Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord

Riigi

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

KÜ Kalevi 28 esitas 18.01.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 716,27 euro saamiseks. Kohus tegi 01.02.2013 võlgnikule maksettepaneku, mis toimetati kätte 26.02.2013. Võlgnik esitas 13.03.2013 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 17.04.2013.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 19.04.2013 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esindaja kõrvaldas puudused 01.05.2013, esitades Viru Maakohtule hagi M. B. vastu võlgnevuse 651,27 euro nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi xxx, omanik. Kostja on jätnud tasumata hoolduskulude ja kommunaalteenuste eest hageja poolt esitatud arvete alusel, sellest tulenevalt on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees summas 651,27 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 651,27 eurot, riigilõivu kogusummas 100 eurot ja õigusabikulud 154 eurot (tl. 10-24).

KOHTUISTUNG

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja 13.01.2014 kohtuistungil loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel kogusummas 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagi esitamisel 55 eurot, tl. 42) ning kandnud õigusabikulusid kogusummas 354 eurot (tl. 81-84), kokku summas 454 eurot. Kostja menetluskulude väljamõistmisega ei nõustunud, väites, et tema vastu kohtusse hagi esitamiseks puudub üldkoosoleku otsus. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et hagi esitamiseks kohtusse peab korteriühistul olema üldkoosoleku otsus. KÜ Kalevi 28 Põhikirja p. 3.2.6 ja 3.2. 7, kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma makseid elamu majandamise jooksvate kulutuste ja kommunaalteenuste eest juhatuse poolt suuruses ja kehtestatud korras. Põhikirja p. 5.7. kohaselt on ühistul õigus pöörduda kohtusse oma liikmete huvide kaitseks, sh võlgnevusi mitteomavate kaasomanike huvide kaitseks. Kommunaalteenuste eest tasumise kohustus kostjale tuleneb lisaks Põhikirjale ka korteriomandiseaduse §-st 13 ja korteriühistuseaduse §-st 151 lg 1. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et tal oli hagi esitamise seisuga võlgnevus korteriühistu ees (vastavalt TsMS § 486 lg 2 loetakse hagi esitamise ajaks 18.01.2013). Kuna kostja korteriomaniku ja korteriühistu liikmena tarbis KÜS § 15 1 loetletud teenuseid, lasub tal ka tarbitud teenuste eest tasumise kohustus. Kostja on jätnud teenuste eest tasumata, seega rikkunud kohustust ning hagejal on õigus kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Ülaltoodust lähtuvalt on põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda ja nende väljamõistmine kostjalt TsMS § 168 lg 5 alusel, kuid mitte hageja esindaja poolt märgitud ulatuses, vaid põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, hagihinda ning hagihinna ja menetluskulude vahekorda. Hageja esindaja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramisel juhindub kohus Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 kohtumäärusest nr. 3-2-1-143-11, mille kohaselt: „Kolleegium rõhutab, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.“ Kohus leiab, et teenuse osutaja poolt kostja vastu teenuse eest võlgnevuse nõude puhul on käesoleval juhul tegemist tavapärasest vähem keeruka tsiviilasjaga. Hagiavaldus põhineb

hageja enda arvestustel osutatud teenuste ja nende eest võlgnetavate summade kohta. Hagiavaldusele lisatud tõendid on oma olemuselt sellised, mille kogumine ei nõua suurt ajakulu ega põhjalikumat analüüsi (KÜ Põhikiri, arved, teatised jm). Toimikust ei nähtu, et asjas oleks tehtud tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid, toimus 1 kohtuistung kestvusega 25 minutit. Hagiavalduses esile toodud õiguslikud põhjendused on kohtu hinnangul keskmisest lihtsamad. Hagiavaldusest olulise osa moodustavad tsitaadid õigusaktidest ning sisulisi õiguslikke põhjendusi on esitatud – vastavalt asja olemusele – üksnes väikeses mahus. Käesolevas asjas on hageja esitanud 13.01.2014.a seisuga menetluskulude nimekirja ja arved (tl 81-84), mille kohaselt on hageja saanud esindajalt õigusteenust järgmiselt:  maksekäsu kiirmenetluse avalduse vormistamine 50 eurot;  määrusega tutvumine (5 min), päringud registritesse (14 eurot) ja hagiavalduse koostamine (1 tund 25 min), kokku summas 104 eurot,  toimiku materjalidega tutvumine 30 minutit, summas 30 eurot, konsultatsioon 20 minutit, summas 20 eurot ja asjaks ettevalmistamine ja kohtuistung 13.01.2014, 2 tundi ja 30 minutit, summas 150 eurot, kokku summas 200 eurot, kokku 354 eurot. Kohus ei saa nõustuda hageja esindaja poolt esitatud taotlusega alljärgnevas:  Maksekäsu kiirmenetluse avalduse vormistamine, summas 50 eurot - TsMS § 1741 lg 2 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot, muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata;  Toimiku materjalidega tutvumine 30 minutit, summas 30 eurot – kuna toimiku materjalid koosnevad sisuliselt hageja enda poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest ning kostja 31.05.2013 vastusest (mis on hagejale saadetud 04.06.2013), millele lisanduvad kohtukutsed, millega tutvumine ei vaja erilist ajakulu – siis peab kohus õigustatud, maksimaalseks ajakuluks 15 minutit, so summas 15 eurot. Kohus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et hageja esindaja on arve väljastanud 06.01.2014, toimikuga tutvumine toimus aga 09.01.2014.a.; 

Konsultatsioon 20 minutit, summas 20 eurot - märkimata on konsultatsiooni toimumise kuupäev. Kuna hageja esindaja on arve väljastanud 06.01.2014, konsultatsiooni toimumise aeg ei ole aga teada, samuti ei ole teada, kas see toimus (kui toimus) enne või pärast toimikuga tutvumist – siis ei saa kohus nõustuda esindaja poolt märgitud ajakuluga ning jätab antud osas taotluse täies ulatuses rahuldamata;

 Asjaks ettevalmistamine ja kohtuistung 13.01.2014, 2 tundi ja 30 minutit, kokku summas 150 eurot – kohtuistung toimus 13.01.2014 kella 11.00-11.25, so 25 minutit, seega jääb asja ettevalmistamise kuluks 2 tundi, mida kohus peab ebamõistlikult suureks ajakuluks. Seega peab kohus õigustatud kohtuistungiks ettevalmistamise ajakuluks maksimaalselt 35 minutit ning kokku õigustatud, maksimaalseks ajakuluks 1 tunni, so summas 60 eurot. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes tuleb käesolevas asjas lugeda 199 (20+104+15+60) eurot. Nimetatud summa on kohtu arvates vastavuses asja olemuse ja keerukuse astmega, arvestades ka seda, et hagist loobumise tulemusena lõppes menetlus suhteliselt varases staadiumis (esimesel kohtustungil). Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud, vajalikus ulatuses menetluskulud moodustavad kokku 249 eurot, sh 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 50 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud summas 199 eurot. Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine põhjendatud summas 249 eurot ning antud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele vastavalt TsMS 168 lg 5.

Õigusabikulud summas 155 eurot jätab kohus hageja enda kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esindaja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 55 eurot, kokku 100 eurot. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 50 eurot. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4; § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.