Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

le (SEB Panga arveldusarve nr XXXXXXXXXXX), riigi vahenditest. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht XXXpärija esitas 11.12.2013 Harju Maakohtule avalduse XXXpärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärija ei ole nõus tasuma oma isikliku varaga pärandaja võlgasid, kuna pärimismenetluses on kindlaks tehtud, et võlausaldajate nõudeid on summas 3 688.82 eurot ja rahaliselt hinnatavaid õigusi 204.80 eurot. Seega pärandvarast ei jätku pärandaja kõigi võlgade tasumiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Kohus käsitleb antud pankrotiavaldust kui võlgniku pankrotiavaldust. Kohus võtab avalduse PankrS § 3 lg 2 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja 372 lg 1 alusel menetlusse. Vastavalt PankrS § 15 lg-le 1 nimetab kohus pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist ajutise halduri. Rein Vaiksaar on andnud nõusoleku enda määramiseks ajutiseks pankrotihalduriks, andnud kinnituse, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast ja kohus peab võimalikuks teda määrata ajutiseks halduriks. 13.12.2013 nimetas kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt likviidset pärandvara on 204.80 euro väärtuses, sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 5442.32 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Haldur palub menetlus lõpetada raugemisega, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat. Haldur palub määrata halduri tasuks ja kulutuste katteks 675 eurot, millest välja mõista riigi vahenditest 397€ ja avaldajalt XXX 278 €. Ajutine haldur palub tasu ja hüvitise välja maksta Causa Õigusbüroo OÜ-le. 30.12.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde ning leidis, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 2 500 eurot. Avaldaja esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri arvamusega. Kohus määras 30.12.2013 Harju Maakohtu määrusega pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.12.2013. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

Vastavalt PankrS § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul vara praktiliselt puudub ning kohustusi on 5442.32 euro ulatuses. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri aruandele. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suurust. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Halduri tunnitasu määr on 75 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Haldur palub välja mõista vajalike kulude katteks 675 eurot. Kulutused seisnesid päringute tegemises ning vajalikes büroo-, transpordi- ja sidekuludes. Kohtu hinnangul on kulutused põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur palub määrata töötasuks ja kulutuste katteks 675 eurot. Samuti ajutine pankrotihaldur palub kulutuste hüvitise 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) maksta välja Causa Õigusbüroo OÜ-le ja ülejäänud summa 278 eurot välja

mõista avaldajalt. Avaldajad ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Avaldaja ei ole eelnimetatule vastuväiteid esitanud. Kuivõrd pärandvaras vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) eurot välja riigi vahenditest ja 278 eurot avaldajalt Causa Õigusbüroo OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Lukiina Vismann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.