Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

17.04.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 71 478,79 eurot. Hageja taotluse 08.02.2012 protokolli parandamiseks jättis kohus rahuldamata. Hageja menetluskulud jättis kohus kostja kanda. 24.05.2012 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 17.04.2012 otsuse peale, paludes tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, määrata kindlaks menetluskulude jaous ja mõista kostja menetluskulud välja hagejalt. 11.12.2012 otsusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 17.04.2012 otsuse. 10.01.2013 esitas hageja ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 11.03.2013 määrusega asjas nr 3-7-1-2-22 menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. 04.11.2013 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-41566 välja kostja pankroti. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis 22.11.2013 määrusega hagi läbi vaatamata, lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda. Pankrotiseaduse § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kuivõrd kohus on 04.11.2013 välja kuulutanud kostja pankroti (tsiviilasjas nr 2-13-41566), tuleb kohtul jätta käesolev hagi pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Hageja saab teostada oma nõudeõigust pankrotimenetluse raames. Kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd hagi on jäetud läbi vaatamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus 10.04.2013 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu 22.11.2013 määruse resolutsiooni punkti 2, millega kohus lõpetas tsiviilasjas menetluse ja resolutsiooni punkti 3, millega kohus jättis kostja (pankrotis) menetluskulud hageja kanda ning teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 2 osas märgib hageja, et hagi läbi vaatamata jätmisel ei lõpetata menetlust TsMS 46. ptk mõttes. Pankrotiseaduse § 43 lg-s 2 on ette nähtud, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmine on reguleeritud TsMS 45. peatükis. Hagi läbi vaatamata jätmine ei ole nõude esitamise võimaluste seisukohalt permanentse iseloomuga. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse. Menetluse lõpetamine on reguleeritud TsMS 46. peatükis. Menetluse lõpetamise alused on sätestatud TsMS §-s 428 ja need on sellised, mille puhul nõude esitamine edaspidi on välistatud. Vastavalt TsMS §-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Seega võtab menetluse lõpetamine võimaluse rohkem sama nõuet esitada. Pankrotiseaduse § 43 lg-s 2 ei ole ette nähtud kostja pankroti väljakuulutamise korral kohtuasja menetluse lõpetamist, vaid hagi läbi vaatamata jätmine. Seega puudub TsMS §-s 428, sealhulgas selle lõike 2 järgi nõutav alus menetluse lõpetamiseks. Seetõttu on maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 menetluslikult ekslik. Hagejal peab säilima võimalus oma nõude esitamiseks kostja vastu, muuhulgas ka kohtusse juhul, kui see vajadus tuleneb nõude kaitsmata jäämisest pankrotimenetluses. Vaidlustatud määruse p-i 3 osas leiab hageja, et kostja pankrotistumise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel kostja menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Tuginedes TsMS § 162 lg-le 4 märgib hageja, et Riigikohus on mitmel korral (RKTKm 28.09.2011 nr 3-2-1-63-11, p 13 ja 14 ning RKTKm 04.04.2012 nr 3-2-1-28-12, p 15) asunud hagist loobumise asjades seisukohale, et kuigi TsMS § 168 lg-s 2 sisaldub menetluskulude jaotuse eriregulatsioon hagist loobumise puhuks, saab sõltuvalt olukorrast siiski kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. Hageja on seisukohal, et samamoodi nagu TsMS § 162 lg 4 võib kohalduda TsMS § 168 lg 2 asemel hagist loobumise korral, võib see kohalduda ka hagi läbi vaatamata jätmisel. Hageja esitas hagi 2010. aastal ja arvatavalt mõlemad pooled on kandnud üle kolme aasta kestnud menetluse jooksul märkimisväärseid menetluskulusid. Hageja on käitunud menetluses igati heauskselt, ei ole põhjustanud menetluse venimist ega poolte kulude suurenemist. Kostja pankrotistumine on asjaolu, mida hageja ei saa kuidagi vältida ja mis ei sõltu vähimalgi määral hagejast. Kostja pankrot kujutab endast niigi hageja jaoks äärmiselt ebasoodsat olukorda, sest kardetavasti puudub hagejal võimalus saada oma nõue ka pankrotimenetluses eduka kaitsemise korral rahuldatud. Kui asuda seisukohale, et kostja pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel peab kostja menetluskulud hüvitama hageja, looks see võimaluse kuritarvitusteks, kuivõrd olukorras, kus tekib oht hagi rahuldamiseks, on kostja jaoks oluliselt soodsam lasta tekkida maksejõuetusel, sest see võimaldab vabaneda kohustusest hüvitada hageja menetluskulud, nagu see oleks hagi rahuldava kohtuotsuse puhul, ja lisaks nõuda menetluskulude hüvitamist hoopis hagejalt. TsMS § 423, § 408 p 2, § 409 lg 1 p 1 ja § 412 lg 2 kohaselt jäetakse hagi läbi vaatamata eelkõige juhtudel, mis on otseselt tingitud hagejast või mil hagiga kohtusse pöördumine on olnud ennatlik. TsMS § 168 lg 2 regulatsioon lähtubki sellest, et hagi läbi vaatamata jätmise eest vastutab üldjuhul hageja. Hagi läbi vaatamata jätmisel pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel see aga nii ei ole, mistõttu TsMS § 168 lg 2 asemel tuleb kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tsiviilasja materjalidega ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb edasikaevatud osas TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kuulu kontrollimisele maakohtu poolt hagi läbivaatamata jätmine. Õige on määruskaebuse väide, et pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg-s 2 sätestatu kohaselt jäetakse võlgniku pankroti väljakuulutamise korral tema vastu esitatud hagi läbi vaatamata, mitte ei lõpetata menetlust. Seega on maakohus ekslikult lõpetanud käesoleva tsiviilasja menetluse ja võtnud sellega hagejalt võimaluse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses salal alusel sama hagieseme üle. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 järgi seoses kostja pankroti väljakuulutamisega. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kolleegiumi hinnangul on käesolevas asjas võimalik kohaldada analoogiat TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud menetluskulude jagamise võimalusega. Kuna käesoleval juhul hagi läbivaatamata jätmist ei mõjuta hageja tegevus või tegevusetus, siis on äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Põhjendatud on jätta menetluskulud poolte kanda. Kolleegiumi seisukohta kinnitab ka Riigikohtu määruse nr 3-2-1-154-09 p-s 14 toodu.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.