Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-61065

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 22.12.2013 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole XXX võimeline oma kohustusi täitma, kuna tal puudub vara ja sissetulek, mille arvelt oma kohustusi täita ja selline seisund ei ole ajutine. Võlgnikule teadaolevalt on tal täitmata kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, tal on tasumata trahve, kuid täpsete summade kohta tal teave puudub. Võlgniku sissetulekuks on pension ca 300 eurot kuus. Võlgnik on esitanud avalduse tema täitmata kohustuste täitmisest vabastamiseks. Harju Maakohtu 30.12.2013 määrusega on kohus võtnud XXX pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Rein Vaiksaare. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks igakuine pension. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 2206.92 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-13-61065 PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnik on oma pankrotiavalduses tunnistanud, et tal puudub vara, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Võlgniku enda kinnitusel on tema sissetulekuks igakuuliselt pension ca 300 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 2206.92 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on 2 täiskasvanud last. Võlgniku lastel endal on alaealised lapsed ja seetõttu nad ei osuta isale materiaalset abi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 2206.92 euro väärtuses ja tal puudub vara ja tema igakuine sissetulek ei võimalda kõiki olemasolevad kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb eeltoodust tulenevalt võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole selgunud, et esinevad vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalused. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri eelpool toodud järeldused on usutavad ja nimetatud asjaolude täiendavaks väljaselgitamiseks vajadus pärast pankroti väljakuulutamist puudub. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

2-13-61065 Kohus leiab kokkuvõtvalt, et XXX on püsivalt maksejõuetu ning tal puudub ka vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus nõustub ajutise halduri järeldustega, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu PankS § 22 lg 5. PankrS § 169 füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutise menetluse käigus asjaolusid, mis välistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamise võlgniku suhtes PankrS § 171 lg 2. Seega kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja võlgadest vabastamise menetluse algatamine otsustada menetluse käigus. Kohus selgitab Andrei Ilmsoole, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Rein Vaiksaar on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks. PankrS 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks mõista 600 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastu vaielnud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 4.0 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 75 eurot tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad teabenõuete tegemises ja arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes. Kohus määrab halduri tasuks ja kulutuste katteks pankrotivara arvelt 600 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasu 600 eurot (sisaldab käibemaksu) pankrotihaldurile kuulub väljamõistmisele pankrotivarast.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.