Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

viidatud arves ulatuvat tasu 1 118 400 kroonile. Enamus sellest summast on hageja ise tasunud Elion Ettevõtted AS-le. AS Norby Telecom ja Zephyr Design OÜ vahel oli leping nr 110227. Zephyr Design OÜ on kinnitanud lepingu p-s 4, et on tutvunud lepingu tingimustega. Samasugune lepingu tingimustega tutvumise kinnitus on nende vahel sõlmitud IP- telefoni teenuselepingus nr 0004. Hageja omandas AS-lt Norby Telecom käitisena andmeside ja internetitelefoni äriüksused, lisaks omandas ka lepingu nr 110227 koos selle alusel sõlmitud lepinguga nr 0004 ja tingimusega ja teenindab seeläbi endise omaniku kliente, s.h kostjat. Kostja on võtnud üle Zephyr Design OÜ lepingud nr 110227, 0004 ja hageja on seda aktsepteerinud. Kostja võttis kasutusele kõik Zephyr Design OÜ kasutuses olnud telefoninumbrid, s.h 372 6661 927, 372 6661 192. Kostja on tasunud kõik arved, välja arvatud vaidlusalused Kuuba kõned. Samaks jäi teenuse kasutamise koht Lõõtsa 2a; 2009 oktoobris on teenuse kasutamise kohta muudetud (Lõõtsa 8), kuid telefoninumbrid jäid kasutusse. Ka lepingu ülevõtmise ajal 2009 mais on AS Norby Telecom esitanud kostjale arve nr 200905005328 Zephyr Design OÜ teenuse eest aprillis ja kostja on selle teenuse eest tasunud. Nii Zephyr Design OÜ kui kostja kasutasid enda kontakttelefoni numbrina 666 1108, praegu on see kostja kasutuses ja see oli 2009 aprillini Zephyr Design OÜ kasutuses. Hageja väljastas 2009 aprillini arveid Zephyr Design OÜ-le ja arve nr 200904004555 tuli hiljem ümber teha kostjale. Kostja ei ole arveid maksetes viidanud kordagi sellele, et ta teeks makseid kellegi teise eest hagejale, lisaks tasus osaliselt selle arve, mis sisaldas ka tasu Kuuba kõnede eest. Oma tegudega on kostja kinnitanud ülevõtmist. E. Z on Zephyr Design OÜ juhatuse liige ning kostja töötaja- tehniline direktor. Avalike andmete kohaselt oli E.Z Design OÜ juht kuni äriühingu tegevuse ümberpaigutamiseni kostja juurde 2009 a. Tegemist on ettevõtte üleminekuga kostjale. Seega on Norby Telecom ja Zephyr Design OÜ vahel sõlmitud lepingutest tekkinud õigused ja kohustused on kostjale üle läinud kas lepingu ülevõtmise või ettevõtte ülemineku teel ja kostja kohustub teenuse eest tasuma. Kostja on alusetult keeldunud teenuse eest tasumast, mis on kohustuse rikkumine. Hageja ei vastuta kostja kasutajatunnuse ja –parooli väärkasutamisest tingitud kõnede eest, sest seda ei tulene lepingust. Kostja arve 200609000274 seostub seadme kasutusse andmisega, mitte Zephyr Design OÜ aadressil, vaid H. Z aadressil. Kuuba kõnede ajal ei üüritud kostjale enam WiMAX seadet. Telefoniaparaadi üürimine ei mõjuta kostja vastutust tehtud kõnede tasumise eest. Kostja viidatud portide sulgemine võrgus toimus kuni teenuse üleandmiskohani ega tähenda juurdepääsu kostja serverisse. Teenuseosutaja ligipääs piirdub võrguga vastavalt andmesidelepingule ja üleandmispunktiks on teenuse osutaja aktiivseade, mis asub hoone sideruumis, aktiivseadmele järgneb kaabeldus, mis on kliendi juurdepääsu ja vastutusala kuni kasutuskohani kliendi seadmeni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tõendamata on hageja väited, et kostja võttis üle Norby Telecom ja Zephyr Design OÜ vahelistest lepingutest tulenevad õigused, kohustused. Telefoninumbrite kasutamine ja kõnede

eest tasumine seda ei tõenda. Zephyr Design OÜ on eksisteeriv äriühing. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja esitatud ja viidatud lepingute tingimused ei ole asjas kohaldatavad, kuna need kehtivad hilisemast ajast, kui sõlmiti vastavad lepingud. Tõendamata on, et Zephyr Design OÜ-l oleks võimalus olnud tutvuda tüüptingimustega, mis on hilisemast ajast kui lepingud. Ei ole veenev, et kostja hallatavasse serverisse sai sisse logida ja end autoriseerida kümneid kordi 72 h jooksul, süsteemi turvalisuse riski kandis hageja. Teenuse tarbimise kohta oli hagejale teada, iga interneti ühendus omab kindlat IP- aadressi, mis määratleb asukoha, seega sai kostja eeldada, et IP- teenuse tarbimine oli võimalik vaid kindlas kohas ja hageja enda süsteem võimaldas seda teha teiselt IP-aadressilt. Seda riski kannab hageja. Kogu seadme haldus toimus AS Norby Telecom poolt ning üldtingimuste, mis kostja arvates ei kohaldu, kohaselt ei tohtinud üürnik neid parandada, muuta, remontida. Seega kuulus seadmete haldus hagejale ja tema õiguseellasele. AS Norby Telecom sulges levinud viiruste tõkestamiseks WimMAX kliendi interneti ühenduse pordid. Märgitu viitab sellele, et õiguseelneja ja hageja omas juurdepääsu kostja arvutikeskkonda ja sai neid ise muuta turvalisemaks. Seda poleks teha saanud, kui poleks ise hallatud süsteemi. Kuna kõned tehti 72 tunni jooksul 1234 tunni ulatuses, siis pidanuks hageja tuvastama sissehäkkimise ja seda takistama. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi. Kohus mõistis Infopaq Eesti OÜ-lt Linxtelecom Estonia OÜ kasuks välja 71 478,79 eurot ning jättis menetluskulud Infopaq Eesti OÜ kanda. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) 24.-27.10.2009 tehti kõnesid telefoninumbrilt 372 6661 192, sj esimene kõne oli 24.10.09 kl 8:46 ja viimane 27.10.09 10:03. Kõned on tehtud Kuubale, kõnede eest on tasu 2663979,96 krooni, millest hageja nõuab vaid osa 1 118 400 krooni. 2) Hageja on eelmainitud kõnede eest tasunud Elion Ettevõtted AS-le. 3) AS Norby Telecom ja Zephyr Design OÜ vahel oli leping nr 110227, mis oli aluseks Norby Telecom poolt teenuste tarbimiseks. Selle lepingu alusel oli 05.10.2005 sõlminud nende vahel IP-telefoni teenuseleping nr 0004, mille alusel osutas AS Norby Telecom Zephyr Design OÜ-le IP-telefoni teenust. 4) Hageja omandas AS-lt Norby Telecom käitisena andmeside ja internetitelefoni äriüksuse, omandas ka lepingu nr 110227 koos selle alusel sõlmitud lepinguga 0004 ja teenindab seeläbi endise omaniku kliente. 5) Kostja kasutab kõiki samu telefoninumbreid, mida kasutas Zephyr Design OÜ ülalviidatud lepingute alusel, sh telefoninumbrid 372 6661 927 ja 372 6661 192, millest viimaselt on tehtud vaidlusalused Kuuba kõned. 6) Kostja on tasunud hagejale viidatud telefonikõnede eest, välja arvatud mainitud Kuubale tehtud kõnede eest. Hageja väljastas 2009 aprillini arveid Zephyr Design OÜ-le ja arve nr 200904004555 tuli hiljem ümber teha kostjale. 2009 mais esitas AS Norby Telecom kostjale arve nr 200905005328 Zephyr Design OÜ –le osutatud teenuse eest aprillis ja kostja tasus selle eest. 7) Kostja arvutisse on installeeritud tarkvaraline aplikatsioon, mis kasutab teenuse osutaja telefoninumbrit ja võimaldab helistada. Kostjal on kasutajatunnused ja salasõnad ligipääsuks IP-teenustele ja selle kaudu autoriseerib ta end hageja kui teenuse osutaja kesksüsteemi. 8) Hageja poolt osutatavad teenused on tasulised, mille suurus ei ole vaidluse all.

Hageja esitatud tunnistajate K. Loo, kes töötas AS-s Norby Telecom sekretärina, ütlustest nähtub, et helistati Infopaq’ist ja sooviti võtta üle Zephyr’i lepinguid ning ta edastas kontaktandmed kliendihaldur G. Smirnovile 14.05.2009. G. Smirnovi, kes oli Norby Telecomis kliendihaldur, ütluste kohaselt soovis Infopaq võtta üle Zephyr’iga sõlmitud interneti ja telefoniteenuse lepingut. Ületuste kohaselt oldi lepingu ülevõtmisega nõus siis, kui Infopoq maksab ära Zephyri võlad, millega oli Infopaq nõus. Pärast seda vormistati lepingud, saadeti vist e-posti teel, kuid teise poole allkirja ta ei mäleta. Ütluste kohaselt hakkas pärast seda teenuste eest tasuma Infopaq. Ütluste kohaselt võeti üle kõik samad teenused. Tunnistaja ei mäletanud seda, kas Infopaqiga vormistati uus leping või jäi see samaks, mis oli Zephyriga, kuid põhimõtteliselt jäid kõik tingimused samaks. Hinnates märgitud tunnistajate ütlusi leidis kohus, et hageja on tõendanud, et kostja avaldas soovi võtta üle AS Norby Telecom ja Zephyr Design Oü vahel sõlmitud teenuste ja IP-telefoni teenuse lepingud, millega AS Norby Telecom oli nõus. Kohus leidis, et kostja on kõnede eest tasumisega ehk tegudega võtnud üle VÕS § 175 lg 1 alusel AS Norby Telecom ja Zephyr Design OÜ vahelised lepingud nr 110227 ja 0004. Seejuures võttis kohus arvesse, et kostja kasutab hagejalt saadavat IP- telefoni teenust, kostja kasutuses on telefoninumbrid 372 6661 927 ja 372 6661 192, mida varasemalt kasutas lepingute nr 110227 ja 0004 alusel Zephyr Design OÜ. Hageja poolt 2009 aprillini Zephyr Design OÜ-le esitatud arve nr 200904004555 tuli hiljem ümber teha kostjale ja kostja tasus selles märgitud kohustuste ulatuse eest; 2009 mais esitas AS Norby Telecom kostjale arve nr 200905005328 Zephyr Design OÜ –le osutatud teenuse eest aprillis, mille kostja tasus ning on tasunud hagejale kõigi seni nendelt telefonumbritelt võetud kõnedes eest- Kostja pole väitnud, et ta saaks IP-telefoni teenust kolmandatelt isikutelt ja pole väitnud, et tasu IPtelefoni teenust eest makstes täidaks ta hageja muu võlgniku kohustusi. Samuti võttis kohus arvesse tunnistajate ütlusi, et kostja avaldas soovi võtta üle Zephyr Desing OÜ lepingu, mis olid sõlmitud AS-ga, Norby Telecom Kuna hageja on omandanud AS-le Norby Telecom kuulunud ettevõttega koos eelmainitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused ja on nendest lepingutest tulenevaid kohustusi kostja ees teenuste osutamisega täitnud, siis on ta olnud nõus VÕS § 175 lg 1 alusel Infopaq Eesti OÜ poolt Zephyr Design OÜ–ga sõlmitud lepingute ülevõtmisega. Nimetatud põhjendustel on kostjal seoses lepingute nr 110227, 0004 ülevõtmisega läinud üle ka VÕS § 175 lg 2 järgi nendest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Lepingud on seega pooltele VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi siduvad ning nendest lepingutest tuleneva nõude on hageja esitatud õige isiku ehk kostja vastu. Kuna kohus tuvastas kostja poolt viidatud lepingute ülevõtmise, puudub vajadus anda hinnangut hageja esitatud väitele Zephyr Design OÜ ettevõtte väidetavast üleminekust kostjale. Kuivõrd lepingutest nr 110227, 0004 ei nähtu, milliste tingimustega on tollane lepingu pool Zephyr Design OÜ nõustunud ning neid ei ole ka kohtule esitatud, siis nõustus kohus kostjaga, et viidatud üldtingimused ja telefoni teenuse tingimused 14.02.2008 ja 01.12.2006 ei ole kostjale siduvad, kuna märgitud tingimused kehtivad 2006.a ja 2008. aastast ehk hilisemast asjast kui 2005 a sõlmitud lepingud nr 110227, nr 0004. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale või Zephyr Design OÜ-le viidatud tingimusi tutvustanud või et kostja oleks saanud nendega tutvuda ja nõustuda. Eeltoodu tõttu ei ole need teenuste üldtingimused 14.02.2008 ja Norby IP-telefoni teenuse tingimused 01.12.06 saanud pooltevahelise lepingu

osaks VÕS § 37 lg 1 järgi. Ehkki märgitud tingimused ei ole saanud lepingute osaks, ei tähenda märgitud seda, et lepingud nr 110227, nr 0004 ei oleks pooltele siduvad. VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita ning seega tuleb kostjal tasuda ka osutatud sideteenuste eest hagejale tasu. Kostja jättis tasumata kõnede eest, mis tehti 24.-27.10.2009 kostja kasutuses olevalt telefoninumbrilt 372 6661 192 summas 2 663 979,96 krooni ja millest hageja nõuab vaid 1 118 400 kr. Märgitud summat ei ole kostja hagejale tasunud. Kohtus ülekuulatud R. Männa, kes selgitas kostja serveri andmeid, ütlustest nähtub, et tal ei olnud võimalik kostja serveris toimunut ise kontrollida, kui ta asus vaidlusaluste kõnede juhtumit uurima. Ütluste kohaselt logis kostja ise end oma serverisse sisse ning alles siis sai tunnistaja kontrollida kõnedega seonduvaid asjaolusid. Neid asjaolusid kontrollides sai tunnistaja teada, et kostja serveris olevaid andmeid, s.h telefoninumbreid on vaadatud ning on saadud teada kõnede tegemiseks vajamineva kostja kasutajatunnuse ja parooli. Ütluste kohaselt on nende andmete (kasutajatunnus ja parool) alusel autoriseeritud hageja telefonijaama ja tehtud vaidlusalused kõned. Tunnistaja ütluste kohaselt ei hooldanud hageja kostja serverit, kust sai kõnede tegija kostjale kuuluva parooli ja kasutajatunnuse selleks, et autoriseerida end kõne tegemiseks hageja jaama. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud kostjal serveri kaitseks vastavaid turvameetmeid, s.h tulemüüri. Lisaks ütles tunnistaja, et kostjal ei olnud ka kõnemahupiiranguid (näit ei saa teha korraga mitut kõnet), kuid nende piirangute olemasolu ei oleks välistanud vaidlusaluste kõnede tegemise, sest neid oleks saanud näiteks teha ajaliselt pikema perioodi jooksul, kui käesoleval juhul need tehti. Veel nähtub tunnistaja ütlusest, et kui kostjal oleks olnud vaid ühe IP-aadressi piirang, poleks saanud kõne tegija nn otse Linxtelecom külge end autoriseerida, aga oleks saanud samad kõned teha Infopaqi kaudu. Tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja telefonijaama, serverit ei olnud keegi rünnanud. Hageja on kohtule esitatud CERT 14.01.2011 kirjaga tõendanud, et turvastandardeist ei tulenenud keeldu üheaegselt mitme kõne tegemiseks. Veelgi enam kinnitas tunnistaja, et märgitu ei oleks välistanud kõnede tegemist üldse, seda saanuks teha pikema aja jooksul. Hinnates märgitud tunnistaja ütlusi ning CERT kirja, leidis kohus, et hageja on tõendanud seda, et vaidlusalused kõned on tehtud kostja serverist saadud kostja isikut ja kõne lubavate andmete alusel end kliendina identifitseerides. Seega kui kõnede tegija oli hagejale end identifitseerinud kostja ainutunnuste alusel, siis puudus hagejal õigus keelata kostja autoriseerimistunnuste alusel vaidlusaluste kõnede tegemist. Seega ei oma vaidluses tähendust mitte asjaolu, milliselt IP- aadressilt kõned tehti, vaid asjaolu, et kõned tehti kostja ainutunnustega sisselogimise teel ehk teisisõnu oli tegemist hageja jaoks lubatud isiku poolt tehtud kõnedega. Eeltoodu tõttu ei ole tähendust asjaolul, millisel aadressil oli kostja server ja milliselt aadressilt need kõned kostja andmetega tehti. Kostja väitis, et tema ei tohtinud parandada, remontida üüritud seadmeid. Märgitud väide on iseenesest õige ja selle üle pooled ei vaielnud. Hageja on tõendanud kohtule esitatud andmesidelepinguga, et teenuse üleandmispunktiks on hageja aktiivseade, mis asub üldjuhul hoone siseruumis ning sellele järgneb kaabeldus kuni kasutuskohani. Lepingu kohaselt on üleandmispunkt teenuse osutaja ja kliendi vastutuse piiriks (lepingu p 1.13, 3.2) ja sellest ei nähtu, et märgitud server, milles asusid kostja autentimistunnused, oleks olnud enne üleandmispunkti ning hageja kontrolli all. Eeltoodu alusel ei ole kostja tõendanud seda, et kostja server, milles asusid kostja isiklikud tunnused selleks, et saada üldse hagejalt IPtelefoniteenust, oli hageja valduses, kasutuse ja kontrolli all. Eeltoodu alusel kannab kostja tema serveris oleva info, antud juhul IP-teenuse jaoks vajamineva parooli ja kasutajatunnuse, kolmandate isikute poolt kättesaadavuse riski ning lepingustest ei nähtu, et sellise riski

kandjaks oleks hageja või tema õiguseelneja. Selline riski jaotus on ka märgitud võlasuhtes mõistlik, sest hagejale ei saa panna riski keelata kõnesid isikule, kes on end vastavalt autoriseerinud, või panna hagejale riski nende kõnede kulude eest olukorras, kui kolmas isik on autoriseerinud end hageja ees, kui kostja ehk kui klient kostjalt endalt saadud autentimistunnuste alusel. Kostja väitis, et hageja sulges viiruste tõkestamiseks WiMAX klientidel internetiühenduse pordid, mille kohta esitas kostja ka arve nr 200609000274 koos sellel toodud vastava infoga. Hageja ei vaidlustanud märgitud asjaolu, kuid esitas kohtule tõendina Zephyr Design OÜ 17.03.2009 töökäsu AS-le Norby Telecom, millest nähtuvalt paigaldati seadeldis interneti ühenduseks H. Zle koju, mitte Zephyr Design OÜ kontorisse. Seega ei ole mainitud arvega, milles viidati WiMAX klientide internetiühenduste portide sulgemisele, tõendatud, et vaidlusalused kõned oleksid tehtud tänu hageja võrgus esinevatele riketele. Samuti ei ole selle arvega ümber lükatud hageja väiteid sellest, et kõned tehti kostja autentimisandmetega, mille hoidmise ja kasutamise riski kannab kostja. Eeltoodu alusel ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud elektroonilise side seaduse § 87 lg 1 p 1 ja § 101 lg 1 tulenevat sidevõrgu turvalise hoidmise kohustust, millest tulenevalt oleks leidnud aset vaidlusalused kõned. Kuna hageja ei ole rikkunud oma kohustusi ja on võimaldanud kostjale teenust ning kostja kandis riski tema autentimistunnustega tehtud kõnede eest, siis on kostjal lepingust tulenev kohustus VÕS § 8 lg 2 ja 76 lg 1 lepingut täita ning perioodil 24.-27.10.2009 telefoninumbrilt 372 6661 192 tehtud kõnede eest tasuda 1 118 400 krooni. Kuna kostja on keeldunud märgitud kõnede eest tasumast, on ta rikkunud kohustust VÕS § 100 tähenduses. Selline kohustuse rikkumine, mis leidis aset asjaolul, mille saabumise riski kostja ise kandis, ei ole vabandatav VÕS § 103 järgi ja seega ei vabane kostja ka § 103 lg 1 alusel kohustuse täitmisest ehk kõnede eest tasumise kohustusest. Viidatud IP-telefoni teenuse kasutamisega seotud leping sarnaneb olemuselt nii müügilepingule kui ka käsunduslepingule eelkõige osas, mis seostub osutatud/müüdud teenuse, st hageja poolt võimaldatud IP- telefoni teenuste, kõnede eest tasu maksmise kohustusega VÕS § 208 lg 1, § 619 järgi. Teenuselepingu nr 0004 p 7 järgi tuleb teenuse eest tasuda ning arveldusperioodiks on 1 kuu. Kuna kostja on jätnud kõnede eest tasumata ehk rikub kohustust, siis on hagejal õigus nõuda VÕS 8 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 , § 208 lg 1, § 619 alusel osutatud/müüdud teenuse eest kohustuse täitmist - tasu maksmist. Kuna teenuse hinna üle, milleks oli kokku 2 663 979,96 kr perioodil 24.-27.10.2009 tehtud kõnede eest, ning tasu maksmise kohustuse sissenõutavuse üle vaidlus puudus, siis tuleb kostjalt teenuse eest nõutav tasu hagetavas ulatuses hagejale välja mõista. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et Zephyr Design OÜ lepingud AS-ga Norby Telecom ei ole kostjale üle läinud. Kohtu viidatud tunnistajate ütlused seda ei tõenda. Tunnistaja Georgi Smirnovi ütluste kohaselt sõlmiti Norby Telecom AS ja kostja vahel kirjalik vastavasisuline leping. Hageja sellist lepingut kohtule esitanud ei ole. Seega on kohus tõlgendanud tunnistajate ütlusi meelevaldselt. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asunud väärale seisukohale, et kostja on võtnud VÕS § 175 lg 1 alusel kostja poolt Zephyr Design OÜ-ga sõlmitud lepingud nr 110227 ja 0004 üle.

Hageja arvete tasumine ja teenuse kasutamine kostja poolt ei tähenda lepingute nr 110227 ja 0004 ülevõtmist. Zephyr Design OÜ ei ole äriregistrist kustutatud ning ei ole ka likvideerimisel, mistõttu on ta jätkuvalt eksisteeriv äriühing. Kohus on andnud WiMAX seadme arvele nr 200609000274 tõendina vale tähenduse. Kohtuotsuses on õigesti tuvastatud, et WiMAX on seade, mis võimaldab vastu võtta ja edastada raadiosignaali teel internetiühendust. Samas WiMAX seade ei ”loo” ise interneti ühendust, vaid dekodeerib seadmesse tuleva kohtvõrgus leviva signaali raadiosignaaliks. Selleks, et sulgeda või avada WiMAX jaoks teatud porte, tuleb vastavad seadistused teha teenuse ühendumispunktis. Seega viitega arvele nr 200609000274 juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et hageja võimuses oli ühendumispunktis muuta portide sulgemisega arvutivõrku turvalisemaks ning kostja ei saanud iseseisvalt selliseid muudatusi teha. Ei oma tähtsust asjaolu, et WiMAX seade ei asunud Zephyr Design OÜ kontoris, vaid H. Z kodus. Kohus oleks pidanud pöörama tähelepanu asjaolule, et ainult hagejal oli võimalus läbi ühenduspunktis tehtavate muudatuste muuta kostja kohtvõrku turvalisemaks. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et kuna vaidlusalune server asus üleandmispunktist nn kostja poole peal ega olnud hageja valduses, kasutuses ja kontrolli all, kannab kostja tema serveris oleva info kolmandate isikute poolt kättesaadavuse riski. Samas on kohus õigesti tuvastanud, et kostja ei tohtinudki parandada ega remontida üüritud seadmeid. Seega on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal reaalselt võimalik võtta kasutusele vajalikke turvameetmeid, sh nt tulemüüri installeerimist serverisse vms. Ainult hageja oleks saanud kostja serverit muuta, täiendada jne. Hea tavaga on kooskõlas, et juhul, kui teenuse osutamisel on võimalik oluline turvarisk, mis võib tekitada teenuse kasutajale põhjendamatult suuri kulusid, peab teenuse pakkuja teenus standardlahendusena sisaldama teenuse kasutaja jaoks kõige turvalisemat seadistust. Kui teenuse kasutaja soovib turvalisust vähendada, võib teenuse osutaja seda ise teha. Kostja ei ole kunagi soovinud, et hageja vähendaks kostja serveri turvalisust. Asjaolu, et kostja pidi hageja töötaja kostja serverisse logimiseks andma nõusoleku, ei tähenda, et hageja ei pidanud tagama kostja serveri turvalisust. Hageja kohustuste hulka teenuse osutamisel kuulus kindlasti ka teenuse turvalisuse tagamine. Tunnistaja Rasmus Männa viide selle kohta, et kostja ei hooldanud serverit, on sellest tulenevalt asjakohatu. Kohtu väide, et hagejal puudus CERT 14. jaanuari 2011 kirjast tulenevalt õigus piirata kostja poolt autoriseerimistunnuste alusel vaidlusaluste kõnede tegemist, on väär. Käesoleval juhul on kohus õigesti tuvastanud, et hageja poolt esitatud AS Norby Telecom 14. veebruari 2008 ja

IP-telefoni teenuselepingus nr 0004 oli määratud teenuse tarbimise koht. Hagejale oli kostja tarbimiskoht Kuuba kõnede tegemise ajal teada (Lõõtsa 8). Kui nõustuda kohtu seisukohaga, et ühelt kasutajakontolt tehtud kõned jäävad lubatud ulatusse ja hagejal puudus õigus tekkinud olukorda takistada, jääb arusaamatuks, miks on hageja andnud kostja kasutusse kokku 12 kasutajakontot, kuigi tegelikult oleks piisanud ainult ühest. On märkimisväärne, et peale vaidlusalust intsidenti on R. Männa ütluste kohaselt enamusel hageja klientidest piirang, mis ei luba samaaegselt ühelt numbrilt kõnesid teha. Eeltoodust tulenevalt on kohus jätnud tähelepanuta, et viidatud olukorra lubamisel käitus hageja, kas pahatahtlikult või hooletult. Kohtu poolt välja toodud tunnistaja R. Männa selgitused selle kohta, kuidas oleks peale hageja turvameetmete reaalset rakendamist võinud ikkagi kolmandad isikud kostja kasutatavat telefoniteenust kuritarvitada, on hüpoteetilised ja ei vähenda hageja vastutust kostja kasutatava teenuse turvalisuse tagamisel. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja serverisse murdmise ja tundmatute isikute poolt keskserverisse sisselogimise vahel ei ole põhjuslikku seost tuvastatud. Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et ligipääsuparoolid on saadud just kostja telefonijaama sissehäkkimise teel. Hageja on teinud sellise järelduse sellest, et kuna Kuuba telefonikõned tehti ajaliselt peale kostja veebiserveri rünnakuid, võib oletada, et ligipääsuparoolid Kuuba kõnede tegemiseks saadi just kostja serverist. Tegelikult oli hagejal endal ligipääs kostja kontole ning informatsioonile, mis on vajalik vaidlusaluste telefonikõnede tegemiseks. Hageja väide selle kohta, et ligipääsuparoolid saadi kostja serverist, on oletuslik. Ka R. Männa tunnistab, et kostja veebiserveri logidest nähtub küll, et „on vaadatud, ei saa teha järeldust, kas on kopeeritud või mitte“. R. Männa tunnistas, et teoreetiliselt on võimalik, et informatsioon oleks saadud hageja kaudu. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. TsMS 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on jäänud olulised asjaolud välja selgitamata, mille tõttu oli otsuse tegemine ennatlik. TsMS § 392 sätestab eelmenetluse ülesanded, mis annab kohtule õiguse välja selgitada nii faktilised kui ka õiguslikud väited nõuete ja väidete kohta, kui ka tõendid. TsMS § 230 lg 1 sätestab poolte kohustuse tõendada oma väiteid ja vastuväiteid, kuid TsMS § 230 lg 2 annab ka kohtule õiguse teha menetluses osalistele ettepaneku esitada täiendavad tõendid. Esitades nõude kostja vastu, on hageja tuginenud asjaolule, et kostjale on üle läinud AS-i Norby Telecom ja Zephyr Design OÜ vahelised teenuse osutamise lepingud või siis kostjale on üle läinud Zephyr Design OÜ ettevõte. Kostja on kogu menetluse kestel eitanud nii ettevõtte üleminekut kui ka lepingute ülevõtmist VÕS § 179 lg 1 tähenduses. Maakohus asus seisukohale, et Zephyr Design OÜ lepingute nr 110227 ja 0004 ülevõtmine kostja poolt leidis tõendamist. Seejuures on kohus tuginenud ka tunnistaja K. Loo ja G. Smirnovi ütlustele. G. Smirnovi ütluste kohaselt vormistati lepingu ülevõtmine, lepingute

vahendamine käis posti teel. Kostja on menetluses pööranud tähelepanu, et kuivõrd temal puudub vastav leping, siis palus hagejal esitada tunnistaja poolt mainitud lepingut, kuid see on jäänud kohtu poolt tähelepanuta. Kuivõrd kostja on esitanud vastuväite, et ta on vale kostja, siis tulnuks tal oma väidet tõendada usaldusväärsete tõenditega. Kostja on menetluses väitnud, et ta ei ole Zephyr Design OÜ-ga sõlmitud lepinguid üle võtnud ning Zephyr Design OÜ on tegutsev äriühing. Seega sai kohus teha kostjale ettepaneku esitada tõend, millest nähtuks, milline on Zephyr Design OÜ enda seisukoht lepingute nr 110227 ja 0004 ülemineku kohta. Käesolevas tsiviilasjas ongi jäänud selgusetuks, kas ja millal läksid Zephyr Design OÜ-ga sõlmitud lepingud üle kostjale. See asjaolu on oluline, et võtta seisukoht, kas tegemist on vastava kostjaga. Nõude aluse tõendamiseks on hageja esitanud muuhulgas ka AS Norby Telecom IP telefoni teenuslepingu nr 0004, milles on teisaldatavaks telefoninumbriks 3726661927 (I kd. Lk. 70) ning kliendilepingu nr 110 227. Hagiavalduse kohaselt tehti arvukaid kõnesid Kuuba internetitelefonilt nr 372 6661192. Teenuselepingut ega muud tõendit teenuse kasutamise korra kohta telefoni nr 372 6661192 osas toimik ei sisalda. AS Norby Telcom ärikliendilepingu nr 110227, mis on sõlmitud 23.11.2005, p 2 kohaselt on kliendileping aluseks Norby Telcom teenuste tarbimiseks vajalike teenuselepingute ja seadmete üürilepingute sõlmimiseks. Lepingu p 4 kohaselt klient kinnitas, et on tutvunud Norby Telcom üldtingimustega ja kohustub neid järgima. Maakohtu seisukoht on õige, et hageja on esitanud üldtingimused, mis kehtivad alates 14.02.2008 ning puuduvad andmed nende üldtingimuste tutvustamise kohta Zephyr Design OÜ-le, seega ei saa hageja nendele üldtingimustele tugineda isegi siis, kui lepingud oleksid kostjale üle läinud. Kohtul tuli pöörata hageja tähelepanu, et tal tuli tõendada neid üldtingimusi, mis kehtisid lepingute sõlmimisel. Juhul kui lepingu üldtingimusi muudeti, siis tuli tõendada, et need olid lepingupoolele teatavaks tehtud. Toimikus puuduvad selle kohta andmed. Kostja on menetluses juhtinud kohtu tähelepanu, et hageja ei ole esitanud ka AS Norby Telcom ärikliendilepingus nr 110227 märgitud seadmete üürilepingut. Seadmete turvalisuse tagamise osas tekkis poolte vahel vaidlus, s.o millised kohustused olid hagejal ja millised teenuse saajal. Toimiku materjalidest ei ilmne, et kohus oleks eelnimetatud tõendite esitamist pooltega arutanud. Kolleegium juhib tähelepanu, et poolte vahel tekkis vaidlus, kuidas sai võimalikuks arvukate telefonikõnede toimumine ajavahemikus 24. kuni 27.oktoober 2009 ning kas kostja valduses oleva telefonijaama haldamise ja turvalisuse osas hageja mingit kohustust ei oma. Poolte seisukohad on selle asjaolu osas kardinaalselt erinevad. Kostja vastuväidetel IP-aadressilt 66.229.61.104 on korduvalt rünnatud kostja veebiserverit, kuid puuduvad tõendid, et ligipääsuparoolid (kasutajatunnus ja salasõna) on saadud just kostja telefonijaama sissehäkkimise teel. Kostja juhtis tähelepanu, et ka hagejal endal oli ligipääs kostja kontole ja informatsioonile, mis on vajalik vaidlusaluste telefonikõnede tegemiseks. Tunnistaja R. Männa ütluste kohaselt on teoreetiliselt võimalik, et oleks saadud samasugust informatsiooni ka hageja kaudu (I kd. lk. 232). Seega tuleks ka need asjaolud välja selgitada ning vajadusel kaaluda ka ekspertiisi määramist tsiviilasjas olulist tähendust omavate asjaolude välja selgitamiseks. Eeltoodut arvesse võttes leiab kolleegium, et otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tegemist on oluliste menetlusõigusnormide rikkumistega, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

Menetluskulude jaotus otsustatakse uuel tsiviilasja läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.