Swedbank AS hagi K O vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.03.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K O apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3562,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Kostja K O (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxx, e-mail: xxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Pärnu Maakohtu 15.03.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud K O kanda Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme
kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.02.02.2011 esitas Swedbank AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K O vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 4282,04 euro saamiseks. 18.02.2011 tegi Pärnu Maakohtu kohtunikuabi K Ole makseettepaneku, mis toimetati K Ole kätte 27.05.2011 ning millele ta esitas vastuväite 23.06.2011. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.26.07.2011 Pärnu Maakohtule esitatud hagiavalduses palus Swedbank AS (hageja) mõista kostjalt välja võlgnevuse 4298,53 eurot, viivise põhinõudelt (3562,38 eurot) VÕS § 113 määras alates 26.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni, hageja menetluskulud summas 543,24 eurot ja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.09.2001 Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego püsimaksega (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga 221017681343 ning arvelduskontoga nr 221011364080 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 17 000 krooni ulatuses. Poolte kokkuleppel suurendati krediidi limiiti kuni 30 000 kroonini. Lepingu järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 18% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 680 krooni, pärast limiidi suurendamist 1200 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 08. kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.02.2009. Perioodil 08.02.200908.08.2009 kostja püsimakseid ei tasunud. Kostjal on kohustus tasuda tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras (EKP intress +7% aastas). Vastavalt lepingu punktile 3.5 oli kostjal kohustus tasuda hageja hinnakirja kohaselt teenustasusid. Vastavalt hageja hinnakirjale on võlgnevuse menetlemise tasu 3,20 eurot (tähitud teatise saatmine).
4.08.01.2004 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221023756479 ja teenindava arvelduskontoga nr 221011364080 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Poolte kokkuleppel suurendati krediidi limiiti kuni 20 000 kroonini. Hageja ja kostja leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu
10.kuupäeval. Lepingu p. 5.4 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p-i 5.6. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja jäi intressi (p 5.4) maksete tasumisega võlgnevusse alates 10.04.2009. Perioodil 10.04.2009-10.10.2009 kostja intressi makseid ei tasunud.
5.17.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel laenulepingu nr 07130227-VL summas 40 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 05.08.2009. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 05.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse.
Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. 01.11.2010 saatis hageja kostjale kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 16.11.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult (tl 39, 1 kd). Nimetatud kirjas on märgitud, et 05.08.2009 saabus 17.07.2007 lepinguga võetud laenu tagastamise lõpptähtaeg. 24.08.2009 on üles öeldud 13.09.2001 leping ning 21.10.2009 on üles öeldud 08.01.2004 leping. 10.01.2012 seisuga on 13.09.2001 lepingust tulenev võlgnevus kokku 2 487,71 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 2 065,58 eurot, intressivõlgnevus perioodi 24.08.200924.08.2009 eest on 17,56 eurot, võlgnevuse menetlemise tasu on 3,19 eurot ja viivis põhinõudelt on alates 08.02.2009 401,38 eurot. 10.01.2012 seisuga on 08.01.2004 lepingust tulenev võlgnevus kokku 1 630,96 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 1 278,23 eurot, intressivõlgnevus perioodi 10.04.2009 kuni 21.10.2009 eest on 123,56 eurot ja viivis põhinõudelt on alates 21.10.2009 229,17 eurot. 10.01.2012 seisuga on 17.07.2007 lepingust tulenev võlgnevus kokku 318,08 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 218,57 eurot, intressivõlgnevus on perioodi 05.04.2009 kuni 05.08.2009 eest 44,91 eurot ja viivis põhinõudelt on alates 05.02.2009 54,60 eurot.
Kostja vastuväited
10.Panga kõik nõuded kostja ees on hüpoteegiga tagatud 19.11.2004 sõlmitud lepingu alusel. (Lisa 1) Lepingu kohaselt on tagatud eelnimetatud tähtpäevast alates kõik poolte vahel sõlmitavad võlaõiguslikud lepingud. Käesoleva hagi maht on nimetatud lepingute koosseisus. Kostja hinnangul püüab hageja käesoleva avaldusega vaadelda hagi esemeks olevaid lepinguid lahus pikaajalise hüpoteegiga seotud vastutusest. Käesolevaks on kostja kohustuste tagamiseks seatud hüpoteek Roosi tn 16/18–6 Pärnu linn, realiseeritud 27.05.2011 hageja nõude kohaselt. (Lisa 8). Kostja palus lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-4241 ning menetluskulud jätta hageja kanda.
11.13.02.2012 vastuses kohtule kordas kostja vajadust käsitleda asja kõigi lepingute kogumahus koos asjaõiguslepingutega. Samuti märkis kostja, et tagatisvara hindamine viidi läbi panga poolt aktsepteeritud hindaja poolt. Kinnisvaraturu ametliku ülevaate kohaselt oli Roosi tn 16/18-6 korteriomandi turuhind 2004. aasta teisel poolel kolme objekti võrdlusena tähelepanuväärselt kõrge. Reaalse turuväärtuse aktsepteeris pank kahekordses mahus ning lisas väärtusele kuuendiku.
12.30.01.2013 vastuses kohtule märkis kostja, et tegelikkuses jõudis kostjani hageja teatis 04.06.2009 nr 200.293-030/ reaalselt 10.01.2012 hageja kohtule esitatud dokumendi lisana. Vaidlus tsiviilasjas nr 2-11-4241 on olemuslikult seotud ja olulises järgnevuses tsiviilasjaga nr 2-11-47713. Vaidlus osapoolte vahel käsitleb kogumina osaliselt pikaajalise kodulaenu kohustuse katmist võlaõiguslike lepingute abil korteriomandi parendamisel ning hageja eelteadmist hüpoteekvaral avaldunud varjatud puudustest ning hagejapoolset vastutusevõtmist protsessis lepinguliselt. Hageja nõudes sisalduvate võlaõiguslike lepingute täiendava tagamise kohustust käsitlevad pooltevahel sõlmitud asjaõiguslepingud nr 9541 ja nr 1741, mis on lisatud kostja 14.10.2011 vastusele. Kostja leiab, et hüpoteegiga kaetud kinnisvara ühepoolse otsuse alusel realiseerimisega võttis hageja teadlikult vastutuse ka võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste osas.
Maakohtu otsus
13.Pärnu Maakohus rahuldas 15.03.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 13.09.2001 lepingust tuleneva võlgnevuse kokku 2681,37 eurot (millest põhiosa võlgnevus on 2065,58 eurot, intressivõlgnevus 17,56 eurot, võlgnevuse menetlemise tasu on 3,19 eurot ja viivis põhinõudelt 595,04 eurot ning viivis protsendina põhiosalt 2065,58 eurot alates 16.03.2013 VÕS § 113 määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa), 08.01.2004 lepingust tuleneva võlgnevuse kokku 1750,83 eurot (millest põhiosa võlgnevus on 1278,23 eurot, intressivõlgnevus 123,56 eurot ja viivis põhinõudelt 349,04 eurot ning viivis protsendina põhiosalt 1278,23 eurot alates 16.03.2013 VÕS § 113 määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa) ja 17.07.2007 lepingust tuleneva võlgnevuse kokku 347,75 eurot (millest põhiosa võlgnevus on 218,57 eurot, intressivõlgnevus 44,91 eurot ja viivis põhinõudelt 84,27 eurot ning viivis protsendina põhiosalt 218,57 eurot alates 16.03.2013 VÕS § 113 määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
14.Maakohus esitas otsuses hagiavalduses esitatud asjaolud, millele lisaks märkis, et hageja 05.10.2010 kirjas (tl 120, 1. kd) kordas nõuet ja palus võla tasuda 20.10.2010. Hageja 04.06.2009 avalduses“ lepingu ülesütlemine“ (tl 178, 1. kd) toob välja võlgu olevad summad ning palutakse võlg tasuda 19.06.2009. Hageja on kostjale teatavaks teinud, et kui võlga ei tasuta, siis pank on sunnitud ennetähtaegselt lugema lepingud lõppenuks (püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 5736,49 krooni (s.h. limiidi ületus 877,13 krooni, püsimakse võlgnevus 4800 krooni, menetlustasu võlgnevus 49,96 krooni, viiviste võlgnevus 9,40 krooni). Kasutatud krediidilimiit 30 877,13 krooni. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 472,05 krooni (s.h. intresside võlgnevus 472,05 krooni). Kasutatud krediidilimiit 20 000 krooni. Laenuleping nr 07-130227-VL võlgnevus 3391,99 krooni (s.h. põhiosa võlgnevus 3012,77 krooni, intresside võlgnevus 316,92 krooni, viiviste võlgnevus 62,30 krooni). Laenu jääk koos põhiosa võlgnevusega 8895,10 krooni.). 17.07.2007 leping lõppes tähtaja möödumisel 05.08.2009. 24.08.2009 ütles hageja 13.09.2001 lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09-066651-KE alla (lisad 3 ja 4) ning 21.10.2009 sulges hageja 08.01.2004 lepingukasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09086702-KX alla (lisad 6 ja 7). Hageja on teabe lepingute üleütlemise ja 17.07.2007 lepingu tähtaja möödumise kohta edastanud samuti 05.02.2010 e- kirjaga (tl 35, 2. kd).
15.Viivise arvestuse osas alates 11.01.2012-15.03.2013 märkis kohus Ego järelmaksukaardi kasutamise lepinguga seonduvalt, et lepingu põhiosa on 2065,58 eurot ning perioodi 11.01.2012-31.12.2012 viivis on 161,62 eurot (viivise määr 0,022%*356 päeva) ja perioodi 01.01.2013-15.03.2013 viivis 32,04 eurot (viivise määr 0,021*74 päeva). Nimetatud lepinguga seotud viivis on kokku seega 193,66 eurot. Krediitkaardi kasutamise lepingu puhul on põhiosa 1278,23 eurot ja perioodi 11.01.2012- 31.12.2012 viivis 100,04 eurot (viivise määr 0,022%*356 päeva) ja perioodi 01.01.2013-15.03.2013 eest viivis 19,83 eurot (viivise määr 0,021%*74 päeva), kokku on viivis krediitkaardi kasutamise lepingu osas 119,87 eurot. Laenulepingu 07-130227-VL puhul on põhiosa 218,57 eurot, viivis perioodi 11.01.2012- 31.12.2012 eest on 26,34 eurot (viivise määr 0,022%*356 päeva) ja perioodi 01.01.2013-15.03.2013 viivis on 3,33,eurot (viivise määr 0,021%*74 päeva). Nimetatud lepingu osas on viivis kokku 29,67 eurot.
16.Kohus tugines TsMS §-le 367 ning märkis, et hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, s.o EKP intress + 7% aastas võlgnetavalt summalt, kuid mitte üle põhinõuete summa.
17.Kohus märkis, et nõue koos viivisega kuni 25.07.2011 ja alates 26.07.2011 kuni 15.03.2013 on järgmine. 13.09.2001 lepingust tulenev võlgnevus kokku on 2681,37 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 2 065,58 eurot, intressivõlgnevus 17,56 eurot, võlgnevuse menetlemise tasu 3,19 eurot ja viivis põhinõudelt 595,04 eurot. 08.01.2004 lepingust tulenev võlgnevus kokku on 1750,83 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 1278,23 eurot, intressivõlgnevus 123,56 eurot ja viivis põhinõudelt 349,04 eurot. 17.07.2007 lepingust tulenev võlgnevus kokku on 347,75 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 218,57 eurot, intressivõlgnevus 44,91 eurot ja viivis põhinõudelt 84,27 eurot.
18.Kohus märkis, et kostja on tunnistanud lepingute rikkumist ja 13.09.2001 lepingust ja 08.01.2004 lepingust tuleneva võlasuhte lõpetamist hageja poolt (VÕS § 186 p 6). Kostja ei olnud hageja poolt antud tähtajaks suuteline võlga likvideerima ning pooled läbirääkimistel kokkuleppele ei jõudnud. Võla suuruse osas kostja arvestuslikke muid seisukohti esitanud ei ole.
19.19.11.2004 hüpoteegi seadmise lepingu järgi on hüpoteegiga tagatud hageja lepingust 04-570564-EL tulenevad nõuded kostja vastu ning teiseks kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad poolte vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Nimetatud hüpoteek on realiseeritud 27.05.2011 (korteriomand Roosi tn 16/18-6, Pärnu). Hüpoteegi realiseerimisest saadud summa arvestati täielikult vastavalt hüpoteegi seadmise lepingule lepingust nr 04-570564-EL tuleneva võlgnevuse katteks. Kostja seisukoht, et kõik hageja nõuded kostja vastu tuleb lugeda kaetuks hüpoteegiga isegi siis, kui hüpoteegi realiseerimisest saadu ei kata kõiki võlgu, ei tulene seadusest. Kostja poolt korteriomandi realiseerimise protsessi kirjeldamine antud asjas (samuti tõendid) ei ole asjassepuutuv. Samuti ei puutu antud asjasse kostja poolt märgitu seonduvalt liisingulepinguga. Asjaolule, et korteriomandi realiseerimine kostja väite kohaselt oli vastuolus heade kommetega, ei kuulu hinnangu andmine antud protsessis.
20.13.09.2001 ja 08.01.2004 lepingutest tulenev nõue kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 402, § 416 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 94 lg 1, § 415 lg 1, § 113 lg 1, 5 alusel.
21.Kohus leidis, et laenulepingust tulenev nõue kuulub kostjalt välja mõistmisele VÕS § 402, § 101 lg 1 p 1, § 94 lg 1, § 415 lg 1, § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostjal on tagastamata laen, millega on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust. Apellatsioonkaebus
22.22.04.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Pärnu Maakohtu 15.03.2013 otsuse ja teha asjas uus otsus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Kostja hinnangul on maakohtu otsus motiveerimata ja ebaselge ning asjas olulist tähtsust omavaid tõendeid ja asjaolusid pole kogumina õigesti hinnatud ning kostja taotlusi menetluse liitmiseks pole arvestatud.
24.Maakohus on jõudnud seisukohale, et hageja nõue kostja vastu piirdub kolme tarbijakrediidilepinguga ning kohus ei ole pidanud kohaseks käsitleda seoseid asjaõiguslepingutega tagatud hüpoteekvara ja võlaõiguslike lepingute vahel. Kohus peab õiguspäraseks, et kaks tarbijakrediidilepingut on panga poolt vaid ühepoolselt ümberkujundatud ja allkirjastatud ning jätab tähelepanuta kostja poolt korduvalt esitatud taotlused hagide liitmiseks tsiviilasjades nr 2-11-4241 ja nr 2-11-47713. Tsiviilasjas nr 2-11-4241 on hageja esitanud nõude kolme tarbijakrediidilepingu osas.
Ego järelmaksukaardi leping nr 01-068169-EG on sõlmitud 13.09.2001, limiidi suurendamine 28.06.2005 (17 000 krooni kuni 30 000 krooni), leping on lõpetatud 24.08.2009 ning kohustused üle viidud uude lepingusse nr 09-066651-KE. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr 03-285302-RK on sõlmitud 08.01.2004, limiidi suurendamine 21.02.2008 (4000 krooni kuni 20 000 krooni), leping on lõpetatud 21.10.2009 ning üle viidud uude lepingusse nr 09-086702-KX. Mõlemad uued lepingud on vormistatud vaid panga poolt ühepoolselt. Laenuleping nr 07-130227-VL on sõlmitud 17.07.2007 ning leping on lõppenud tähtaja möödumisega.
25.Kostja tugineb VÕS §-le 8 ja leiab, et tarbijakrediidilepingute nr 09-066651-KE ja nr 09-086702-KX sõlmimisel pole hageja järginud VÕS § 8 lg-t 1 ja § 9 lg-t 1 ning on lepingute lõpetamise otsuse järgselt vormistanud uued lepingud vaid ühe poole (panga) teadmisel ja tingimustel. Tarbijakrediidilepingud kuuluvad hüpoteegiga tagatud nõuete hulka vastavalt asjaõiguslepingutele 19.11.2004 nr 9541 ja 24.03.2006 nr 1741 (vastus 14.10.2011, lisa 1). Asjaõiguslepingu 19.11.2004 nr 9541 punkt 14 sätestab, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded, sh. ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded ning p-i 14.2 kohaselt on tagatud kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad kõikidest tema ja hüpoteegipidaja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Asjaõiguslepingu 24.03.2006 nr 1741 p 4.1. sätestab lisaks, et hüpoteekidega on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel 19.11.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-570564EL ja selle lisast nr 1, sõlmitud 07.10.2005 ja lisast nr 2, sõlmitud 24.03.2006 ning eelpool nimetatud laenulepingute kõikidest tulevikus sõlmitud lisadest, samuti nende nõuete sissenõudmisest või omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kaasa arvatud sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale, samuti ka nõuded, mis tekivad omaniku ja hüpoteegipidaja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest.
26.Hageja poolt kostjale algselt esitatud koondnõudest (vastus hagile 14.10.2011, lisa 4) on hageja eraldanud käesolevaks tsiviilasjaks nr 2-11-4241 kolm võlaõiguslikku lepingut ja käsitleb nõudeid eraldi, ehkki kõik nõuded on õiguslikult seotud ja nende ühine lahendamine on ainuvõimalik ja lihtsustaks menetlemist. Ühtlasi realiseeris hageja menetluse käigus kõigi kohustuste ühise tagatisvara (hüpoteekvara) ja nõuete rahuldamiseks laekusid vara müügist kõik vahendid hagejale. Kostja ei nõustu kohtu seisukohtadega poolte lepinguliste õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning leiab, et kohtuotsus on ebaselge ning hagide eraldi menetlemine ebamõistlik. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja on seetõttu hagi õigesti rahuldanud.
29.Apellatsioonkaebus põhineb samadel väidetel, mida kostja vastuseks hagile esitas. Kostja on endiselt seiskohal, et hageja on ebaõigesti lepingud lõpetanud ning kõik hageja nõuded tuleb lugeda lõppenuks, kuna hageja on realiseerinud nõuete tagatiseks olnud hüpoteegi. Maakohus on käsitlenud mõlemat kostja seisukohta ning selgitanud vajaliku selguse ja põhjalikkusega, miks tuleb hagi vaatamata kostja sellekohastele
vastuväidetele rahuldada. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et hageja on kasutanud kujundusõigust lepingud lõpetada seadusest ja poolte kokkulepetest tulenenud õiguspärasel viisil ning sellest kostjat e-kirja teel teavitanud (II kd tl 35). Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et hüpoteegi realiseerimise järel alles jäänud võlgnevus tuleb kostjal likvideerida. Asjaolu, et tagatiseks olnud varast ei jätkunud kõigi kostja võlgade katmiseks, ei saa hagejale ette heita ning see ei ole tasumata jäänud nõuete lõppemise aluseks. Nõude ja viivise arvestuslikule õigsusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule. Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101). Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmise rikkumisel kohustuse täitmist ning sellega viivitamisel VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 kohaselt viivise tasumist.
30.Kuna maakohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Maakohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
31.Kaebuse etteheide maakohtule, et käesolevas tsiviilasjas on menetletud üksnes kolme hageja nõuet, ei ole asjakohane. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Öeldu tähendab, et hagi eseme määrab hageja, mitte kohus. Selle üle, kas hagid liita, otsustab kohus TsMS § 374 järgi nõudeid arvestades. Asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja vastu esitatud nõuete eraldi menetlemine viib ebaõige tulemuseni, esitatud ei ole.
32.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.