2-11-36643/65 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

1.04.08.2011.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles hilisemaid muudatusi ja täpsustusi arvestades paluti kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitis 1943,04 eurot ning kohtu poolt määratud suuruses hüvitis mittevaralise kahju eest. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 29.09.2003–06.04.2010.a teenindajana. Kuni 31.03.2007.a töötas ta xxxxxxxxxxxx kaupluses. Pärast hageja sattumist vastuollu kaupluse juhataja M U anti hagejale tööülesandeid, mis tema tööülesannete hulka varem ei kuulunud, nimelt akende pesemine. Kuna Lasnamäe kaupluses ei makstud teenindajatele akende pesemise eest (erinevat Magistrali Kaubanduskeskuses asunud kauplusest), oli see tööandja omavoli. Akende pesemine oli hagejale ka tervislikel põhjustel vastunäidustatud – 2001.a opereeriti hageja vasaku käe ja 2007.a juunis parema käe karpaalkanali ummistust. Pärast kaupluse akende pesemist halvenes hageja käte tervislik seisund kiiresti. Hageja teavitas kaupluse juhatajat arstitõendi esitamisega oma käte seisundist. Hageja avalduse peale kontrollis kaupluse töötingimusi tööinspektor S K. Tööinspektori külastusele järgneval päeval, so 14.03.2007.a, kutsuti hageja kostja personaliosakonda. Seal kasutati hageja suhtes väidetavalt 2 tunni jooksul psühhoterrorit. Personaliosakonna töötaja L K üritas sundida hagejat kirjutama alla lahkumisavaldusele. Kuna hageja keeldus lahkumisavaldusele alla kirjutamast, teavitas müügijuht S O, et hageja viiakse temalt nõusolekut küsimata üle Mosaic kauplusse Mustamäele Magistrali Kaubanduskeskuses. Hageja leidis, et tööandja ei pidanud nimetatud konflikti lahendamisel kinni kostja kehtivatest sisekorraeeskirjadest, mille p 11.6 kohaselt lahendatakse tööandja ning töötaja konflikt kolmanda isiku juuresolekul, kelleks oleks pidanud olema kostja äriühingus määratud isik. Järgmisel päeval oli hageja sunnitud kutsuma paanikahoo ja ärevushäire tõttu kiirabi. Juhtumi järgselt tekkis hagejal ka astmaatiline bronhiit. 01.04.2007.a asus hageja tööle Magistrali Kaubanduskeskuse Mosaic kauplusse (edaspidi ka Magistrali kauplus). Hageja töötingimused muutusid üleviimisel Lasnamäelt Magistrali kauplusesse oluliselt halvemaks. Kaupluse ruumid olid väiksemad ja umbsed, suvel oli konditsioneeri puudumisel väga palav. Töökoht asus hageja elukohast varasemast tunduvalt kaugemal, ühistranspordivahendites tuli tööleminekuks ümber istuda. Üleviimisega langes hageja töötasu 9238 kroonilt 4517,40 kroonile. Hageja pöördus halvenenud töötingimuste pärast 13.06.2007.a töötervishoiuarsti poole. Pärast kaupluse külastamist ja terviseuuringu läbiviimist soovitas töötervishoiuarst viia hageja üle teise kauplusse. Hageja väitel näitas läbiviidud terviseuuring, et astma on tekkinud psühholoogiliste üleelamiste pärast, so on psühhosomaatiline. Hageja taotles korduvalt tagajärjetult enda teise kauplusse üleviimist, erinevalt teistest müüjatest talle seda ei võimaldatud. Hageja töötas Magistrali kaupluses kolm aastat ja kannatas kogu aeg astma pärast õhupuuduse all. Töö juures tarvitati alkoholi, tööajast ei

Tsiviilasi nr: 2-11-36643 peetud kinni ja kollektiivisisesed suhted olid väga halvad. Esines distsipliinirikkumisi, mille puhul pidi hageja teiste pärast valetama. Teised müüjad võtsid kassast juhataja Ü V teadmisel oma tarbeks raha. Kaupluses oli halb töökorraldus, kuna tööandja ei lahendanud kaastöötajatega tekkinud konflikte. Hageja, kellele selline vastuvõtmatu olukord mõjus tervistkahjustavalt, ei saanud pidevas vallandamise hirmus midagi ette võtta. Hageja leidis, et kuna ta oli mõlemas kaupluses parim töötaja, tekitas ta teistes töötajates kadedust. Seetõttu hakati teda diskrimineerima ning taga kiusama. Hageja töötas vastutulelikkusest ka käeluumurru paranemise ajal. Kui hageja teatas kaupluse juhatajale korrarikkumistest kaupluses, teavitas juhataja sellest teisi töötajaid. Seejärel pöördus kollektiiv hageja vastu. Hageja elas seda rängalt üle ja tal tekkisid unehäired. Hagejat traumeeris ka vahejuhtum, kui kaupluse juhataja käskis tal siseneda personaalse koodiga umbes 7000 kroonise puudujäägiga kassasse. Puudujääk tulenes plaani täitmiseks tehtud lubamatutest näilistest müügitehingutest. Sellest sündmusest paari kuu möödumisel langesid hageja juuksed kolme nädala jooksul välja. Hageja pöördus sellest tulenevalt korduvalt arstide poole. Analüüside tulemusel leiti, et põhjus ei ole füüsilises tervises, vaid psühhosomaatiline. Hagejal ei olnud võimalik vaatamata viisa olemasolule sõita Moskvasse juuste probleemi tõttu eriarstile, kuna kaupluse juhataja ei lasknud teda töölt vabaks. Tööalane kiusamine jätkus ka hiljem, kaupluse juhataja otsuse kohaselt pidi hageja hakkama varasemast pool tundi varem tööle tulema. 29.01.2010.a oli hageja sunnitud kutsuma endale ärevushäire tõttu kiirabi ning jäi kaheks kuuks töövõimetuslehele. Kuigi arst hindas täieliku taastumise ajaks kuus kuud, naasis hageja kaupluse juhataja korduvate rahulolematute päringute tõttu 01.04.2010.a tööle. 01.04.2010.a ja 03.04.2010.a oli hagejal tööle tulles vererõhk kõrge. Kuna 03.04.2010.a õhtuks tõusis vererõhk veel kõrgemale, oli hageja sunnitud kutsuma endale kiirabi. Kaupluse juhataja avaldas telefoni teel rahulolematust korduvalt kiirabi kutsumise pärast. Kuigi haigusleht kestis kuni 06.05.2010.a, läks hageja 06.04.2010.a tööle, kuid ta vabastati koondamise tõttu. Hageja kirjutas erakorralisele ülesütlemisele koondamise tõttu alla, kuna oli väga haige. Hageja leidis, et talle oleks pidanud pakutama teist tööd, mida kostja aga ei teinud. Sisuliselt ebaseaduslik koondamine süvendas hageja depressiooni. Töölepingu lõpetamise ajal oli hageja töövõimetuslehel ärevushäire ja depressiooni tõttu ning ei saanud õigesti aru, millele alla kirjutas. 2010.a juunis tuvastati hagejal püsiva töövõime kaotus 80%. Hageja väitel on nii arstid kui ka Terviseamet tuvastanud juuste väljalangemise põhjusena stressi. Hageja leidis, et kostja ei ole taganud hagejale psühholoogilist tervist tagavate töötingimuste olemasolu. Kostja on oma tegevusega tekitanud lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisega (töötervishoiunõuete tagamata jätmisega) varalist ja mittevaralist kahju. Mittevaraline kahju seisneb psüühilistes üleelamistes ja juuste kaotuses. Pidevatele arstikülastustele kulunud aeg on samuti vähendanud hageja elukvaliteeti. Hagejal on kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus ja olulised psüühikahäired ning närvitegevuse häired, samuti heaolu langus. Seoses haigusega on langenud hageja sissetulek, mis tekitab hagejale üleelamisi. Üleelamised seoses sissetuleku langusega on ka seetõttu, et ravi Saksamaal koos sõidukuludega maksaks 20 000 eurot. Enne haigestumist saadud sissetuleku korral oleks hageja heaolu olnud praegusest paremal tasemel. Õigusvastane tegevus väljendub kostja töötajate S O, L K, M U ja Ü V käitumises. Hageja on esitanud neile kõigile pretensioone nende ebaseadusliku tegevuse ja kodukorrast mittekinnipidamise kohta. Hageja hinnangul tuleb kostjalt mõista välja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma. Hageja on kandnud ka varalist kahju. Tööstressi ja juuste väljalangemise tõttu on hageja pidanud tegema kulutusi arstivisiitidele (sõidupiletid, kütusekulu, hotellikulu, visiiditasud,