Määruskaebuse esitaja (võlgnik): PHD Tööjõud OÜ (pankrotis, RK:11641216), seaduslik esindaja juhatuse liige Teet Raatsin
esindajad Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 26. septembri 2013.a määruse lõppjäreldused ja resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt kohtumääruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta PHD Tööjõud OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel.
Tartu Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) pankrotiavaldus PHD Tööjõud OÜ suhtes. 23. aprilli 2013 määrusega nimetati PHD Tööjõud OÜ-le ajutiseks halduriks Sirje Tael. 24. aprillil 2013 esitas pankrotihaldur PHD Tööjõud OÜ-le järelepärimise raamatupidamisdokumentide saamiseks, mille täitmisest PHD Tööjõud OÜ juhatuse liige Teet Raatsin keeldus. T. Raatsin viitas, et raamatupidamisdokumentide esitamine teeks selle informatsiooni kättesaadavaks ka
kriminaalmenetluses süüdistuse esindajatele. Äriühingu juhatuse liige tugineb vaikimisõigusele eelkõige seetõttu, et PHD Tööjõud OÜ on teinud tehinguid ka äriühinguga RKO Platvorm OÜ. Hetkel on aga Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi nr 12930000422, milles on kahtlustatavateks nii T. Raatsin kui ka RKO Platvorm OÜ.
2.Tartu Maakohtus toimus 13. mail 2013 kohtuistung, kus kohus selgitas PHD Tööjõud OÜ juhatuse liikmele, et kui tehingute suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, siis võib võlgnik nende tehingute kohta andmete ja dokumentide esitamisest keelduda. Muul juhul tuleb teave anda, tuleb nimetada PHD Tööjõud OÜ varad ja töötajad. Ainsad dokumendid, mis võivad välja jääda on need, mis on seotud RKO Platvorm OÜ tehinguga.
3.Tartu Maakohtu 23. mai 2013 määrusega kuulutati kell 16.00 välja PHD Tööjõud OÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. 2. juuli 2013 määrusega kohustas kohus PHD Tööjõud OÜ (pankrotis) juhatuse liiget Teet Raatsinit esitama pankrotihaldur Sirje Taelale hiljemalt 1. augustiks 2013 vastus ajutise pankrotihalduri järelepärimisele ning perioodi aprill 2011 kuni 23. aprill 2013 raamatupidamise algdokumendid ja raamatupidamisregistrid.
4.T. Raatsin kohtu määrust ei täitnud. Võlgnik esitas kohtule taotluse tuvastada pankrotiseaduse vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega. Taotluse kohaselt tuleb kontrollida, kas pankrotihaldurile dokumentide mitteesitamise kriminaalõiguslik karistamine (mitte ainult karistusseadustiku mõttes, vaid ka aresti, trahvi ja sundtoomise osas, mis on oma olemuselt kriminaalõigusliku iseloomuga), on kooskõlas legitiimsuse ja õigusselguse põhimõtetega põhiseaduse § 13 teise lõike tähenduses koosmõjus põhiseaduse § 22 kolmanda lausega ning Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni ning Euroopa Põhiõiguste Hartaga.
5.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidles vastu T. Raatsini taotlusele ning esitas taotluse T. Raatsini trahvimiseks PankrS § 89 lg 1 alusel. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-120-03 ja PS § 22 lg-st 3 võib järeldada, et mittesüüstamise privileeg ei kohaldu ka pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses teabe andmise kohustusega antud selgitusi ei või kasutada isiku vastu kriminaalmenetluses. Enese mittesüüstamise põhimõtte rakendamine kaitseb isikut ning tagab, et kaasaaitamiskohustusega seotud menetlustes antud selgitusi ei saaks isiku vastu hilisemalt süüstavatena kasutada.
6.Ka pankrotihaldur S. Tael vaidles võlgniku taotlusele vastu. Halduri vastuväidete kohaselt on seadusandja ette näinud, et võlgnikul on kohustus esitada andmeid äriühingu vara ja võlgade kohta. Tegemist ei ole enda süüstamisega, vaid seadusest tuleneva kohustuse täitmisega. Seadus ei kohusta juhatuse liiget andma enda vastu süüstavaid ütlusi ega hinnanguid, vaid kohustab üle andma äriühingu dokumentatsiooni. Taotlus pankrotiseaduse teatud osas põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks on liialt üldine ning sellest ei nähtu, kas väidetav põhiõiguste rikkumine võiks tulevikus aset leida või milles see rikkumine võiks seisneda. Sisuliselt on tegemist abstraktse normikontrolliga. Niisuguse abstraktse normikontrolli taotlus ei ole lubatud.
MAAKOHTU LAHEND
7.Tartu Maakohus määras 26. septembri 2013 määrusega T. Raatsinile trahvi summas 200 eurot Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määruse täitmata jätmise eest. Kohus jättis rahuldamata T. Raatsini taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on pankrotiseaduse regulatsioon võlgniku kohustuse kohta anda pankrotimenetluses teavet, esitada dokumente ja võtta pankrotimenetlusest osa (PankrS §-d 85, 87) ning tagajärjed eelnimetatud kohustuste täitmata jätmise puhul (PankrS § 89) proportsionaalsed ja kooskõlas põhiseadusega. Kohus ei jäta kohaldamata PankrS § 89 ja ei ole varasemalt jätnud kohaldamata PankrS §-e 85, 87, sest nimetatud sätted ei ole vastuolus põhiseadusega ja sellega seoses ei käivitu ka pankrotiseaduse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust (PSJKS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluses ei ole mittesüüstamise privileegi kohaldamine absoluutne õigus, menetlusosaline peab siiski täitma talle seadusega sätestatud kohustusi. Pankrotihalduri 24. aprilli 2013 järelepärimisega ja Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määrusega on küsitud võlgniku raamatupidamise algdokumente ja raamatupidamisregistreid ning mitte palutud võlgnikul anda seletusi või hinnanguid, mistõttu ei ole antud juhul üldse tegemist enesesüüstamise olukorraga. PankrS §-des 85, 87 sätestatud kohustuste täitmisest keeldumine eeldab keeldumisõiguse kasutamise objektiivset põhjendamist. Võlgnik ei ole toonud välja, milline on kriminaalasja nr 12930000422 puutumus 2. juuli 2013 kohtumääruses küsitava teabega ja PankrS §-s 85 sätestatud teabe andmise kohustusega. Kriminaalasjas nr 12930000422 on süüdistatavateks R.P, T. Raatsin ja OÜ RKO Platvorm ning mitte pankrotivõlgnik PHD Tööjõud OÜ. Samuti ei käsitleta antud kriminaalasja raames väidetavaid tehinguid PHD Tööjõud OÜ-ga (pankrotis). PHD Tööjõud OÜ (pankrotis) juhatuse liige T. Raatsin on pankrotimenetluses kohustatud teavet andma mitte enda kui füüsilise isiku kohta, vaid nõutav teave puudutab äriühingut. Kohus määras T. Raatsinile trahvi. PHD Tööjõud OÜ (pankrotis) juhatuse liige T. Raatsin on jätnud täitmata pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse. Käesoleva ajani on vastamata halduri 24. aprilli 2013 järelepärimine ning Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määrus, esitamata raamatupidamise dokumendid ja T. Raatsin ei ole osutanud haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Seetõttu leiab kohus, et on vajalik PHD Tööjõud OÜ (pankrotis) juhatuse liikme T.Raatsini trahvimine PankrS § 89 lg 1 alusel summas 200 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.T. Raatsin esitas Tartu Maakohtu 26. septembri 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus täielikult tühistada ning algatada Tartu Ringkonnakohtul põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kontrollimaks, kas pankrotiseadus on vastuolus põhiseadusega osas, mis puudutab võlgniku õigust dokumente mitte esitada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) toimub pankrotikuritegude menetlemine tihti järgmiselt: võlgnik esitab sunni all pankrotihaldurile äriühingu raamatupidamisdokumendid; pankrotihaldur esitab kogutud tõendid uurimisasutusele; tõendid edastatakse prokuratuuri, neid kasutatakse süüdistusaktis ja kohtumenetluses isikute vastu; isikud mõistetakse süüdi. Raamatupidamisdokumendid on võlgnik esitanud sunni all, seetõttu on sellise tõendi kasutamine vastuolus EV Põhiseaduse § 22 lg-s 3, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artiklis 6 ja Euroopa Põhiõiguste Harta artiklis 47 sätestatuga. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust raamatupidamisdokumente mitte esitada, seega on seaduseandja eesmärk olnud seada absoluutne enese süüstamise kohustus. Sellisel moel saadud andmeid ei tohi aga demokraatlikus õigussüsteemis isiku vastu kasutada. OÜ PHD Tööjõud on teinud tehinguid muuhulgas äriühinguga RKO Platvorm OÜ. Käesoleval ajal on aga Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi nr 12930000422, milles on kahtlustatavaks tehtud nii Teet Raatsin kui ka RKO Platvorm OÜ. Seega esitades pankrotimenetluses
äriühingu PHD Tööjõud OÜ raamatupidamisdokumente pankrotihaldurile või kohtule, oleksid need kättesaadavad uurimisasutustele ja kasutatavad seeläbi Teet Raatsini enda vastu kriminaalmenetluses; 2) kinnitas Maksu- ja Tolliameti esindaja 13. mai 2013 kohtuistungil, et kavatseb esitada T. Raatsini (võimalik, et ka äriühingu PHD Tööjõud) suhtes kuriteoteate. Isiku allutamine sellises olukorras absoluutsele kaasaaitamiskohustusele on aga vastulus põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega. Euroopa Inimõiguste Kohus märkis viidatud lahendis (JB versus Šveits), et teemal, kas isikut võidakse hiljem karistada või mitte, ei pea hakkama spekuleerima. Kui riigivõimu esindaja ei suuda hilisemat karistamist välistada, on isikul õigus keelduda tõendite esitamisest; 3) asus maakohus seisukohale, et ainsad dokumendid, mis võivad välja jääda, on need, mis on seotud RKO Platvorm OÜ tehinguga. Pankrotimenetluses aga puudub säte, mis oleks sellise seisukoha aluseks. Samuti moodustavad äriühingu raamatupidamisdokumendid ühtse terviku. Kui kohus aktsepteerib PHD Tööjõud OÜ juhatuse liikme vaikimisõigust osade raamatupidamisdokumentide osas, siis peab sellest õigusest tulema juhatuse liikmele õigus iseseisvalt otsustada, milliseid dokumente esitada ja milliseid mitte, sest ainult äriühingu juhatuse liige saab teada, millised raamatupidamisdokumendid võivad teda potensiaalselt süüstada. Samas ei ole aga äriühingu raamatupidamist võimalik pidada ega ajutisele haldurile esitada n-ö poolikult. Sellisel juhul esitaks T. Raatsin ajutisele haldurile teadlikult valeandmeid, mis on omakorda kriminaalkorras karistatav tegevus, samas ka pankrotihalduri tegevuse takistamine; 4) on ekslik maakohtu järeldus, et pankrotimenetluses kogutud tõendeid ei saa kasutada isiku vastu kriminaalmenetluses süüstavate tõenditena. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 15. aprilli 2013 vastuse kohaselt on alates 1. septembrist 2011 muutunud kriminaalmenetluse seadustiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimise võimalusi käsitlev säte, mistõttu ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-57-07 nimetatud sunni all saadud seletuste kasutamise keeld enam asjakohane. Prokurör lisas, et samasugune loogika käib ka sunni all saadud dokumentide, sh raamatupidamisdokumentide, kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Kohtumääruse õiguslike põhjenduste osas tuleb arvestada ka käesolevas ringkonnakohtu määruses märgitut. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et PankrS § 85 on vastuolus Põhiseaduse § 22 lg-ga 3 osas, milles see kohustab pankrotivõlgniku juhatuse liiget andma pankrotimenetluse asjaomastele organitele muuhulgas ka niisugust teavet, mis võib kaasa tuua või mida võidakse kasutada tõendina juhatuse liikme või tema lähikondse suhtes läbiviidavas kriminaalmenetluses. PankrS § 85 sätestab võlgnikule pankrotimenetluses ulatusliku kohustuse anda teavet, mis on vajalik pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks. Pankrotimenetluse peamised eesmärgid on sõnastatud PankrS §-s 2. Nendeks eesmärkideks on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel seaduses sätestatud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu, samuti võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
Pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks vajalikku teavet võlgniku varalise seisundi ning seda mõjutavate suhete kohta omab kõigi teiste pankrotimenetluse osalistega võrreldes vaieldamatult enim võlgnik ise. Juriidilisest isikust võlgniku puhul omab vastavat teavet eelduslikult juhtorgani liige, kes PankrS §-de 90 ja § 19 lg-te 1 ja 3 koosmõjus on kohustatud pankrotimenetluse organitele teavet andma. Ringkonnakohtu arvates on ilmne, et ilma võlgniku poolt antava teabeta ei oleks pankrotimenetluse eesmärkide saavutamine võimalik. Sellest tulenevalt on põhjendatud võlgnikule piiramatu teabe andmise kohustuse kehtestamine ning vajadusel selle kohustuse täitmise tagamiseks sunnivahendite kohaldamine (PankrS § 89).
11.PankrS § 85 ei sätesta teabe andmisel piiranguid ega erandeid, mis võimaldaksid võlgnikul esitada teavet valikuliselt, keeldudes andmast nt niisugust teavet, mis võlgniku arvates võib kaasa tuua tema suhtes süüteomenetluse või mida võidaks kasutada tõendusmaterjalina juba käimasolevas süüteomenetluses. Pankrotimenetluse eesmärkide saavutamine ei oleks võlgnikult saadava teabeta üldjuhul võimalik. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks määruskaebuse esitaja seisukohta, et võlgnikul (juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmel) tuleks võimaldada pankrotimenetluse läbiviimiseks vajaliku teabe andmisest keelduda ka juhul, kui tegemist on andmetega, mis viitavad isiku poolt süüteo toimepanemisele. Võlausaldajate huvi pankrotimenetluse korrakohase läbiviimise, võlgniku vara täieulatusliku väljaselgitamise ja nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise vastu kaalub üles võlgniku huvi jätta teatud andmed avaldamata.
12.Ringkonnakohus märgib, et kohustus anda oma varaliste suhete kohta ulatuslikku teavet kehtib ka maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel (Maksukorralduse seaduse ehk MKS §§ 60-63). Seejuures on MKS § 64 lg 1 punktis 6 kehtestatud erand, mis võimaldab isikul (maksukohustuslasel) keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest seoses niisuguste küsimustega, millele vastamine tähendaks enda või oma lähikondse süüditunnistamist õigusrikkumises. Pankrotiseaduse § 85 niisugust erandit teabe andmise kohustuse ulatuse osas ei kehtesta. Ringkonnakohtu arvates puudub alus eeldada, et pankrotiseaduse vastava regulatsiooni puhul oleks tegemist lüngaga. Seega puudub alus analoogia kohaldamiseks MKS-ga ning õigeks ei saa pidada maakohtu seisukohti, mille kohaselt võlgnikul oleks õigus keelduda teabe andmisest seonduvalt RKO Platvorm OÜ-ga tehtud tehingutega (kohtumääruse põhjenduste p 1.6). Pankrotiseaduse eesmärgid ei ole samastatavad maksumenetluse eesmärkidega ning maksuhalduril on seadustest tulenevalt võrreldes pankrotihalduriga endal ulatuslikumad võimalused saada menetluse läbiviimiseks vajalikku teavet. Muuhulgas on maksuhaldur ja/või Maksu- ja Tolliamet oma pädevuse piires kohtuväliseks menetlejaks väärteoasjades ja uurimisasutuseks kriminaalmenetluses. Ringkonnakohus rõhutab, et PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muuhulgas ka võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine ning halduril või kohtul tuleb PankrS § 28 järgi reageerida kahtlustele, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on olnud kuriteo tunnustega tegu.
13.Iseenesest on põhjendatud määruskaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt võib PankrS §-s 85 sätestatud teabe andmise kohustus (kaasaaitamiskohustus) kujutada riivet Põhiseaduse § 22 lg-s 3 sätestatud õigushüve suhtes. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku (juhatuse liikme) õigusi kaitsevad kriminaalmenetluse läbiviimisel kehtivad standardid tõendite kogumise kohta. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse kriminaalmenetluses tõend lubamatuks, kui selle kogumisel on oluliselt rikutud tõendite kogumise nõudeid ja korda. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetlusvälise toiminguga kogutud tõendi kasutamine võib olla lubamatu siis, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud kriminaalmenetluslikke garantiisid, sh PS § 22 lõikest 3 ja
KrMS § 34 lg 1 punktist 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele (RKKKo 10.03.2011 nr 3-1-1-116-10, p 8). Riigikohus on ka nentinud, et tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi kriminaalmenetluses lubamatust, kuna üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust (seega KrMS §-s 339 sätestatut) ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest tulenevat avalikku menetlushuvi (RKKKo 28.04.2011 nr 3-1-1-31-11, p 15).
14.Alates 01.09.2011 loetakse KrMS § 339 lg 1 p 12 alusel expressis verbis kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kohtulikul arutamisel ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega mittearvestamist. Arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat (vt Riigikohtu koduleheküljel avaldatud 2012.a lühianalüüsi enese mittesüüstamise privileegi rakendamise kohta kohtupraktikas) võib asuda seisukohale, et kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist kujutaks endast ka PS § 22 lõikes 3 toodud keelu rikkumisega saadud tõendi kasutamine kriminaalmenetluses. Riigikohus on samuti märkinud, et kriminaalmenetluses on isikule tagatud mitmed menetluslike garantiidena käsitatavad põhiõigused, mida teistes menetlusliikides pole ette nähtud. Oluline koht selliste kriminaalmenetluslike garantiide hulgas on enese mittesüüstamise privileegil (RKKKo 17.02.2004, nr 3-1-1-120-03, p 16). Ringkonnakohtu arvates on ka pankrotimenetlusele laiendatav Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-39-05 (p 15) väljenduv seisukoht, mille kohaselt juhul, kui isik annab pankrotimenetluses haldurile või kohtule tõendeid, alludes PankrS §-st 85 tulenevale teabe andmise kohustusele, ning hiljem alanud kriminaalmenetluses kasutab ta PS § 22 lõikes 3 ja KrMS § 34 lg 1 punktis 1 sätestatud õigust tõendite andmisest keelduda, vaieldes seejuures pankrotimenetluses antud seletuste, dokumentide ja muude asjade kriminaalmenetluses tõendina kasutamise vastu, siis ei või süüdistus tugineda kriminaalmenetluses pankrotimenetluse käigus võlgniku või tema juhatuse liikme antud tõenditele. Kui seda printsiipi ei järgita, siis kaotab PS § 22 lõikest 3 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 34 lg 1 punktist 1 tulenev süüdistatava õigus mitte olla sunnitud aitama kaasa enda (või oma lähedaste) poolt toime pandud kuriteo tõendamisele mõtte (RKKKo 22.10.2007, nr 3-1-1-57-07, p 14). Seejuures tuleb rõhutada, et erinevalt MKS § 64 lg 1 p-st 6 ei näe PankrS § 85 ette isiku õigust keelduda pankrotimenetluse läbiviimiseks vajaliku teabe andmisest.
15.Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et prokuratuurile kui riigi täidesaatva võimu esindajale laieneb PS §-s 14 sätestatud õiguste ja vabaduste tagamise kohustus. Muu hulgas peab prokuratuur arvestama süüteomenetluse läbiviimisel põhiseadusest, st ka PS § 22 lõikest 3 tulenevate nõuetega (RKPJKo 10.06.2010, nr 3-4-1-3-10, p 16). Seega tuleb prokuratuuril igas konkreetses situatsioonis hinnata, kas pankrotimenetluses kogutud teabe kasutamine süüteomenetluses tõendina on lubatav või mitte. Kriminaalmenetluse seadustiku § 2 punktist 1 koostoimes PS § 22 lõikega 3 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 34 lg 1 punktist 1 ning samuti juba eelviidatud Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-116-10 tuleneb, et kui süüteomenetluses kasutatakse isiku vastu lubamatut tõendit, saab isik tõendi kasutamise vaidlustamise tulemusel menetlusest n-ö kõrvaldada lasta. Tõendi lubatavuse vaidlustamise õigus tuleneb ka Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, mis sätestab õiglase kohtupidamise printsiibi. Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud seisukohtadele on seostatuna maksumenetluses kehtiva kaasaaitamiskohustusega asunud õiguskantsler oma 18.11.2013.a kirjas nr 61/120082/1304853, mis on kättesaadav õiguskantsleri veebileheküljel.
16.Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega, et pankrotimenetluses sunni mõjul kogutud tõendeid saab kriminaalmenetluses süüstavate tõenditena kasutada üksnes niivõrd, kuivõrd tõendite kogumise viis ei ole olnud vastuolus PS § 22 lg-s 3 ja KrMS § 34 lg 1 p-s 1 sätetatuga. Ehkki enesesüüstamise keeldu rikkudes saadud tõendi kasutamise lubamatuse kohta puudub sõnaselge säte nii pankrotiseaduses kui kriminaalmenetluse seadustikus, on võlgniku või tema lähikondsete põhiseaduslikud õigused tagatud Riigikohtu selge praktika alusel. Seega puudub ringkonnakohtu arvates alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt on pankrotiseaduse regulatsioon võlgniku kohustuse kohta anda pankrotimenetluses teavet, esitada dokumente ja võtta pankrotimenetlusest osa (PankrS §-d 85 ja 87) ning tagajärjed nimetatud kohustuste täitmata jätmise puhul (PankrS § 89) proportsionaalsed ja kooskõlas põhiseadusega, mistõttu ei käivitu pankrotiseaduse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (PSJKS § 4 lg 3). Ringkonnakohus ei pea TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel vajalikuks korrata maakohtu määruse sellekohaseid põhjendusi, nõustudes nendega täielikult (v.a kohtumääruse p 1.6 osas, milles kohus pidas võimalikuks vabastada isik teabe andmisest seoses kriminaalasja nr 12930000422 menetlemisega). Loetelu dokumentidest, mille esitamiseks on võlgniku juhatuse liige T. Raatsin kohustatud, on toodud Tartu Maakohtu 2. juuli 2013.a kohtumääruses.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.