideteenuste AS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.9 kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest (tl 48). Hageja arvestas viivised alates iga arve sissnõutavaks muutumises kokku summas 342 eurot. Tegutsedes hea usus, vähendas hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 501,38 eurot. Hageja on kostjale edastanud arved, millel oli märgitud maksetähtajad. Kostja pidi ette nägema, et lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-70-09 jõudnud seisukohale, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna pooled on nimetatud viivise osas lepingutes kokku leppinud, seega oli kostja nõus kohaldatava viivisemääraga, mistõttu kuulub viivis nimetatud osas kostjatelt väljamõistmisele. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.