1.Sissenõudja AS SEB Pank (rk: 10004252), esindaja Valentina Nefjodova
2.Kohtutäitur Raigo Pärs
esindajad
täiteasjas
nr
158/2012/2344
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
26.novembri 2013 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Katrin Talingu kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või
1.Katrin Taling esitas 25.08.2013 maakohtule avalduse, milles palus pikendada ja ajatada täiteasjas nr 158/2012/2344 võlgnevuse tasumine AS-le SEB Pank ning võimaldada võla 14 816,26 eurot tasumine osamaksetena 50 euro kaupa igakuuliselt 30. kuupäevaks kohtutäitur Raigo Pärsi ametialasele arveldusarvele kuni nõude täitmiseni. Avalduse kohaselt tekkis avaldajal võlgnevus seoses töövõimetuse ja endise elukaaslase poolt kohustuste täitmata jätmisega. Pangalaen väljastati avaldaja elukaaslasele A. M., kes kasutas laenu isiklikeks vajadusteks. A. M. töötuks jäämisel vormistati laenuleping ümber avaldaja nimele. Avaldaja töötab alates oktoobrist 2013 Kadrina Sport OÜ-s netotasuga 280 eurot, millest oleks võimalik tasuda võlgnevust osamaksetena 50 eurot kuus. Avaldajaga koos elavad tema kaks last, kellest 7-aastane tütar läks Kadrina Keskkooli 1. klassi, ning perekonna kodu kaotamine mõjutaks neid väga raskelt.
2.Sissenõudja, AS SEB Pank ei nõustunud avaldusega. Puudutatud isik teatas, et avaldaja võlgnevus sissenõudjale moodustab 15 776,71 eurot. Avalduse rahuldamisel ajatatakse võlgnevuse tasumine ca 26 aasta peale. Nii pikaajaline täitmise ajatamine ei vasta täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 mõttele. Elukoha kaotamise korral on täitmise ajatamise eesmärgiks anda võlgnikule aega uue elukoha leidmiseks, arvestades seejuures sissenõudja huvisid. Avaldajal tekkisid probleemid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega juba novembris 2011. Sissenõudja hoiatas avaldajat korduvalt, et laenulepingu mittetäitmisel on ta sunnitud algatama täitemenetluse. Akti vara (korteriomandi
XXX,)
arestimise kohta sai avaldaja kätte 30.01.2013. Avaldajal on olnud piisavalt aega uue elukoha leidmiseks, samuti oli avaldajal võimalus realiseerida hüpoteegiga koormatud korteriomand vabatahtlikult enne täitemenetluse alustamist.
3.Kohtutäitur R. Pärs leidis, et täitemenetluse 25 aasta peale ajatamine on ebamõistlik. Täitemenetluse eesmärgiks on rahuldada sissenõudja nõue võimalikult kiiresti. 25 aasta peale ajatamisel sissenõudja nõue aegub. On võimalik, et sundmüügist saadav raha ei kata sissenõudja nõuet.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 26. novembri 2013 määrusega K. Talingu avalduse täiteasjas nr 158/2012/2344 täitemenetluse ajatamiseks ja pikendamiseks rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruse kohaselt on kohtutäituri poolt 30.01.2013 koostatud kinnisvara arestimise akti järgi sissenõudja avalduse alusel avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus 08.11.2007 notariaalselt tõestatud kokkuleppe täitmiseks täiteasjas nr 158/2012/2344. Täitmisteate ja kinnisvara arestimise akti kohaselt on sissenõudja nõude suuruseks avaldaja vastu 14 816,26 eurot. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Täitemenetluse seadustiku eesmärk on sissenõudjate nõuete võimalikult kiire rahuldamine. Täitemenetluse ajatamise avalduse rahuldamiseks on oluline tuvastada, et täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane, st et see rikub oluliselt võlgniku või tema ülalpeetavate õigusi. Avaldajal ei ole vaidlust täitemenetluse algatamise seaduslikkuse ega sissenõudja nõude suuruse üle. Avaldaja esitatud tõendite ja seletuste kohaselt on tema perekonna sissetulek 352 eurot, sh palk 193 eurot,
töövõimetuspension 140 eurot ja peretoetus 19 eurot. Täitemenetluse ajatamisel ja avaldaja pakutud viisil võlgnevuse tasumise lubamisel kuluks avaldajal nõude rahuldamiseks 296 kuud (14 816,26/50) ehk 24,70 aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Avaldaja pakutud viisil täitemenetluse ajatamisel enamus sissenõudja nõudest aeguks 10 aasta möödumusel, millega kohus rikuks sissenõudja õigusi. Seetõttu ei ole avaldus põhjendatud. Avaldaja sissetulekute suurus ja avaldaja ülalpidamisel olev alaealine laps ei võimalda täitemenetlust peatada. Riigikohus on leidnud (3-2-1-79-12), et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Sissenõudja ei ole üldse nõus täitemenetluse ajatamisega. Täitemenetluse kuni kuueks kuuks peatamisega ei ole avaldaja nõus, sest leiab, et selle aja jooksul ei suuda ta nõuet täita. TMS §-st 45 ja eelviidatud Riigikohtu lahendist lähtudes maakohus ei nõustunud avaldaja täitemenetluse ajatamise põhjendustega ja jättis avalduse rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.K. Taling esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. novembri 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määruskaebuse esitaja avaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus avalduse rahuldamata, mis on avaldaja ja tema laste (kellest üks on alaealine) suhtes selgelt ülekohtune ning arvestab vaid sissenõudja huve. Kohus jättis avaldaja väited täiesti kõrvale.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.AS SEB Pank vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) käsitles kohus avaldust põhjalikult ja leidis, et avaldus ei ole põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohus tegutses ainult sissenõudja huvides; 2) oli määruskaebuse esitaja ja vastustaja vahel sõlmitud 16.03.2010 laenuleping nr 2010005101. Kaebuse esitaja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Viimane laenu tasumine toimus 07.11.2011. 2012. a maksti vaid 8,59 eurot. Laenulepingust tulenevad vastustaja nõuded muutusid sissenõutavaks 29.06.2012. Täitmisavalduse hüpoteegi realiseerimiseks esitas vastustaja alles 05.12.2012. Enne täitmisavalduse esitamist andis vastustaja kaebuse esitajale võimalusi võla tasumiseks täitemenetlust algatamata. AÕS § 325 lg 1 alusel võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kui hüpoteegiga tagatud nõue on muutunud sissenõutavaks, siis on hüpoteegipidajal õigus nõuda võlguoleva summa tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadavast summast ning kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. 14.11.2013 kohtuistungil avaldaja kinnitas, et tal ei ole võimalik laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Lähtudes eeltoodust saab järeldada, et täitemenetlus võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane;
3) ei vasta avaldaja taotlus täiteasja ajatamiseks TMS § 45 mõttele ega Riigikohtu seisukohale. Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-79-12), et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Samas on Riigikohus märkinud, et täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. TMS § 45 kohaselt peab kohus arvestama lisaks võlgniku õigustele ka sissenõudja huvide ja õigustega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust võlgniku ülalpidamisel olev 7-aastane laps ja tema sissetulekute vähenemine. Neid asjaolusid ei saa lugeda erandlikeks. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
7.Kohtutäitur R. Pärs palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruskaebuses toodud ühtegi asjaolu, miks peaks maakohtu määrust muutma; 2) soovib avaldaja võlgnevust tasuda igakuiselt 50 eurot. Võlgnevuse suurus on hetkel 14 816,26 eurot (ilma kohtutäituri tasuta) ehk sel juhul tasuks avaldaja võlgnevust ca 25 aastat, mis on ebamõistlikult pikk aeg. Kuna TsÜS § 157 lg 1 järgi on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, siis vähemalt sellest tähtajast võiks lähtuda, kuigi isegi 10-aastane tähtaeg võib sissenõudja seisukohast vaadatuna tunduda väga pikk; 3) nähtub kohtutäiturite infosüsteemist Täitis, et määruskaebuse esitajal on täitmisel 9 nõuet kokku summas 24 503,68 eurot (koos kohtutäituri tasudega). Esimene toimik on avatud 2010. a ja see on tänaseni tasumata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu seisukoht, et K. Talingu avaldus täitemenetluse ajatamiseks tuleb jätta rahuldamata, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid käesolevas määruses.
9.Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu 12.06.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 väljendatud seisukohale TMS § 45 kohaldamise kohta. Nimetatud lahendis on leitud, et isegi juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud (nt võlgnikul on väikesed lapsed), ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine olla pikaajaline, vaid üldjuhul on see võimalik kuudepikkuseks ajavahemikuks. K. Taling on taotlenud võlgnevuse täitmise ajatamist 25 aastaks ning maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et sellisel viisil võlgnevuse täitmise ajatamine ei ole kooskõlas TMS § 45 eesmärgiga. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Viru Maakohtu 10.09.2013 määrusega peatati sundtäitmine käesolevas asjas kuni täitmise ajatamise lahendi jõustumiseni ning K. Talingul on olnud piisavalt aega üürikorteri otsimiseks.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.