Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ, epost [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
XXXhagi XXXvastu võla ja kahju hüvitamise nõudes
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXXhagi XXXvastu võla ja kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud 100% ulatuses XXXkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
2-13-45498 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.21.02.2013 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu (edaspidi üürileping), mille kohaselt andis hageja kostjale üürile korteri asukohaga XXX, Tallinn tähtajaga kuni 21.02.2014. Üürilepingu punkti 4.1 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale ühes kuus üüri 150 eurot ja punkti 4.3 kohaselt kommunaal- ja muude teenuste eest vastavalt arvele, mille esitab hagejale AS XXXning KÜ XXX(tl 52-55).
2.21.02.2013 sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu lisa nr 1, so vastuvõtmise-üleandmise akti, millega hageja andis üle ja kostja võttis vastu üürilepingu objektiks oleva eluruumi koos ühe komplekti võtmega ning koos akti punktis 5 loetletud kodumasinate, seadmete ja mööbliga. Sisustuse hulka kuulusid külmik, elektripliit, köögimööbel, laud, 2 tooli, voodi ja toa mööbel – sektsioon, kummut (tl 56). Lisaks sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu lisa nr 2, milleks oli maksegraafik (tl 57).
3.31.05.2013 sõlmis kostja XXXeluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis XXXalates 01.06.2013 kuni 02.06.2014 kostjale üürile korteri asukohaga XXX, Tallinn (tl 131-134).
4.04.06.2013 esitas hageja Tallinna Üürikomisjonile (edaspidi Üürikomisjon) avalduse kostja vastu, milles palus kohustada kostjat vabastama ja üle andma XXX, Tallinn asuv eluruum, selle kohustuse mittetäitmisel ta eluruumist välja tõstma, välja mõista kostjalt XXX, Tallinn asuva eluruumi üüri- ja kõrvalkulude võlg 125,93 eurot, kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamise eest ajavahemikul 04.06.2013-29.08.2013 kokku 430 eurot ja kõrvalkulud sama aja eest 123,61 eurot ja edasi kuni eluruumi tagastamiseni 5 eurot päevas iga viivitatud päeva eest, millele lisanduvad kõrvalkulud vastavalt igakuiselt esitatavatele arvetele ning viivis alates 04.06.2013 kuni võla tasumiseni määras 0,02% põhivõlalt päevas.
5.09.09.2013 otsusega rahuldas Üürikomisjon hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks XXX, Tallinnas asuva eluruumi kasutamise eest üüri- ja kõrvalkulude võla 30.06.2013 seisuga 233,05 eurot ja viivise põhivõlalt 0,02% päevas alates 04.06.2013 kuni võla tasumiseni (tl 6-14). Otsuse sai hageja kätte 11.09.2013 (tl 50-51).
6.30.09.2013 esitas hageja kohtule hagiavalduse, mida täpsustas 16.10.2013. Kohus võttis 21.10.2013 määrusega hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjalt välja mõista eluruumi tagastamisega viivitamise eest 5 eurot päeva alates 01.07.2013-12.09.2013, so kokku 370 eurot, kõrvalkulud 65,86 eurot, kahjuhüvitis 65 eurot, viivis 0,02% päevas põhivõlalt alates 01.07.2013 kuni põhivõla tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 113, § 271, § 292 lg 1, § 325 lg 1, 2 ja 5, § 335.
8.Hageja märgib, et: • 05.05.2013 saatis kostja hagejale telefoni teel sõnumi sooviga üürileping lõpetada, kuid tegemist on tühise avaldusega, kuna see ei vastanud VÕS §-s 325 sätestatud nõuetele; • tulenevalt kostja poolt lepingu rikkumisest otsustas hageja lepingu üles öelda ning hageja saatis kostjale 08.05.2013 kutse kohtumiseks, et lepingut lõpetada; • hageja saatis 13.05.2013 kostjale üürilepingu lõpetamise ja eluruumi vabastamise avalduse, millele kostja ei reageerinud;
2-13-45498 • hageja saatis 23.05.2013 kostjale järgmise ülesütlemisavalduse, millele kostja ei reageerinud; • üürileping lõppes 29.08.2013 üürivaidluskomisjoni istungi päeval; • kuna üüripind ei olnud korrektselt üle antud kuni 12.09.2013, mil hageja vahetas korteri ukse luku, siis kostjal tuleb selle aja eest hüvitist maksta; • vee tarbimise puudus näitab seda, et eluruumis keegi ei elanud, kuid ei tõenda fakti, et kostja saatis võtmed politseisse ega tõenda valduse üleandmist hagejale; • korteri võtmete saatmine politsei kaudu ei ole põhjendatud ning saatmise fakt ei ole tõendatud; • kostja on põhjustanud korteris olevate asjade rikkumisega hagejale kahju 65 euro väärtuses. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
10.Kostja märgib, et: • 04.05.2013 saatis ta sõnumi hagejale, et soovib üürilepingut lõpetada; • hageja ülesütlemisavaldused olid puudlikud ja seega tühised; • hageja andis võtmed kostjale üüritud korterivõtmed kolmandale isikule; • kostja püüdis korduvalt kontakti saada hagejaga, et võtmeid tagastada, kuid kui ta sai üürikomisjonist avalduse, siis saatis võtmed 2013.a juuni lõpus politseisse tähitud kirjaga; • alates 29.05.2013 on kostjal uus kehtiv üürileping teise eluruumi üürimiseks ja sellest ajast alates ei ela ta hagejale kuuluvas korteris; • korteris olev aknaklaas kukkus eest, sest raam oli mädanenud ja sammal peal; • panipaiga võtit ei olnud, politsei käis seda avamas hageja juuresolekul; • suitsuandurit ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud ja kostja seda ei rikkunud; • vannitoa kile ei olnud üleandmise aktis, see oli katki, kostja eemaldas selle ja asendas enda omaga ja võttis korterist välja kolides selle kaasa. Kohtu põhjendused
11.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja
2-13-45498 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 lg-st 1, mille kohaselt kui pool ei nõustu komisjoni otsusega või üürivaidluse läbivaatamisel tehtud menetlusotsuste või -toimingutega, võib ta sama üürivaidluse läbivaatamiseks pöörduda maakohtusse komisjoni otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul. ÜVLS § 21 lg 3 kohaselt kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. ÜVLS § 21 lg 7 teise ja kolmanda lause kohaselt hagi või avalduse saamisel nõuab kohus komisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. ÜVLS § 22 lg 2 kohaselt komisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud komisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 325 lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 325 lg 2 p-de 1-4 kohaselt üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
16.Kohus leiab, et on tõendatud ning puudub vaidlus selles, et 21.02.2013 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile korteri asukohaga XXX, Tallinn tähtajaga kuni 21.02.2014. Üürilepingu punkti 4.1 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale ühes kuus üüri 150 eurot ja punkti 4.3 kohaselt kommunaal- ja muude teenuste eest vastavalt arvele, mille esitab hagejale AS XXX ning KÜ XXX(tl 52-55). 21.02.2013 sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu lisa nr 1, so vastuvõtmise-üleandmise akti, millega hageja andis üle ja kostja võttis vastu üürilepingu objektiks oleva eluruumi koos ühe komplekti võtmega ning koos akti punktis 5 loetletud kodumasinate, seadmete ja mööbliga. Sisustuse hulka kuulusid külmik, elektripliit, köögimööbel, laud, 2 tooli, voodi ja toa mööbel – sektsioon, kummut (tl 56). Lisaks sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu lisa nr 2, milleks oli maksegraafik (tl 57). 31.05.2013 sõlmis kostja XXX eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis XXX alates 01.06.2013 kuni 02.06.2014 kostjale üürile korteri asukohaga XXX, Tallinn (tl 131-134). 04.06.2013 esitas hageja Tallinna Üürikomisjonile avalduse kostja vastu, milles palus kohustada kostjat vabastama ja üle andma XXX, Tallinn asuv eluruum, selle kohustuse mittetäitmisel ta eluruumist välja tõstma, välja mõista kostjalt XXX, Tallinn asuva eluruumi üüri- ja kõrvalkulude võlg 125,93 eurot, kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamise eest ajavahemikul 04.06.2013-29.08.2013 kokku 430 eurot ja kõrvalkulud sama aja eest 123,61 eurot ja edasi kuni eluruumi tagastamiseni 5 eurot päevas iga viivitatud päeva eest, millele lisanduvad kõrvalkulud vastavalt igakuiselt esitatavatele arvetele ning viivis põhivõlalt 0,02% päevas alates 04.06.2013 kuni võla tasumiseni. 09.09.2013 otsusega rahuldas Üürikomisjon hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks XXX, Tallinnas asuva eluruumi kasutamise eest üüri- ja kõrvalkulude võla 30.06.2013 seisuga 233,05 eurot ja viivise põhivõlalt alates 04.06.2013 määras 0,02% päevas kuni võla tasumiseni (tl 6-14). Otsuse sai hageja kätte 11.09.2013 (tl 50-51).
2-13-45498
17.Pooled vaidlevad selle üle, millal üürileping lõppes, millal andis kostja hagejale korteri valduse üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale kahjuhüvitist eluruumi väidetava valdamise eest 01.07.2013 kuni 12.09.2013, tasuma 2013.a augusti- ja juulikuu kommunaalkulude arved ning hüvitama hagejale väidetavalt tekkinud kahju.
18.Üürilepingu punkti 8.2 kohaselt oli üürnikul õigus igal ajal üürileping lõpetada, teatades sellest üürileandjale kirjalikult ette vähemalt üks kuu (tl 54). Kostja väidete kohaselt saatis ta 04.05.2013 hagejale sõnumi, et soovib üürilepingut lõpetada. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud ning on märkinud, et kostja saatis 05.05.2013 hagejale sõnumi sooviga lõpetada üürileping. Üürikomisjoni 29.08.2013 istungi protokollist nähtuvalt näitas kostja komisjonile 05.05.2013 numbrile XXX kell 1.31 kostja poolt saadetud sõnumit, et üürnik soovib täna ja praegu üürilepingut lõpetada, kuna üürileandja on tema nõusolekuta võtmed andnud teisele isikule. Hageja on istungil kinnitanud, et see on tema telefoninumber (Üürikomisjoni toimik, tl 113). Sama number on märgitud üürilepingus hageja kontakttelefoni numbriks (tl 55). Kohus on seisukohal, et 05.05.2013 sõnumis on kostja väljendanud selget tahteavaldust lõpetada poolte vahel sõlmitud üürileping. Vastavalt üürilepingu punktile 8.2 oli kostjal õigus igal ajal ühekuulise etteteatamise tähtajaga üürileping üles öelda kirjalikus vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 lg 3 kohaselt kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Kohus leiab, et mobiiltelefoniga saadetud sõnum on võimalik kirjalikult taasesitada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ütles üürilepingu üles 05.05.2013 vastava tahteavaldusega sõnumi saatmisega hagejale ning üürileping lõppes seega poolte vahel 05.06.2013. Hageja viited sellele, et 05.05.2013 sõnumis väljendatud ülesütlemise avaldus on VÕS § 325 lg 5 kohaselt tühine, kuna see ei vasta VÕS § 325 lg 2 p-des 1-4 sätestatud vorminõuetele, ei ole asjakohased. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 325 lg-st 2 peab üürileandja, mitte üürniku ülesütlemisavaldus vastama VÕS § 325 lg 2 p-des 1-4 sätestatud nõuetele. Üürniku ülesütlemisavaldusele ei ole seaduses ega üürilepingus sätestatud muid kohustuslikke vorminõudeid, kui kirjalik vorm. Seetõttu on väär hageja seisukoht, et 05.05.2013 kostja ülesütlemisavaldus on tühine. Puudub vaidlus, et hageja saatis kostjale 08.05.2013 kirja eesmärgiga kohtuda 10.05.2013, et üürileping lõpetada (tl 64, Üürikomisjoni toimik tl 14-15). See, et kostja vastas väidetavalt hageja sõnumile sisuga „Tere! Mulle kahjuks antud aeg ei sobi. XXX“, ei oma kohtu hinnangul tähendust kostja poolt 05.05.2013 saadetud ülesütlemisavalduse kehtivusele. Samuti ei oma kohtu hinnangul tähendust hageja poolt kostjale 13.05.2013 ja 23.05.2013 saadetud üürilepingu ülesütlemisavaldused (tl 66-69, Üürikomisjoni toimik tl 16-20), kuna puuduvad tõendid, et kostja oleks need kätte saanud ning üürileping oli juba 05.05.2013 kostja poolt üles öeldud.
19.Hageja leiab, et kuna korteri valdus ei olnud nõuetekohaselt üle antud, tuleb kostjal tasuda kahjuhüvitist 5 eurot päevas korteri üleandmisega viivitamise tõttu alates 01.07.2013-12.09.2013 ehk kuni ajani, mil hageja vahetas korteri välisluku ja tasuda 2013.a augusti- ja juulikuu kommunaalkulude eest. Kostja sõnul ei elanud ta vaidlusaluses korteris alates 2013.a mai lõpust, kuna kostja sõlmis 31.05.2013 uue üürilepingu XXX tänaval asuva korteri üürimiseks alates 01.06.2013. Kostja sõnul edastas ta hageja korteri võtmed politseile 2013.a juuni lõpus, kuna tal ei õnnestunud hagejaga kontakti saada. Kohus nõustub hagejaga, et uue üürilepingu sõlmimine ei välista iseenesest eelmise eluruumi kasutamise jätkamist ning ei ole tõendatud, et kostjal esines vajadus anda hagejale korteri võtmed üle politseisse võtmete saatmisega. Vaatamata sellele on kohus seisukohal, et koosmõjus esitatud tõenditest on võimalik järeldada, et kostja ei kasutanud hageja korterit hiljemalt alates 2013.a juulikuust. Kostja on 31.05.2013 XXX, Tallinn asuva korteri suhtes sõlmitud üürilepingu kohtule esitanud (tl 131-133). Puudub mõistlik põhjendus sellele, miks peaks inimene jätkama eelmises üürikorteris elamist, kui ta on sõlminud uue üürilepingu ning esitanud ise eelnevalt ülesütlemise avalduse eelmise korteri üürilepingu lõpetamiseks. Kostja sõnul käis hageja omavoliliselt korteris üürilepingu kehtivuse ajal, mis oli üheks põhjuseks lepingu
2-13-45498 lõpetamisel. Vastav väide on usutav, kuna hageja on Üürikomisjonile esitanud 06.04.2013, so üürilepingu kehtivuse ajal vormistatud akti korteri seisukorra fikseerimise kohta ning vastava akti vormistamise juures kostja ei viibinud (Üürikomisjoni toimik tl 13). Kohus märgib, et hageja on kohtule esitanud koopia samast aktist, kuid vastava dokumendi kohaselt koostati akt 06.05.2013 (tl 58). Muus osas on mõlemad nii Üürikomisjonile kui ka kohtule esitatud koopiad aktist identsed ning dokumentide võrdlemisel on arusaadav, et tegemist on koopiatega samast originaalist. Kohtule esitatud ja 06.05.2013 kuupäeva kandvast aktist on arusaadav, et selle kuupäeva on mitmekordselt üle kirjutatud ja seega on alust arvata, et hageja on kohtule esitatud akti koostamise kuupäeva tahtlikult muutnud, mistõttu kohus kohtule esitatud tõendit (tl 58) ei arvesta. Lisaks ei ole poolte vahel vaidlust olnud selles, et hageja andis kolmandale Aleksandri-nimelisele isikule korteri võtmed. KÜ XXXarvetest nähtub, et 2013.a juuli- ja augustikuus ei ole kõnealuses korteris vee ja kanalisatsiooni ning sooja vee tarbimist olnud (tl 59-60). AS XXXpoolt 31.07.2013 ja 13.08.2013 esitatud arvetest (tl 61-63) nähtub, et elektrienergia tarbimine on kõnealuses korteris olnud minimaalne. Eelneva põhjal on võimalik järeldada, et korteris ei ole 2013.a juuli- ja augustikuus elatud. See kinnitab kaudselt ka kostja väidet, et ta edastas korteri võtmed 2013.a juuni lõpus politseile. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et kostja jätkas hageja korteri kasutamist pärast 2013.a juunikuud. Hageja ei ole ka väitnud, et ta oleks ise avastanud või näinud, et kostja endiselt tema korterit kasutab. Hagejal oleks olnud võimalik seda näiteks pistelise kontrolli käigus avastada. Üürileping lõppes alates 05.06.2013 ning pelgalt võtmete kohase üleandmata jätmisega ei ole põhjendatud kohustada kostjat tasuma kahjuhüvitist korteri üleandmisega viivitamise eest ega tasuma kommunaalkulusid ajani, mil hageja vahetas korteri lukud. Vastasel korral oleks hagejal võimalus venitada korteri lukkude vahetamisega ning nõuda jätkuvalt hüvitist. Lisaks andis hageja kolmandale Aleksandri-nimelisele isikule veel ühed korteri võtmed ning lõi sellega ise võimaluse, et isik, kellega tal puudusid üürisuhted, kasutab korterit. Sellise käitumise tulemusel ei ole heauskne hageja poolt lugeda üüripind kostja poolt üleantuks alates korteri lukkude vahetamisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna tõendatud ei ole, et kostja kasutas üürilepingu objektiks olevat eluruumi XXX, Tallinn pärast 2013.a juunikuud, puudub alus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamise eest ja kohustada kostjat tasuma 2013.a augusti- ja juulikuu kommunaalkulude eest. Selles osas jääb hagi rahuldamata.
20.Hageja on esitanud lisaks kahjunõude summas 65 eurot seoses väidetavalt kostja poolt korteris olnud asjade lõhkumisega. Hageja on asjade lõhkumise kohta koostanud akti kahe isiku juuresolekul (Üürikomisjoni toimik tl 13). Akti kohaselt on rikutud klaas rõdul, panipaiga lukk, tuletõrjeandur ja puudub vannitoa kile. Hageja hindab akna väärtuseks 21,20 eurot (Üürikomisjoni toimik tl 33), panipaiga ukseluku väärtuseks 15,60 eurot (Üürikomisjoni toimik tl 34), tuletõrjeanduri väärtuseks 8,10 eurot (Üürikomisjoni toimik tl 35) ja vannitoa kile väärtuseks 20,10 eurot (Üürikomisjoni toimik tl 36). Kostja väidab, et ei ole nimetatud asju rikkunud. Kostja sõnul korteris olev aknaklaas kukkus eest, sest raam oli mädanenud ja sammal peal, panipaiga võtit ei olnud ning politsei käis seda avamas hageja juuresolekul, suitsuandurit ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud ja kostja seda ei rikkunud, vannitoa kile ei olnud üleandmise aktis, see oli katki, kostja eemaldas ja asendas selle enda omaga ja võttis selle korterist välja kolides kaasa. Kostja on esitanud korteri seisukorrast pilte (tl 98-102, Üürikomisjoni toimik tl 76-80). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ajal, mil kostja üürilepingu objektiks olevat korterit kasutas, on hageja asjad rikutud ja hagejale kahju tekkinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks nimetatud esemete seisukord kostjale korteri üleandmise aja hetkel. Korteri üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 56) ei ole vastavaid esemeid nimetatud ega nende seisukorda fikseeritud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud põhjuslik seos hagejale väidetavalt kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel, mistõttu puudub alus vastavas osas hagi rahuldamiseks.
21.Kuna hagi jääb põhinõuete osas rahuldamata, puudub alus rahuldada hageja viivisenõuet.
2-13-45498
22.Hageja väited ja kostja vastuväited seoses kostja poolt väidetavalt üüri ja kommunaalmaksete hilinenult tasumisega jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd need ei oma tähendust vaidluse lahendamisel. Hageja poolt esitatud tõendid seoses korteri luku vahetamisega (tl 23-24) jätab kohus tähelepanuta, kuna luku vahetamisest tekkinud kulu hüvitamist hageja ei nõua ning seetõttu ei oma need tähendust käesoleva asja lahendamisel. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.