Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja on Harju Maakohtule edastanud hagiavalduse XXX vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXAS ja kostja järgmised lepingud: 1) 22.04.2009 liitumisleping nr XXX, 2) 28.08.2010 liitumisleping nr XXX ja 3) 28.08.2010 soodushinnaga müügileping nr XXX. Eelpool nimetatud lepingute alusel kohustus XXXAS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. XXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arved märgitud tähtajaks. XXXAS loovutas 25.05.2012 kostja vastase nõude põhisummas 147,27 eurot OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. XXXAS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Vastavalt XXXAS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja väidab 11.07.2013 esitatud vastuväites, et leping XXXAS-iga lõpetati 16.12.2010. Seoses sellega tegi hageja päringu esmasele võlausaldajale, kes teatas, et kostja ja XXXAS-i vahel sõlmitud leping lõpetati 26.01.2011. Jaanuarikuu arvelt nr XXXXXXXXXXXXXX tuleneb tasumisele kuuluv summa 147,27 eurot. Kostja tunnistas arvel nr 2001913748 märgitud võlgnevust summas 59,44 eurot, mille ta on hagejale ka tasunud. Hageja vähendab põhivõlgnevust tunnistatud nõude osas ning nõuab kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 87,83 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates arvete maksetähtajast kuni hagiavalduse koostamise päevani. Hageja arvestab viiviseid summalt 23,92 eurot, mille moodustab põhivõlgnevus ilma käsitlustasuta. Arvel nr XXXXXXXXXXXXXX märgitud käsitlustasu tuleneb soodushinnaga müügilepingust nr XXX, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda käsitlustasu summas 63,91 eurot, kui klient lõpetab liitumislepingu soodushinnaga müügilepingu kehtivuse ajal, so 24 kuud pärast soodushinnaga müügilepingu vara ostmist. Hageja on täiendavalt selgitanud, et liitumislepingu lõpetamise kokkuleppes on kirjasmobiiltelefoni lõpetamise andmed ning on näha, et lõpetati liitumisleping nr XXX, mis oli seotud telefoninumbriga XXX. Käesolev number oli arvetes kuni lepingu lõpetamiseni ning viimane arve XXXXXXXXX, mis oli selle numbriga seotud koostati 09.01.2011 (detsembrikuu perioodi eest 2010). Edaspidi väljastati arve teisele telefoninumbrile- XXX. Hageja palub pöörata tähelepanu ka hagiavalduse sõnastusele, milles on kirjutatud, et kostja tunnistas nõuet summas 59,44 eurot. Vastav summa on märgitud arvel XXXXXXXXXXXX eelmise perioodi võlgnevus. Siinkohal on alusetud ja põhjendamata vastuväited Elisa Max 350 hinnapaketi kohta, kuna selles osas on kostja nõuet tunnistanud. Kuni liitumislepingu lõpetamiseni 16.12.2010 on kostjal samuti kohustus tasuda telefoninumbriga XXX kasutatud teenuse/kõnede eest 12,097 eurot, mida kostja ei tunnistanud maksekäsu kiirmenetluses.

Lähtuvalt 09.01.2011 koostatud arvest on kostjal samuti kohustus tasuda XXX kasutatud teenuste eest, kuna selle telefoninumbriga liitumisleping nr XXX oli lõpetatud 26.01.2011 maksmata arvete tõttu. Hageja juhib ka tähelepanu sellele, et liitumislepingu nr XXX lõpetamisel 16.12.2010 oli kostja võlgnevus 59,44 eurot, mida ta ei likvideerinud kuni maksekäsu kiirmenetluseni. Võlgnevus summas 59,44 eurot laekus hagejale 26.08.2013. Hageja vähendas oma nõuet hagiavalduses ning on kirjutanud lahti, millest võlgnevuse jääk koosneb. Arve 06.02.2011 on koostatud ainult telefoninumbrile XXX , mille liitumisleping oli lõpetatud 26.01.2011. Arve sisaldab ka käsitlustasu, mille tasumise kohustus on kostjal lähtuvalt soodushinnaga müügilepingust. Hageja palub hagiavaldus rahuldada. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 87,83 eurot ja viivised 33 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Hageja ja kostja vahel oli küll sõlmitud lepingud, mille alusel XXXAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust, kuid hagejal jäi mainimata, et lepingu sõlmimisel oli kostja poolt valitud kõnepakett Elisa Max

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • XXXAS ja XXX(kostja) sõlmisid järgmised lepingud: 1) 22.04.2009 liitumisleping XXX, 2) 28.08.2010 liitumisleping XXX ja 3) 28.08.2010 soodushinnaga müügileping XXX (tl 18-19, 20-21, 22-24); • XXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, samuti oli arvetel kirjas arvete tasumise tähtaeg (tl 37-44); • XXXAS loovutas 29.05.2012 kostja vastase nõude põhisummas 147,27 eurot OÜ AF VÕLAMENETLUS (hageja) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (tl 45). Kostja väidab 11.07.2013 esitatud vastuväites, et leping XXXAS-iga lõpetati 16.12.2010 (tl 8-9). Hageja selgitas, et hageja tegi päringu esmasele võlausaldajale, kes teatas, et kostja ja XXXAS-i vahel sõlmitud leping lõpetati 26.01.2011. Jaanuarikuu arvelt nr XXXXXXXXXXXXXX tuleneb tasumisele kuuluv summa 147,27 eurot (tl 43-44). Kostja tunnistas arvel nr XXXXXXXXX (tl 41-42) märgitud võlgnevust summas 59,44 eurot, mille ta on hagejale ka tasunud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 87,83 eurot ja viivised 33 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei tunnista hageja nõuet käsitlustasu ja viiviste osas. Hageja ja kostja vahel oli küll sõlmitud lepingud, mille alusel

XXXAS

kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust, kuid hagejal jäi mainimata, et lepingu sõlmimisel oli kostja poolt valitud kõnepakett Elisa Max 350. Vastavalt infole Elisa koduleheküljelt on Elisa Max 350 kuutasuga üksikpakett, mida kasutades on kõikide eestisiseste kõnede hind alati 0 eurot ning tasuta on ka SMS sõnumite saatmine. 350 krooni eest kuus saab tarbija Elisa võrgus piiramatult kõneaega ning sõnumeid, teistesse võrkudesse 10 tundi kõnesid ning 600 tasuta SMS-i. See tähendab, et igakuine arve ei saanud olla suurem, kui 350 krooni ehk 22,37 eurot. Kostja oli seisukohal, et kostjal puudub võlgnevus Kostja leiab, et tõele ei vasta hageja väide, et kostja ja hageja vahel sõlmitud leping lõpetati 26.01.2011. Tegelikult leping oli lõpetatud 16.12.2010. Kostja oletab, et kuna hageja eksib lepingu lõpetamise kuupäevaga, siis see võib olla arvestuse viga tekkimise aluseks, mis tõi kaasa valed arvestused ning hagejapoolse nõue esitamine. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtule esitanud mobiiltelefoninumbri lõpetamise kokkuleppe (tl 92). Liitumislepingu lõpetamise kokkuleppes on kirjas mobiiltelefoni lõpetamise andmed ning kokkuleppest on näha, et liitumisleping nr XXX lõpetati, mis oli seotud telefoninumbriga XXX . Leping lõpetati majanduslike põhjuste tõttu kostja poolt. Hageja on selgitanud, et number XXX oli arvetes kuni lepingu lõpetamiseni ning viimane arve XXXXXXXXXX, mis oli selle numbriga seotud, koostati 09.01.2011 (detsembrikuu perioodi eest 2010). Edaspidi väljastati arve teisele telefoninumbrile- XXX (tl 43-44). Samuti

on kostja tunnistanud nõuet summas 59,44 eurot. Vastav summa on märgitud arvel XXXXXXXXXX- eelmise perioodi võlgnevus (tl 41-42). Seega on alusetud ja põhjendamata kostja vastuväited Elisa Max 350 hinnapaketi kohta, kuna selles osas on kostja nõuet tunnistanud. Kuni liitumislepingu nr XXX lõpetamiseni on kostjal samuti kohustus tasuda telefoninumbriga XXX kasutatud teenuse/kõnede eest 12,097 eurot, mida kostja ei tunnistanud maksekäsu kiirmenetluses. Lähtuvalt 09.01.2011 koostatud arvest on kostjal samuti kohustus tasuda XXX kasutatud teenuste eest, kuna selle telefoninumbriga liitumisleping nr XXX oli lõpetatud 26.01.2011 maksmata arvete tõttu (tl 41-42). Hageja juhib ka tähelepanu sellele, et liitumislepingu nr XXX lõpetamisel 16.12.2010 oli kostja võlgnevus 59,44 eurot. Võlgnevus summas 59,44 eurot laekus hagejale 26.08.2013, mille tõttu vähendas hageja oma nõuet hagiavalduses. Arve 06.02.2011 on koostatud ainult telefoninumbrile XXX , mille liitumisleping nr XXX oli lõpetatud 26.01.2011 (tl 43-44). Arve sisaldab ka käsitlustasu, mille tasumise kohustus on kostjal lähtuvalt soodushinnaga müügilepingust. Kostja oli seisukohal, et käsitlustasu nõudmine on heade kommetega vastuolus. Kuna seade (modem) on hagejale tagastatud, ei ole hagejal alust kostja käest midagi nõuda. Liitumislepingu nr XXX kohaselt on ELISAL õigus nõuda kliendilt soodushinnaga müügilepingu kehtivuse ajal liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ehk 1 000 krooni (tl 22). Tegemist on lepingu põhitingimusega, mitte tüüptingimusega. Asjaolu, et seade on tagastatud, ei vabasta kostjat võlgnevuse tasumisest. Samuti ei ole käesoleva tsiviilasja menetluses tuvastatud hageja pahatahtlikku käitumist kostja suhtes, mis välistaks hageja poolt esitatud nõude rahuldamise. Kostjal oli võimalus liitumislepingute tingimustega tutvuda ja vajadusel selgituse küsimiseks. Kohus märgib täiendavalt, et kostjal oli võimalus liitumislepingute sõlmimisest ka loobuda, st kokkuleppe sõlmimine ja allkirjastamine toimus poolte vaba tahte alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele lepingute alusel võlgnevus summas 87,83 eurot. Kuni 15.04.2013 kehtinud VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Alates 15.04.2013 loetakse viivise määraks VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt Elisa Andmesideteenuste AS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.9 kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest (tl 33). Hageja arvestas viivised summalt 23,92 eurot, mille moodustab põhivõlgnevus ilma käsitlustasuta. Hageja nõuab kostjalt viiviste summas 33 eurot tasumist. Hageja on kostjale edastanud arved, millel oli märgitud maksetähtajad. Kostja pidi ette nägema, et lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-70-09 jõudnud seisukohale, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna pooled on nimetatud

viivise osas lepingutes kokku leppinud, seega oli kostja nõus kohaldatava viivisemääraga, mistõttu kuulub viivis nimetatud osas kostjalt väljamõistmisele. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa kostja üldisest märkusest, et kostja ei suuda menetluskulusid kanda ning kostja arvates suudab hageja ise oma menetluskulud kanda. Kohus on seisukohal, et kostja toodud põhjendustel ei ole menetluskulude hageja kanda jätmine põhjendatud. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.