Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Jätta menetluskulud K.O. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused (26.07.2011.a. hagiavaldus).

2 (11)

02.03.2000 sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja K.O. (edaspidi kostja) Teleteenuste lepingu (lisa 1), mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr x. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga (lisa 1). 13.09.2001 sõlmisid hageja ja kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr 01068169-EG (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego püsimaksega (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga x ning arvelduskontoga nr x ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 17 000,00 Eesti krooni ulatuses (lisa 2). Poolte kokkuleppel suurendati krediiidilimiiti kuni 30 000,00 Eesti kroonini (lisa 3). Lepingu järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 18% aastas (lisa 3). Lepingu 1 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 680,00 Eesti krooni, pärast limiidi suurendamist 1 200,00 Eesti kroonini kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 08. kuupäev. (lisad 2 ja 3). Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.02.2009 (lisa 3). 08.02.2009–08.08.2009 kostja püsimakseid ei tasunud (lisa 3). Lepingu 1 p. 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras (EKP intress +7% aastas). 08.01.2004 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 03-285302-RK (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr x ja teenindava arvelduskontoga nr x ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 000 Eesti krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine (lisa 5). Poolte kokkuleppel suurendati krediiidilimiiti kuni 20 000,00 Eesti kroonini (lisa 6). Hageja ja kostja leppisid lepingu 2 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 10.ndal kuupäeval. Lepingu 2 p. 5.7. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (lisa 5). Kostja jäi intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 10.04.2009 (lisa 6). 10.04.2009–10.10.2009 kostja intressi makseid ei tasunud (lisa 6). 17.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel laenulepingu nr 07-130227VL (edaspidi leping 3) summas 40 000,00 EEK (nelikümmend), intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 05.08.2009 (lisa 8). Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Lepingu 3 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 05.kuupäeval (lisa 8). Kostja jäi lepingu 3 laenusumma tasumisega viivisesse ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 05.04.2009. Lepingu 3 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates (lisa 8). 01.11.2010 saatis hageja kostjale kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 16.11.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult (lisa 9). 05.08.2009 saabus lepingu 3 tagastamise lõpptähtaeg (lisa 8). 24.08.2009 ütles hageja lepingu 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09-066651-KE alla (lisad 3 ja 4). 21.10.2009 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09086702-KX alla (lisad 6 ja 7). 25.07.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 4 298,53 EUR

3 (11)

1) lepingu nr 09-066651-KE võlgnevus kokku 2 406,86 EUR (põhiosa 2 065,58 € , intress 17,56 € perioodi 24.08.2009-24.08.2009 eest, menetlustasu 3,19 € võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest ja põhiosa viivis 320,53 € perioodi 08.02.2009-25.07.2011) (lisa 4); 2) lepingust nr 09-086702-KX tulenev võlgnevus kokku 1 582,04 EUR (põhiosa 1 278,23 € , intress 123,56 € perioodi 10.04.2009 kuni 21.10.2009 eest ja põhiosa viivis 180,25 € perioodi 21.10.2009-25.07.2011 eest ) (lisa 7); 3) lepingust nr 07-130227-VL tulenev võlgnevus kokku 309,63 EUR (põhiosa 218,57 € , intress 44,91 € perioodi 05.04.2009 kuni 05.08.2009 eest ja põhiosa viivis 46,15 € perioodi 05.02.2009-25.07.2011 eest ) (lisa 8). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palutakse kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Eeltoodust lähtudes h a g e j a p a l u b: 1) välja mõista K.O.`lt Swedbank AS kasuks võlgnevus 4 298,53 Eurot ; 2) välja mõista K.O.`lt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3 562,38 Eurot) alates 26.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); 3) kõik menetluskulud jätta K.O. kanda. Hageja esitas 10.01.2012. nõude täpsustuse.

4 (11)

leping sõlmiti 08.01.2004, vastavalt VÕS § 401 lõikele 1 ja §-le 402 tarbijakrediidileping; lepinguline kohustus – krediidisumma tagastamine vastavalt lepingu punktile 5.1, intressi perioodiline tasumine vastavalt punktile 5.4, muude tasude tasumine; kostja rikkus eelnimetatud lepingulisi kohustust perioodil 10.04.2009 – 10.10.2009; lepingu ülesütlemise avaldus saadeti kostjale 04.06.2009; hageja luges lepingu ülesöelduks 21.10.2009 VÕS § 416 lõike 1 ja § 116 lõike 1 alusel; 10.01.2012 seisuga on lepingust tulenev võlgnevus kokku 1 630,96 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 1 278,23 eurot, intressivõlgnevus on 123,56 eurot ja viivis põhinõudelt on 229,17 eurot.

5 (11)

intressi arvestus ning arvestatud edasi üksnes viivist seaduses sätestatud määras. Leping 3 lõppes 05.08.2009. Kuni selle kuupäevani on arvestatud võlgnevuselt (võlgnevuses osamaksed) viivist seaduses sätestatud määras ning intressi vastavalt lepingus sätestatule. Alates lepingu ülesütlemisest on peatatud intressi arvestus ning arvestatud edasi üksnes viivist. Lepingu lõpetamise kuupäevadest on hageja kostjale teada andnud hilisemates teatistes, sh 1.11.2010 teatises (lisatud hagiavaldusele) ja kostja 14.10.2011 vastuse lisades 2 ja 4. Eeltoodust lähtuvalt on hageja arvestanud kõrvalnõuded korrektselt lähtuvalt lepingute lõppemise kuupäevadest. Kohtuistungil hageja esindaja palub põhiosadelt välja mõista viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõuete summa. Kostja vastuväited (23.10.2011.a.). Hageja poolt kohtule esitatud avaldus on sisuliselt eksitav ja tõlgendab poolte lepingulisi õigusi ja kohustusi meelevaldselt. Samas esitab hageja avalduse lisas 9 panga nõuete faktilise seisu 01.11.2010 täismahus. Kostja vastuväide maksekäsu kiirmenetluses käsitleb võlgnevust kogumina, sealhulgas käesoleva hagi maht. Panga kõik nõuded kostja ees on aga hüpoteegiga tagatud 19.11.2004 sõlmitud lepingu alusel. (Lisa 1) Lepingu kohaselt on tagatud eelnimetatud tähtpäevast alates kõik poolte vahel sõlmitavad võlaõiguslikud lepingud. Käesoleva hagi maht on nimetatud lepingute koosseisus. Kostja hinnangul püüab hageja käesoleva avaldusega vaadelda hagi esemeks olevaid lepinguid lahus pikaajalise hüpoteegiga seotud vastutusest. Kostja hinnangul saab probleemi käsitleda asjaolusid hinnates siiski vaid kogumina. Lähemalt olulisemast. Pikaajalise kestvuslepingu sõlmimisega kavandas kostja hea usu põhimõttest lähtuvalt tagada endale kohane eluruum ja luua tulevikuks iseseisev tööpaik. 19.11.2004 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping ning hüpoteegi suurendamine 24.03.2006 andsid tagatise pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Algselt panga poolt hinnatud kinnisvara osutus kahjuks aga mõningas osas pettumuseks. Ostu-müügi tehingu eel teostatud ehitustööd olid ebakvaliteetsed ja nõudsid olulisi kulutusi pesuruumide osas. Kostja panustas korteri ostuhinna kokkulepitud tasemele vastavaks viimiseks ostujärgsetel kuudel täiendavalt 45,0 tuhat krooni. Samuti nõudsid kulutusi elamu katuse rekonstrueerimise ja välisfassaadi töödes osalemine, millised esmases objekti müügi kirjelduses ei avaldunud. Kostja möönab, et 25 aastaks sõlmitav leping võib objektiivselt kaasa tuua lühiajalisi tagasilööke. Võimalike riskide maandamiseks ja stabiilse elukvaliteedi kindlustamiseks alustas kostja õpinguid x 2008.aasta septembris. Käesolevaks on kostja jõudnud III kursusele. Töö kaotus 2008. aasta novembris ja arvestatava töö leidmise raskused enam kui poole aasta jooksul olid kostjale negatiivse majandusliku mõjuga. Lepinguliste kohustuste täitmisel tekkisid raskused. Samas suutis kostja sissetulekute paranedes detsember 2009 – juuni 2010 võlgnevust panga ees oluliselt vähendada. Töölepingu lõppemisel 2010. aasta juulis tegeles kostja uue töö leidmise kõrval õpingute ja oma ettevõtte loomisega. Tööalaste eelkokkulepete selgumisel septembri lõpuks pöördus kostja panga poole võlgnevuste ümberkujundamiseks. Pöördumise vastuseks teatas Swedbank 5.oktoobril 2010 lepingu ülesütlemisest ning kõigi kohustuste kohese tasumise nõudest. (Lisa 2) Kostja ettepanekut 11.10.2010 pangas toimunud kohtumisel sisuliselt ei arutatud. 15.10.2010 esitatud kirjalikus ettepanekus kordas pank kohese tasumise nõuet koos tagatisvara realiseerimise nõudega. (Lisa 3 ja 4) Kostja initsiatiivil alustatud läbirääkimised positiivset tulemust ei andnud. Pank esitas nõudmise korteriomandi hüpoteegi realiseerimiseks AS Pindi Kinnisvara vahendusel. Müügihind lepiti kokku panga esindaja ja kinnisvarabüroo vahel. (Lisa 5) Kostja seati nõude ette allkirjastada maaklerleping kolme päeva jooksul. Panga pakutud hinnaga nõustumine kinnisvara madalseisus tähendas vaid osalist katet kohustusele. Kostja ettepanekud alternatiivsete lahenduste leidmiseks jättis pank aga tähelepanuta. Pank jäi seisukohale kostja võlgnevuste katteks korteriomand koheselt kiirmenetluses müüa. Maakler asus täitma panga nõuet müügiprotsessi kiireks käivitamiseks. Maakler esitas kostjale alla kirjutamiseks ühepoolselt

6 (11)

allkirjastatud lepingu, milles müügihind ületas oluliselt turuhinna taseme. (Lisa 6) Kostja nõustus korteriomandi müügiga lepingus fikseeritud hinnaga. Edasises kahjuks ei soovinud aga maakler ostu-müügi protsessi kokkulepitult jätkata. (Lisa 7) Avalduse vormis esitatud tühistamise taotlusele pole kostja käesolevani vastanud. Eelkirjeldatule lisandub Swedbank Grupi ees Swedbank Liising Aktsiaseltsi nõude menetlus. 02.04.2008 sõlmiti K.O. ja Hansa Liising Eesti AS vahel sõiduauto x, 3.0 järelmaksuga müügileping. Nimetatud kuupäevani oli kostja kasutanud kõnealust sõidukit liisinglepingu alusel. Ostuhind tehingu vormistamisel oli ükssada kolmkümmend viis tuhat (135 000) krooni. Maksete võlgnevuste tekkimisel nõudis pank kiirmenetluses sõiduki müüki aasta hiljem. Müügihind kujunes 3,1 korda madalamaks ostuhinnast. Tehnilisi ettekirjutusi polnud. Tehingu hindade vahe põhjendus oli vaid moraalne vananemine. Kostja ei suutnud objektiivsetel põhjustel tähtajaliselt müügiprotsessi sekkuda. 2010 aasta oktoobris kostja poolt esitatud selgitustaotlused auto müügi hinnavahe kujunemisest jäid vastuseta. Kirjeldatud kohustused on kõik tagatud 19.11.2004 sõlmitud notariaalse hüpoteegiga. Kostja möönab, et kavandatud tegevused kõik ootuspärases mahus ei realiseerunud. Samas ei saa nõustuda hageja taotlusega majandusriskid vaid kostja kanda jätta. Kostja poolt pangale tehtud ettepanekud olukorra lahendamiseks kohustuste ümberkujundamisega lähtusid mõistlikkuse printsiibist. Käesolevaks on kostja kohustuste tagamiseks seatud hüpoteek x, realiseeritud 27.05.2011 hageja nõude kohaselt. (Lisa 8) Lähtudes eeltoodust kostja palub lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-4241 ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja oma 13.02.2012.a. vastuses kohtule kordab vajadust käsitleda asja kõigi lepingute kogumahus koos asjaõiguslepingutega. Õiglase hinnangu andmine käsitletavas tsiviilasjas nr 2-11-4241 kolme lepingu puhul eeldab võlaõiguslike suhete ja asjaõiguslike seoste kirjeldamist poolte vahel. Kostja finantsotsused on olnud üheselt seotud asjaõiguslepingu ja tagatisvaraga. Sama nähtub hagejapoolsete otsuste vastuvõtmisel erinevate võlaõiguslike lepingute puhul. Teisalt kinnitab protsess tervikuna, et tulemuseni jõuti tõenäoselt heade kommete vastase tehingu kaudu. Kahjuks tuvastas kostja asjaolu kohtumenetluse tulemusena. Tsiviilseadustiku üldosa seadus paragrahv 86 lõige 2 punktide 1 ja 2 käsitluses on tehing heade kommetega vastuolus kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja omas ettevõtte siseselt (aktsiaselts Hansa Liising korteriomandi omanik 03.11.2003 kuni 05.04.2004) õiget informatsiooni vara tegeliku olemuse ja olukorra kohta. Tagatisvara hindamine viidi läbi panga poolt aktsepteeritud hindaja poolt. Kinnisvaraturu ametliku ülevaate kohaselt oli x korteriomandi turuhind 2004 aasta teisel poolel kolme objekti võrdlusena tähelepanuväärselt kõrge. (Lisa 1) Ehk reaalse turuväärtuse aktsepteeris pank kahekordses mahus ning lisas väärtusele kuuendiku. Kostja hinnangul pole mõistlik tsiviilasja nr 2-11-4241 käsitletavas mahus jätkata vaid ühendada pooltevaheline vaidlus tagatisvarapõhiselt. Asjas peaks samuti ühendama maksekäsu kiirmenetluses Swedbank Liising AS poolt tsiviilasja nr 2-10-24068 nõude mahu. Kostja oma 30.01.2013.a. vastuses kohtule märgib, et Hageja kinnitused lepingute lõpetamisest ja teatamisest tekitab üksjagu segadust. Tegelikkuses jõudis kostjani hageja teatis 04.06.2009 nr 200.293-030/ reaalselt 10.01.2012 hageja kohtule esitatud dokumendi lisana. Eelnevas põhines kostja info lepingute võimalikest lõpetamistest esmalt AS Swedbank probleemkrediidi spetsialist hr A.S-lt 05.02.2010 (lisa 1), kui kostja pöördus nimetatud päeval hageja poole e–kirjaga, milles palus teavet lepingute seisust ning võimalike sanktsioonide osas. Hageja esindaja (A. S.) kinnitas, et pank peab lepingud ennetähtaegselt lõpetama kui omavahel mingeid lahendusi ei leita võlgade tasumiseks, kuid panga poolt mingeid sanktsioone rakendatud seni pole. Hageja ülevaates sisaldusid kohustused kokku nelja lepingu kohta, millest kaks lepingut olid allkirjastatud ühepoolselt vaid hageja poolt. Leping nr 09066651-KE on hageja poolt allkirjastatud 24.08.2009 ja leping nr 09-086702-KX on hageja

7 (11)

poolt allkirjastatud 21.10.2009. Nimetatud lepingutesse on hageja üle viinud Ego järelmaksukaardi lepingu (nr 01-068169) ja Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping (nr 03-285302-RK) võlad. Teisalt tugines teave lepingute lõpetamisest kostja poolt (lisa 2, e-kirjavahetus 05.10.2010) algatatud läbirääkimistel kui panga kodulehelt saadud info kohaselt oli vahetunud kostja laenuhaldur. Kostja initsiatiivile lepingusuhete korrastamiseks esitas hageja viivitamatult samal päeval (05.10.2010) teatise lepingute ülesütlemiseks ning nõude võlgnevuste tasumiseks kõigi pooltevaheliste lepingute mahus. Hageja nõue käsitles kohustuste kohest tasumist kogu AS Swedbank konsolideerimisgrupi ees (kostja vastus hagile 14.10.2011, lisa 4). Kostja algatusel 11.10.2010 toimunud kohtumine pangas oli hageja poolt vaid vormiline ning kostja pakutud lahendused lepingusuhetes jätkamiseks sisuliselt ei arutatud. Hageja jäi 05.10.2010 lepingu ülesütlemise teates esitatud nõuete juurde ning vastutulekut ajapikenduseks ei võimaldanud. Kostja siiski esitas kordustaotluse ja ettepanekud asja lahendamiseks 15.10.2010 (kostja 14.10.2011 hagi vastuse lisa 3). Kuivõrd hageja nõue eeldas kohest ja täismahus kohustuste tasumist, sealhulgas võlaõiguslike lepingute ja asjaõiguslepingutele lisaks ka AS Swedbank Liising nõuete kohest tasumist, siis taotles kostja maksepuhkust eluasemelaenu nr 04-570564EL põhiosa tasumiseks ning selle jooksul lahendaks kostja AS Swedbanki ees muude lepingutega seotud kohustused (lisa 3). Lisaks oleks kostja tasunud eluasemelaenu maksepuhkuse perioodil laenuintressid vastavalt lepingule (lisa 4, alt kolmas lõik). Hageja keeldus sisulistest läbirääkimistest ning kordas oma 18.10.2010 e-kirjaga (hagi 14.10.2011 vastuse lisa 4) panga senist seisukohta ning nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist hiljemalt 20.10.2010 ja tagatisvara (korteriomand x) realiseerimiseks lepingu sõlmimist konkreetse hageja valitud maakleriga ja hageja seatud tingimustel. Mõlemal juhul kinnitab eelkirjeldatu lepingute lõpetamise teemas kostjapoolset initsiatiivi ja paindlikkust olukorras lahenduste otsimisel, mistõttu kostja ei nõustu hageja väitega nagu poleks kostja olnud kättesaadav erinevate lepinguliste kontaktide kaudu, pigem jääb küsimus millistel tingimustel ja millised lepingud ning millal on lõpetatud. Vaidlus tsiviilasjas nr 2-11-4241 on olemuslikult seotud ja olulises järgnevuses tsiviilasjaga nr 2-11-47713. Vaidlus osapoolte vahel käsitleb kogumina osaliselt pikaajalise kodulaenu kohustuse katmist võlaõiguslike lepingute abil korteriomandi parendamisel ning hageja eelteadmist hüpoteekvaral avaldunud varjatud puudustest ning hagejapoolset vastutusevõtmist protsessis lepinguliselt. Hageja nõudes sisalduvate võlaõiguslike lepingute täiendava tagamise kohustust käsitlevad pooltevahel sõlmitud asjaõiguslepingud nr 9541 ja nr 1741, mis on lisatud kostja 14.10.2011 vastusele. Selgitavalt lühidalt veelkord, et hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise 19.11.2004 lepingus on vastavalt punktile 14.2 tagatud kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad kõikidest tema ja hüpoteegipidaja vahelt tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hagi nõudes esitatud lepingud on reaalselt sõlmitud pooltevahelises asjaõiguslepingus sätestatud kuupäevast hilisema kuupäevaga. Leping nr 07-130227-VL on poolte vahel sõlmitud 17.07.2007 ning Ego järelmaksukaardi lepingu nr 01-068169 limiidi suurendamine toimus 28.06.2005 ning lepingud nr 09-06651-KE on hageja poolt ühepoolselt sõlmitud 24.08.2009 ja leping nr 09-086702-KX on samuti hageja poolt ühepoolselt sõlmitud 21.10-2009. Kokkuvõtvalt kinnitab kostja jätkuvalt, et kostja hinnangul pole hageja lepingupoolte õigusi ja kohustusi käsitlenud õigesti. Hüpoteegiga kaetud kinnisvara ühepoolse otsuse alusel realiseerimisega võttis hageja teadlikult vastutuse ka võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste osas. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. 13.09.2001 sõlmisid hageja ja kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego püsimaksega (P) kaardi, mis oli seotud

8 (11)

limiidikontoga x ning arvelduskontoga nr x ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 17 000,00 Eesti krooni ulatuses. Poolte kokkuleppel suurendati krediidi limiiti kuni 30 000,00 Eesti kroonini. Lepingu järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 18% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 680,00 Eesti krooni, pärast limiidi suurendamist 1 200,00 Eesti krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 08. kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.02.2009.a.. 08.02.2009–08.08.2009 kostja püsimakseid ei tasunud. Kostjalt on kohustus tasuda tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras (EKP intress +7% aastas). Vastavalt lepingu punktile 3.5 oli kostjal kohustus tasuda hageja hinnakirja kohaselt teenustasusid. Vastavalt hageja hinnakirjale on võlgnevuse menetlemise tasu 3,20 eurot (tähitud teatise saatmine). 08.01.2004 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr x ja teenindava arvelduskontoga nr x ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 000.- Eesti krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Poolte kokkuleppel suurendati krediidi limiiti kuni 20 000,00 Eesti kroonini. Hageja ja kostja leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 10.ndal kuupäeval. Lepingu p. 5.4 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.6. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja jäi intressi (p 5.4) maksete tasumisega võlgnevusse alates 10.04.2009. 10.04.2009–10.10.2009 kostja intressi makseid ei tasunud. Krediidisumma tagastamise kohustus tuleneb lepingu p

9 (11)

võlgnevusega 8 895,10 EEK.). 17.07.2007 leping lõppes tähtaja möödumisel 05.08.2009.a. 24.08.2009 ütles hageja 13.09.2001 lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09-066651-KE alla (lisad 3 ja 4) ning 21.10.2009 sulges hageja 08.01.2004 lepingukasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09-086702-KX alla (lisad 6 ja 7). Hageja on teabe lepingute üleütlemise ja 17.07.2007.a. lepingu tähtaja möödumise kohta edastanud samuti 05.02.2010.a. e- kirjaga (tl 35, 2. kd). 10.01.2012 seisuga on 13.09.2001 lepingust tulenev võlgnevus kokku 2 487,71 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 2 065,58 eurot, intressivõlgnevus perioodi 24.08.200924.08.2009 eest on 17,56 eurot, võlgnevuse menetlemise tasu on 3,19 eurot ja viivis põhinõudelt on alates 08.02.2009.a. 401,38 eurot. 10.01.2012 seisuga on 08.01.2004 lepingust tulenev võlgnevus kokku 1 630,96 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 1 278,23 eurot, intressivõlgnevus perioodi 10.04.2009 kuni 21.10.2009 eest on 123,56 eurot ja viivis põhinõudelt on alates 21.10.2009.a. 229,17 eurot. 10.01.2012 seisuga on 17.07.2007 lepingust tulenev võlgnevus kokku 318,08 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 218,57 eurot, intressivõlgnevus on perioodi 05.04.2009.a. kuni 05.08.2009 eest 44,91 eurot ja viivis põhinõudelt on alates 05.02.2009.a. 54,60 eurot. Viivise arvestus alates 11.01.2012.a.-15.03.2013.a. 1) Ego järelmaksukaardi kasutamise leping: põhiosa - 2065,58 EUR 11.01.2012- 31.12.2012 - (viivise määr 0,022%*356 päeva)- 161,62 eurot 01,01,2013-15,03,2013 -(viivise määr 0,021*74 päeva) - 32,04 eurot Viivis kokku : 193,66 EUR 2) krediitkaardi kasutamise leping: põhiosa - 1278,23 EUR 11.01.2012- 31.12.2012 - (viivise määr 0,022%*356 päeva) - 100,04 eurot 01.01.2013-15.03.2013 -(viivise määr 0,021%*74 päeva) - 19,83 eurot Viivis kokku : 119,87 EUR 3) laenuleping 07-130227-VL - põhiosa - 218,57 EUR 11.01.2012- 31.12.2012 - (viivise määr 0,022%*356 päeva) - 26,34 eurot 01.01.2013-15.03.2013 -(viivise määr 0,021%*74 päeva) - 3,33 eurot Viivis kokku : 29,67 EUR TsMS § 367 kohaselt viivise nõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras (Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.) s.o EKP intress + 7% aastas võlgnetavalt summalt, kuid mitte üle põhinõuete summa. Nõue koos viivisega kuni 25.07.2011.a. ja alates 26.07.2011.a. kuni 15.03.2013.a. on järgmine.

10 (11)

Kostja on tunnistanud lepingute rikkumist, 13.09.2001 lepingust ja 08.01.2004 lepingust tuleneva võlasuhte lõpetamist hageja poolt (VÕS § 186 p 6). Kostja hageja poolt antud tähtajaks võlga ei olnud suuteline likvideerima ning pooled läbirääkimistel kokkuleppele ei saanud. Võla suuruse osas kostja arvestuslikke muid seisukohti ei ole esitanud. 19.11.2004.a. hüpoteegi seadmise lepingu (hüpoteegi suurendamise leping 24.03.2006.a.) järgi on hüpoteegiga tagatud hageja lepingust 04-570564-EL tulenevad nõuded kostja vastu ning teiseks kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad poolte vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Nimetatud hüpoteek on realiseeritud 27.05.2011.a. (korteriomand x). Hüpoteegi realiseerimisest saadud summa arvestati täielikult vastavalt hüpoteegi seadmise lepingule lepingust nr 04-570564-EL tuleneva võlgnevuse katteks. Kostja seisukoht, et kõik hageja nõuded kostja vastu tuleb lugeda kaetuks hüpoteegiga isegi siis, kui hüpoteegi realiseerimisest saadu ei kata kõiki võlgu, ei tulene seadusest. Kostja poolt korteriomandi realiseerimise protsessi kirjeldamine antud asjas (samuti tõendid), ei ole asjassepuutuv. Samuti ei puutu antud asjasse kostja poolt märgitu seonduvalt liisingulepinguga. Asjaolule, et korteriomandi realiseerimine kostja väite kohaselt, oli vastuolus heade kommetega, ei kuulu hinnangu andmine antud protsessis. 13.09.2001 ja 08.01.2004 lepingutest tulenev nõue kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 402, § 416 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 94 lg 1, § 415 lg 1, § 113 lg 1, 5 alusel. Laenulepingust tulenev nõue kuulub kostjalt välja mõistmisele VÕS § 402, § 101 lg 1 p 1, § 94 lg 1, § 415 lg 1, § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostjal on tagastamata laen, millega on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.